Vahel toimuvad Jumalale meelepärased teod varjus. Vahel on sellest kahju, eriti kui selleks on kahe armsa loojaisiksuse koostöö. Mõtlen siin Heljo Männi Loojale pühendatud värsse, millele on hõrgu kuue andnud Maara Vint. Selle koostöö igavikulist mõõdet suurendab väljaandjana soliidse ajalooga Eesti Piibliselts. Heljo Männi luulekogu „Tuulemesilane“ on hea luule. Kui mõelda Eesti luule religioossusele, siis selles kontekstis on ta väga hea luule. Palju näinud, palju ...
Mis tobe küsimus! Aga ikkagi. Meie luulel on ka aidamees omast käest võtta: Indrek Tarti „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000“ (2002). Sellest ajavahemikust on kirjas ligi viis tuhat luulekogu ja autorikogude kirjutajate arv ligineb tuhandele. Pluss antoloogiad, pluss XXI sajandi saak. On palju vaidluskohti: kus lõpeb laulik ja algab luuletus, pisitrükiste probleemid, „samizdati“ jaoks kirjutusmasinal paljundatu jne. Enamiku jaoks on luule suuruse määr neljaköiteline Karl ...
Evald Saag oma kodus Tallinnas.
2 x Vallo Kepp
Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“
Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku ...
153 aastat sünnist: Anna Haava sündis 15. oktoobril (3.10 vkj) 1864 Kodavere kihelkonnas ja suri 92aastasena Tartus 13. märtsil 1957. Maetud Tartu Maarja kalmistule, matusetalituse toimetas õpetaja Jaan Muru.
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv
Raamatulemb inimene on pisut õngitseja sarnane, tema põhiline kapital on oskus oodata.
Iga ammuigatsetud raamatu hoomamatust sügavikust üles kerkimine sinu silme ette on pisike ime.
Film raamatu korrastamisest
Olin ülikooli raamatukogus ...
Jõgeva raudteemeistri tütrel Betti Alveril on poeem „Lutseviir“, mis nõukogude poolsajandil on tuntud pealkirja all „Raudsed roopad“. Rong peatus Laisholmi raudteejaamas teemeistri tütre lapsepõlves sünnimaja akna all. Jaam ja kaks elumaja (ka kasarmuks kutsutud) valmisid 1876 ja rongiliiklus algas 11. augustil 1878. aastal.
Tänasel päeval on Betti Alveri sünnimajas muuseum ja rongipeatuse nimi alates 1919. aastast Jõgeva. Armas koht ja Betti luule ning „Kõmpa“ ...
Eesti Kirikus ilmunud Alar Kilbi kolumn „Kirikus käimine presidendile kohustuslikuks?“ (31.5) häiris mind mitmes aspektis. Mis asi on „tänujumalateenistus ametisse vannutamise järel“? Kas see kuulub ammusesse rubriiki, mida tähistasid viis laulu kiriku lauluraamatus (1900) alapealkirja all „Palvelaulud ülemate eest“?
Algselt käisid need Saksa keisri kohta ja kõlbasid hiljem Vene keisririigis laulda. Laul 548: „Issand Jumal, võta kaitsta Meie keisrit armuga, Anna talle ...
Maestro Roman Toi aasta tagasi oma 100. sünnipäeval Torontos Peetri kirikus.
Peeter Põldre
Roman Toi 101. sünnipäevaks
Bernard Kangro avaldab 1970. aasta sügisel Lundis raamatu „Minu nägu. Luulekogumik 1934–1969“. Järgmise aasta 1. veebruaril paneb Kangro raamatu Roman Toile posti. Luulekogu lõpeb Tabula Gratulatoria’ga, Toi nimi on seal päris lõpus. Raamat ületab esimest korda ookeani ja leiab koha helilooja raamatukogus.
Jaan Kross kirjutab mälestusteraamatu „Kallid ...
4.
See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada.
Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...
3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...
2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...
1.
Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele.
Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...