Eesti Kirikust nr 11 saate lugeda veel:

1. lk

Tiiu Pikkur. Eesti vaba rahvakirik saab 90aastaseks

EELK asutamine on osa ajaloolistest sündmustest, mis viisid Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 24. veebruaril 1918. aastal.

2. lk

Tiiu Pikkur. Kirik sai juurde kaks uut õpetajat

Reedel, 9. märtsil ordineeriti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kaks õpetajat: Toomas Nigola ja Tõnu Taremaa.

Liina Raudvassar. Pastor Masing ja õ-täht

Emakeelepäeva eel pühapäeval, 11. märtsil pühitseti Lüganuse kirikus mälestustahvel koguduse õpetajale, keelemees Otto Wilhelm Masingule (1763–1832), kes, avastades kohalikus murdekeeles omapärase hääliku, tähistas selle kirjas õ-tähena.

EK. 100 aastat skautlusest

Reedel, 16. märtsil algusega kl 11 toimub Tallinnas City Hotel Portuses konverents «Skautlus 100».

EK. Miina Piir kirjutas näidendi

Usuteaduse Instituudi üliõpilane Miina Piir on kirjutanud religioosse sisuga lühinäidendi «Jutt jumala õige».

VÄLISUUDIS

Allikas: Soome kiriku infokeskus, vahendas Marge Hõbe. Soome luterlikku kirikusse kuulub 82,4% soomlastest

Möödunud aasta lõpus kuulus Soome evangeelsesse luterlikku kirikusse 82,4% soomlastest ehk 4 348 442 inimest.

3. lk

Jaanus Jalakas, 20 aastat EELK teenistuses, Ida-Harju praost 1998. a maist. Ida-Harju sinodi taustal: kirikuõigusega ei ole asjad selged

Peapiiskop Andres Põder kirjutas eelmises Eesti Kirikus, et eesseisev praostide ja abipraostide valimine on «oluline ja vastutusrikas ülesanne». Olen peapiiskopiga selles osas nõus, kuid tundub, et olulisuse ja vastutusrikkuse äratundmiseni on jõutud alles pärast Ida-Harju sinodit või oli meie sinod üks olulisemaid juba palju varem ja vaid valituile vastutusrikkaks ülesandeks.

TOIMETUSE POSTIST

Aarand Roos, Eesti Kristlike Demokraatide erakond. Kutsutud ja valitud Aare Luup, UI akadeemilise usuteaduse magistrant. Julgesti elule vastu astudes

 

4. lk

HINGEHOIUVEERG

Heino Nurk, õpetaja. Igavuse hurmas

Eesti Kirikus hakkab ilmuma iga kuu teisel kolmapäeval hingehoiuveerg, mida toimetab Valga koguduse õpetaja Heino Nurk, kes on lõpetanud Princetoni Teoloogilise Seminari 2000. aastal pastoraalteoloogia magistrikraadiga.

Astrid Raja. Coro Consonante tähistas 5. aastapäeva

Kirikutevahelise oratooriumikoori Coro Consonante ajalugu algab 2001. aasta jõuludest, mil kolme koori dirigentidel – Sigrid Põllul, Piret Ripsil, Eivin Toodol ja Raili Vahermägil – tekkis ühise jõulukontserdi mõte.

Urmas Petti. Sajand isade ja poegade nägemuses

Loomingu Raamatukogus ilmus Enn Soosaare mälestusteraamat «Isa ja aeg» (LR 2007/5).

80 AASTAT TAGASI

Mati Märtin. Märts 1927

5. lk

Kaie Nõlvak. Valdo Reimann: Isa ju ikka ootab

Valdo Reimann on Jõgeva koguduse õpetaja olnud kolm ja pool aastat. Varem pidas ta üle üheteistkümne aasta sama ametit Rõuge koguduses. Võrumaa ja peaaegu Eesti keskel asuv Jõgeva on nii looduse kui ilmselt ka inimeste poolest võrdlemisi erinevad. Mida arvab sünnilt ja kujunemisaastatelt tartlane Jõgevast ja tema inimestest nüüd, kui siinse kogudusega põhjalikult tuttavaks on saadud?

Liina Raudvassar. Keskkonnapastori tööpõld on lai

«Kogu loodul, mis on suur Jumala kingitus, on ka teoloogiline tähendus,» kinnitab Põhja-Elbe keskkonnapastor dr Thomas Schaack, kes osales jaanuaris vaimulike konverentsil Valgerannas, et propageerida vaimulikku vastutust looduskaitses ja uurida, kuidas EELKs suhtutakse keskkonna temaatikasse.

6. lk

Ringo Ringvee. Eesti religioosne maastik, 2, (järjejutt).

, 2, (järjejutt).

Arvo Lasting. Georg Koigi panus emakeelse kirikukirjanduse edendamisel

14. märtsil on emakeelepäev. 20. saj alguses teenis Helme kogudust õpetaja Georg Koik, kes andis küllaltki suure panuse kiriku põhiteoste – Piibli, lauluraamatu ja katekismuse tõlkimisele eesti keelde.

Rita Puidet. 100 aastat tagasi sündis Oskar Kodres

Pool sajandit tagasi 10. märtsil tähistas Rootsi Boråsi koguduse õpetaja Oskar Kodres lähedaste, sõprade ja koguduseliikmete ringis 50. sünnipäeva. Stockholmi Eesti Päevalehes pidas kaasmaalast meeles kirikuõpetaja Jaan Gnadenteich.