EELK liige Laatsi ja Viilma konflikist: häda tõuseb meie organisatsioonis siis, kui eriarvamused satuvad suure avalikkuse ette

Nõmmik rõhutab, et seisukohad, mida ta alljärgnevalt avaldab on isiklikud ning ta ei esinda siinkohal TÜ usuteaduskonda.

Nõmmik möönab, et kirikus ja kirikutes on alati olnud esindatud erinevad seisukohad ning ka EELK-i sees teatakse hästi, et eriarvamused on olemas. “Mõne tulisema küsimusega, nagu näiteks see, kas naine tohib olla vaimulik, on ka põhimõttelisemalt ja rahulikumalt tegeletud. Suurem häda tõuseb siis, kui eriarvamused satuvad suure avalikkuse ette ja puudutavad küsimust, mille suhtes mitte ainult EELK juhtkond, vaid paljud Eesti kirikud on pidanud vajalikuks Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kindel seisukoht võtta”.

Suhtumine samasoolistesse on Nõmmiku sõnul teoloogilises mõttes üsnagi vaieldav ning näitab, et EELK ja EKN-i seisukohavõtud on olnud enneaegsed. “Enneaegsed selles mõttes, et ilmselgelt puudub seisukohavõtu taga põhjalikult kaalutud teoloogiline argument. Ehkki Eestis on isegi avalikult piisavalt kirjutatud, et teatud Piibli kirjakohtade kristlik tõlgendus ajas muutub ning võibki muutuda, sest nii kirik kui ühiskond muutuvad ajas, ei ole kirikute sees korralikku kõrgemal tasemel teoloogilist arutelu samasooliste küsimuse või üldse Piibli kaasaaegse tõlgendamise küsimuse üle toimunud,” sõnas Nõmmik.

Seda, kas kooseluseadus on juriidiliselt kehv või mitte või kas ta sellisel kujul oma eesmärke täidab, ei oska Nõmmik öelda. Küll aga on ta veendunud, et samasooliste partnerlus on vaja riiklikult reguleerida, sest nõudmine on olemas ja inimlikult õigustatud.

Edasi loe Delfist.