Praegune Maarjamaa juubeliaasta seisab selles, et 1215. aasta suvel ristiti Sakalas ja Ugandis suur hulk eestlasi, kindlasti sadasid, kui mitte tuhandeid. Aasta lõpus peeti üleilmne kirikukogu, kus esimest korda oli Eestimaa piiskop, kes jutustas kõigile maailma piiskoppidele, et siin on sündimas üks uus ristikogudus. Sellest saab nüüd 800 aastat. Meil on põhjust tagasi vaadata, mis selle 800 aasta jooksul on sündinud siin Maarjamaa ristikirikus ja mida me saame sealt kaasa ...

Alguses, kui Jumal taeva ja maa lõi, oli maa peal kõle, sügaviku kohal pime ja vete kohal suur tuul. Siis ütles Jumal: Saagu valgus! ja sündis valgus. Jumal nägi, et valgus oli hea, lahutas valguse pimedusest, nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Nii said õhtu ja hommik, esimene päev. Siis ütles Jumal: Saagu kumm lahutama vett kummi alla ja peale! Ja sündis nõnda ja Jumal nimetas kummi taevaks. Nii said õhtu ja hommik, teine päev. Siis ütles Jumal: Vesi ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) III. ÜHINE KIRIK? Maarjamaa märtrid Te peate olema minu tunnistajad, ütles Jeesus (Ap 1:8). Eesti tunneb tuhandeid tunnistajaid, eriti seisavad meeles äsjase ateismiaja omad, Maarjamaa märtrid. Kui Jõhvi koguduse õpetajalt Karl Hesselt nõuti, et ta tunnistaks kõik oma jutlused pettuseks, ja ta keeldus, torgati tal silmad peast ja lasti päev hiljem maha. Oma elu on andnud suur hulk teisigi – mitte ainult piiskopid (nt Platon, Peeter ja ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Vene kirik» Aastal 1845 alanud massiline kirikuvahetus jagab meie Vene aja (1710–1918) kaheks väga erinevaks perioodiks. Esimesel kehtis nn Balti erikord, mis jättis siinsele vaimulikkonnale palju vabamad käed kui Rootsi ajal, olgugi et ka tsaaril oli oma riigikirik. Teisel perioodil (1845–1918) sünnib sadakond Eesti õigeusukogudust: 1897. a rahvaloenduse ajaks oli neis juba ligi 110 000 usklikku. Sellel perioodil aitab riigikirik uusi kogudusi ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Poola kirik» Me nimetame Poola ajaks neid nelja aastakümmet, mil Lõuna-Eesti oli Poola valduses (1582–1629) ja mil siin püüti kehtestada uut kirikukorda, mida võiks nimetada «Poola kirikuks». Selle keskuseks loodi 1585. a Võndu (praegu Cēsis) uus piiskopkond, eestlaste asualal sündis aga juba 1582. a Collegium Derpatense (Tartu Kolleegium), millest sai meie esimese ülikooli eelkäija. On vaja rõhutada, et kolleegiumi asutajad ei rääkinud ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajastu lõpuks võib pidada aastat 1940 («baltisakslaste kojukutsumist»), mil Eestist lahkus 65 EELK pastorit. Ent kuidas on lood kirikulooga? Paar aastat varem oli ilmunud Olaf Silla «Eesti kirikulugu», mille arvustaja leidis, et Eesti kirikuloo asemel olime saanud järjekordse Balti kirikuloo. Silla raamatu kõrvale ei ole aga tänini midagi võrreldavat ilmunud. Praegu käibiva Eesti üldajaloo saime Soome autorilt – kas jääme ootama, kuni mõni ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajaloolased hoiduvad õigustatult usulistest põhjendustest, kuid ei saa neid ka välistada; seevastu on meil, siinsel ristirahval, Maarjamaa teema-aasta puhul põhjust nende asjade üle järele mõelda. Õnneks on meil olemas Henriku põhjalik jutustus võitluste tegelikust käigust, mille lugemist võib kõigile soovitada. A.D. MMXV – Lateraani kirikukogu Võib öelda, et Maarjamaa kirikulugu algab Issanda aastal 2015. Riiast lähtunud sõjaretki oli küll ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Orduvennad Ristige nad Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina olen käskinud teid pidada, ütles Kristus (Mt 28:19j). Vastristitud vajasid õpetust. Seda hakkasid jagama vaimulikud vennaskonnad, keda eestikeelne trükisõna nimetab sageli üldistavalt ordudeks. Maarjamaalasel on põhjust meeles pidada eriti kaht: tsistertslased ja dominiiklased. Nende kõrval tegutses ka mõõgavendade ordu, kuid nende ülesandeks ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Röövlid & rüütlid, tuli & mõõk Võib öelda, et lepinguid sõlmiti, peeti aus ja murti meie mail nagu mujalgi. Ent ka röövleid oli – nii maal kui merel. Üldiselt peeti lepingutest kinni, kuid Läänemerel seilasid ka piraadid, kes ei hoolinud lepingutest; turvamehi vajasid kaubalaevad – jah, nii nagu praeguse Somaalia mail –, ent ka Läänemere-äärsed asulad, kus meie esiisad käisid tule ja mõõgaga röövimas, tapmas ja põletamas. Saagiks tõid ...

(Algus Eesti Kirikus nr 33, 27.8.2014.) Meie apostel Meinhard Paljud rahvad on meie peale kadedad Läti Henriku kroonika pärast, mis kirjeldab esimeste koguduste sündi meie maal – pealegi nii köitvalt, et on nauditav tänapäevaselegi lugejale. Aastaid 1180–1227 valgustava raamatu kirjapanijaks on sündmustes osalenud misjonär Henrik. Õnne on meil olnud ka sellega, et tervelt kaks kolmandikku teosest (19 peatükki 30st) räägib eestlastest. Õnne lõpuks sellegagi, et tervikuna ...

Kolm elujärku Ristirahvas elab Päästja tulemise, uue maa ja taeva ootuses – võiks öelda: tulevikus. Ent ta ei tohi ega taha unustada minevikku, kogu Kiriku, Kristuse müstilise ihu elulugu praeguse maa peal. Pilguheiteks käidud teele on meil, Eesti ristirahval, küllalt põhjust juba sellepärast, et meie kirikulugu ootab alles kirjutajat ja orjaöö müüt kummutamist. ent eriti just nüüd, mil on välja kuulutatud juubeliaasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Aastal 2015 möödub ...

Rääkides 800 aasta vanusest nimest on hea meelde tuletada tema sünnilugu. Meie teatmeteosed on selles asjas õige napisõnalised, olgugi et tuntud Henriku Liivimaa kroonika andmeil tuleb Maarjamaa ristiisaks nimetada piiskop Meinhardit: Issanda aasta 1190 paiku asutas ta nimelt augustiinlaste ordu konvendi, mille patrooniks valis õndsaima neitsi Maarja. Aastal 1201 (või 1202) viis piiskop Albert selle konvendi üle vastasutatud Riia linna, kus pühitses ka oma uue ...

Rahvaloenduse andmeist otsib igaüks muidugi kõigepealt seda, mis just teda isiklikult huvitab. Meie ristirahvana tunneme siis ka loomulikult huvi selle vastu, mida need just meile rõõmustavat pakuvad – ja seda on õnneks õige palju. Esiteks selgub, et rahva üldine huvi usuküsimuste vastu on kasvanud. Neile vastamine oli teatavasti vabatahtlik, ent kui 2000. a oli vastajaid 92%, leidus 2011. a neid juba 98%. Teine hea uudis on see, et kristlaste osakaal on kümne aastaga ...