Basra peapiiskop võitleb migratsiooniga

Iraagi suurim kristlaste kogukond – kaldea katoliiklased – saab oma juuri lugeda tagasi Kristuse enda ajani. Praegu pelgab Basra peapiiskopina kogu Lõuna-Iraagi kaldealaste eest hoolitsev Habib Hormuz Al-Naufali, et vaid ühe põlvkonnaga nad kaovad.

«Praeguseni räägime aramea keelt, Jeesuse keelt. Aga me kardame, et see keel kaob järgmise põlvkonnaga, sest meie kogukond on üle maailma laiali paisatud. Rohkem kui 64 riigist leiab nüüd kaldea preestri ja kiriku,» ütleb Al-Naufali, ja ta pole selle fakti üle õnnelik.

«Kultuur, usk ja religioon käivad koos. Kõik kolm vajavad territooriumi, maad, kinnisvara, nagu meil on näiteks Iraagis see tore kultuur, mida on korduvalt mainitud nii vanas kui uues testamendis,» põhjendab peapiiskop. Ta ei usu, et kaldealaste püsimine väljaspool oma kodu Iraagis oleks võimalik.

«Sõjad ja tagakiusamised on kristlaste arvu aasta aasta järel kahandanud,» nendib Al-Naufali. «Saddami režiimi ajal oli Iraagis 1,4 miljonit kristlast. Nüüd on ehk järel 0,4 miljonit või vähem.» 2003. aastast on kaotatud seega umbes miljon hinge.

Edasi loe Postimehest.