Eesti Kirik 100: muutusteta ei saa edasi minna

Kaido Soom. FOTO: Arhiiv

Saabuval reedel tähistatakse Tallinnas pidulikult ajalehe Eesti Kirik sajandat aastapäeva. Kell 11 algab toomkirikus jumalateenistus ja selle järel toimub toomkoolis näituse avamine ja vestlusring. Ajalehe ilmumise aeg on pikk: esimene kirikuleht nägi trükivalgust 1923. Nõukogude okupatsiooni ajal leht Eestis ei ilmunud, kuid sai ilmuda välismaal ning uuesti sai leht Eestis ilmumisvõimaluse aastal 1990. Tegu on pika ajaga, mille eest tasub olla tänulik Jumalale, lehe kaastöölistele ja kõigile lugejatele.

Kui saja-aastase inimese puhul kipuvad suuremad saavutused elus jääma seljataha, siis saja-aastase ajalehe puhul võib tõdeda, et tegu on olnud pika teega, mille käigus on saadud kogemusi ja õpitud uusi lähenemisviise. See, et Eesti Kirik siiani ilmub, näitab, et sellise lehe järele on olemas vajadus, sest kui poleks lugejaid, siis poleks ka kirikulehte.

Sirvides vanu lehenumbreid võib märgata, kuidas ajaleht on muutunud. Aeg on muutnud nii kirikulehe sisu kui väljanägemist. Muutunud pole üksnes Eesti Kirik, vaid ka kõik teised lehed ja kogu maailm meie ümber. Kuidas täita oma valgustuslikku ülesannet just praeguses maailmas, on küsimus, millele peab iga väljaanne leidma vastuse.

Tänapäeva meedia suundub üha enam internetti. Uudised jõuavad tavameedias meieni vaid loetud minutitega ja seda üle terve maailma. Kui saja aasta eest võttis kaua aega, et info lugejani jõuaks, siis nüüd on see vaid hetke küsimus. Ka kiriku uudised peaksid levima internetis sama kiiresti kui muud uudised. Kahtlemata on jäänud ajalehe Eesti Kirik veebiversioon ja uudiste levitamise metoodika, kus leht ilmub vaid korra nädalas, ajale jalgu. Nii on rõõm teatada, et 20. detsembril avaneb lugejale uus veebiversioon ajalehest Eesti Kirik.

See saab teoks tänu paljude inimeste annetustele, kes on selleks õla alla pannud ja kirikulehte toetanud. Uus veebileht on hästi loetav nii arvutiekraanilt kui ka nutitelefonist. Loomulikult jääb alles ka ajalehe Eesti Kirik paberversioon, kuid veebiversioon aitab tuua olulisi uudiseid kirikust kiiresti lugejani. See nõuab töötajatelt ümberorienteerumist, kuid annab ka ajalehe kaastöölistele võimaluse kiiresti avaldada kirikulehes oma arvamust. Nii ei pea ootama enam nädalat selleks, et ajaleht avaldaks kirikukogu olulisi otsuseid või kajastaks koguduses toimunut, vaid see saab toimuda vaid mõne minuti jooksul. Eriti oluline on piisavalt kiire vastamisvõimaluse tekkimine arvamuslugude puhul. Ka ei pea kirjutaja sel juhul enam täpselt tähemärkide hulka jälgima. Nii hakkavad veebileht ja paberleht tasapisi teineteist täiendama, kusjuures olulised uudised ilmuvad loomulikult mõlemas. Internetis ja sotsiaalmeedias on lihtne ka jagada Eesti Kiriku veebiversioonis ilmunud lugusid teistele.

Selline sisuline muutus tähendab täiendavat tööd, aga paraku ka täiendavat kulu. Nii muutub Eesti Kiriku veebiversioon alates 1. jaanuarist 2024 tasuliseks, hakates maksma neli eurot kuu. Tegu on iga kuu makstava summaga, mida võib esimesel lugejaks registreerumisel vormistada. Täpselt nõnda nagu kõigis teistes lehtedeski kas siis pangakaardiga makstes või pangaarvelt lepingu sõlmides. Paberlehe tellijad saavad soovi korral endale ka tasuta digilehe tellimuse. Loodetavasti ei peleta see väike summa ühtegi lugejat eemale, sest tegu on lehe töö toetamisega ja just tänu sellistele tellijatele saabki ajaleht ilmuda nii paberil kui veebis. Algul on võimalus internetis saada lehte lugeda veelgi soodsama tellimishinnaga, makstes kuutellimuse eest tutvumishinnana vaid ühe euro, seegi on nii teiste väljaannete juures. Jutlust ja päevateemat saab ka tulevikus täiesti tasuta lugeda.

Ajaleht Eesti Kirik on 100 aasta jooksul püsivalt teeninud oma lugejat. On rõõm, et võime seda tähtpäeva tähistada ja muutuda nii, et vahendada tulevikus kiriku uudiseid lugejateni kiiremini, paremini ja tänapäevasemalt.

Kaido Soom

ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi esimees