1. lk

Sirje Semm. Ärka üles, kes sa magad

Pühapäevasel armulauaga jumalateenistusel
Risti kirikus seisid altari ees kaks kella: üks mõne kuu vanune, teine ligi
600aastane.

 

2. lk

Anna-Liisa Vaher. Eestimaal üks kirik juures

11. märtsil leidis Lõuna-Eestis aset
ajalooline sündmus – Kambjasse ehitati veel üks kirik. Tõsi küll, olemuselt
kaduv, aga siiski tähendusrikas.

Rita Puidet. Kolmekeelne teenistus Peeteli kirikus

Ajal, mil luteri kirikud jumalateenistuste
ajal on tühjavõitu, võrdus 17. märtsil Tallinna Peeteli kiriku
vaesteteenistusel osalejate arv jõuluteenistusel osalejatega, teisisõnu –
kirikus vabu kohti ei olnud. Peeteli kirikusse mahub sadakond inimest.

Meeli Pärtelpoeg. Omas keeles

Emakeelepäeval peeti Pindi kirikus
võrukeelne jumalateenistus – võrokeelne Jummalaorjus. 

 

3. lk

Peeter Olesk. Õpetamise sügavusest

Kirjas roomlastele (12:7–8) ütleb apostel
Paulus, et «olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis; manitseb keegi,
siis ta olgu manitsemisametis». Manitsemisametit ei kujuta ma ette. Vastavat
rolli küll ja mind on manitsetud – ning minagi olen seda teinud. Nagu olen ka
õpetanud.

Marju Raabe.Tekstiilide osast kirikus

24. märtsil toimus Tartus Soome Instituudi
eestvedamisel seminar kirikutekstiilidest.

Lea Jürgenstein. Porvoo kirikud keskenduvad noortele

Porvoo kirikujuhid keskenduvad tulevikus
noortetööle, seaduseloomele ja ordineeritud ametile, samuti eetika ja
seksuaalsuse temaatikale – nii otsustati Porvoo kirikujuhtide konverentsil
16.–21. märtsini Suurbritannias Cardiffis.

 

4.lk

Meeli Pärtelpoeg. Kutsumusega noorte juurde

Märtsi teine nädalalõpp tõi Pilistvere
pastoraati elevust ja saginat. Traditsioonilisteks laste- ja noortejuhtide
ideepäevadeks «Teenimine argipäevas ja pühapäeval» oli kohale tulnud 33
inimest.

Teele Tiks, Ridala pühapäevakooli õpetaja. Üheskoos on
parem oodata

Haapsalus Wiedemanni Gümnaasiumis toimus 4.
märtsil Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) eestvedamisel Lääne praostkonna
laste- ja noortepäev «Mida sa ootad?», mille 
korraldasid Läänemaa koguduste vaimulikud, pühapäevakoolide õpetajad ja
koguduseliikmed.

Sirje Semm, Liina Raudvassar. Mõnesugused head majapidajad

EELK üksikkoguduse juhtimist saab vaadata
sarnaselt parlamentaarse ühiskonna mudeliga, kus rahvas endi keskelt valib
demokraatlikul viisil juhid ja elu korraldajad.

 

5. lk

Tiiu Pikkur. Jaani kirik saab kaks nimeliste viledega
orelit

Tallinna Jaani kirikusse seatakse üles
Saksamaalt kohale jõudnud kolm tonni kaaluva uue oreli detaile. Uue altarioreli
esimene kontsert on I ülestõusmispühal, 16. aprillil.

Piret Riim. Misjonikoor osaleb rahvusvahelisel festivalil

Veebruari viimasel nädalavahetusel tähistas
EELK Misjonikoor Lääne-Nigula pastoraadis 8. sünnipäeva, ühtlasi pääsemist
mainekale rahvusvahelisele koorifestivalile Ameerika Ühendriikides.

Mati Märtin.Nelja koori kontsert

1916. aastal Konstantin Türnpu loodud
Tallinna Meestelaulu Seltsi järglane, Türnpu meeskoor, on saanud 90aastaseks.

 

6. lk

Anna-Liisa Vaher. Jumala hääl inimeses

Vaimuliku jaoks pole olulisemat ja õrnemat
tööriista kui hääl. Tulevasi vaimulikke valmistatakse igatpidi ametiks ette.
Oluline on ka teadmiste omandamine kõnetehnikas ning hääleseades.

EESTI KIRIK KÜSIB

Mida on teile andnud õpingud Usuteaduse Instituudis?

Vastavad: Leevi Reinaru, abipraost,
Lääne-Nigula koguduse õpetaja, õppinud Usuteaduse Instituudis aastail 1976–1994
ja Rene Reinsoo, Kihelkonna koguduse õpetaja, õppinud Usuteaduse
Instituudis aastail 1991–1999

Lea Jürgenstein. Koostöö kõrgkoolide vahel avardab
õppurite võimalusi

Kuuekümne tegutsemisaasta jooksul on meie
kiriku vaimulike ja töötegijate taimelava Usuteaduse Instituut elanud üle
paremaid ja halvemaid aegu.

EK. UI saab 60aastaseks mais

 

7. lk

Tiiu Pikkur. Tallinna vanalinna avastamas ja kaitsmas

Kunstiajaloolane, kunstiteaduse magister
Sulev Mäeväli (70) töötab Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektorina 1991.
aastast.

Kaido Laurits. Baltisaksa vähemusrahvuse
kiriklikust elust Eesti Vabariigis enne II maailmasõda

Nagu üldiselt teada, olid juhtpositsioonid
Eesti kirikuelus sajandite vältel sakslaste käes. Olukorda tõi muutuse alles Eesti
Vabariigi iseseisvumine 1918. aastal.

 

8. lk

Monika Reedik. Alati lootusrikas Märt Vähi

Lootuse küla akendest on säranud valgus
Eestimaa pimedatesse õhtutesse juba mõni aasta, laiema avalikkuse tähelepanu
pälvis narkomaanide ja alkohoolikute sõltuvusest vabanemise keskus aga alles
mõni aeg tagasi, kui keskuse rajajale Märt Vähile (58) anti üle TV3 algatatud
programmi «Eestimaa uhkus» auhind.

 

9. lk

Toomas Liiv, kirjandusteadlane. Tammsaare ja Jumal

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on
kahtlemata üks nendest eesti 
kirjanikest, kes ise jõudis palju kirjutada, kellest endast tänaseks on
palju kirjutatud ja kellest ka tulevikus tõenäoliselt veel palju kirjutatakse.

Jeesus – ettevõtte tegevjuht (järjejutt).

 

10. lk

evRannar Susi. Unela