Laulatuse laululeht. Kiriku laululehed asuvad eikellegimaal. Seltskonna ühisnimetus on pisitrükised.  Suurde arhiivi nad satuvad inimesest järelejäänud paberitega, isiklikus arhiivis olid nad vanasti Piibli või neljaksmurtuna lauluraamatu vahel, uuemal ajal ka juhuslike raamatute vahele „eest ära“ torgatud. Alul tarbetekst, pisut hiljem mälestustekst. Raamatuinimese jaoks on laululehed midagi silmanurgast hetkeks kaeda.  Rapla kandi laululehed Koduseinte ...

Ester Andri koos abikaasa Alfrediga 20. augustil 1927. Suurim sündmus Mari elus enne leeri, tollesama, kelle kohta külanaised päid vangutades ütlesid: „Ta kuulmeistri Mari om äbematu. Tema kirjutas ja mäng orelit nigu mõni miis“, oli 1869. aasta Tartu laulupeol käimine. Sellest, mida Mari laulupeol nägi ja kuulis, kõneles ta veel vaimustusega lastelastelegi.  Ja luuletaja Ester Andri, kes on nende mälestuste kirjapanija, lisab, et kümnelapseline pere (varakult ...

„Helene Tamberg, kirjanikunimega Helene Ranna (28.12.1897/4.01.1898–17.12.1946), sündis Kiirassaare külas Ranna talus 11-lapselise pere kuuenda lapsena. Lõpetas Kihelkonna Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi alguskooli kolmeaastase programmi kahe aastaga. 15aastasena Kehila külakooliõpetajaks valitud neiu läks kahe aasta pärast Arhangelskisse sadama ehitustöödele kantseleikirjutajannaks, kelle kuupalk vastas Saaremaa külakooliõpetaja aastapalgale – 50 rubla. Järgnesid eksamid ...

Saaremaad nagu oma taskut tundnud Gustav Ränk (1902–1998) annab teada kunagise Kaarma koguduse „harkhabemega“ köstri Mihkel Kallase (1824–1896) kohta: „Mitte igal toonasel talupojal ei tulnud pähe anda oma poegadele kõrgemat haridust. Neist kaks jõudsid jätta oma nime eesti ärkamise või rahvusliku tõusuaja kultuurilukku. Oskar teadlasena, publitsistina ja diplomaadina, Rudolf kirikumehena ja filosoofina.“ Oskar Kallasest (1868–1946) ja ta soomlannast kaasast Aino Kallasest ...

Olin päris väikene poiss ja nutt oli üpris kiire tulema – põhjusi oli igas päevas võtta. Talvehommikud algasid alati suure mürtsuga. Meie pisikeses õuemajas elav Daniel Tilling tuli puukotiga minu ahju kütma. Pani puulaadungi esikus mürtsti maha, tegi toa ukse lahti ja katsus ahjuselga, ise pomisedes: „No tänaöine tuisk on su külmaks lõõtsunud!“ See hommikune hetk oli sobiv küsimusteks, kurtmisteks ja vestlusteks. Seekordseid kurtmisi oli kaks: öine tuul kobistas seinale ...

11. augustil möödub 110 aastat Uku Masingu sünnist. Ilmar Vene (1951) teab oma raamatus Uku Masingust „Trotsija“ (2001), et Paul Ariste (3.2.1905–2.2.1990) ja Uku Masing (11.8.1909–25.4.1985) „mõnel Alexander von Bulmerincqi [1868–1938] loengul istusid kõrvuti; ja kui siis vanem peenikesest teoloogiast alati aru ei saanud, oli noorem valmis seletama. /.../ Masingu kohta teatakse ainult, et ta kusagil on; seevastu pildid võimlevast Aristest ilmuvad isegi ajalehes“. Edasi ...

Hea inimene tõstis mu käeulatusse kaks suurt paberkotti lahkunud filoloogi ajalehtede väljalõigetega. Enamus kirjanduse parteilise juhtimise muredega, ei teadnudki, et see mure 1947. aasta esimesest väljalõikest kuni vabaks laulmiseni nii suur oli, ikka kirjanike ja partei kongressist kongressini! Sekka asisemaid kirjatöid. Paul-Eerik Rummo artikkel „Kolmest tahedast lugemisest“ (Õhtuleht, 9.1.1974) Heinrich Dawid Rosenstrauchi alias Juhan Peegli (1919–2007) raamatukesest ...

Õigusteadlane Artur Taska (20.1.1912–29.9.1994) pühendas oma elu kultuuriloolasena Eesti riigi sümbolite ajaloo talletamisele ja uurimisele. Kirjutas raamatud „Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik“ (Toronto 1971), „Eesti hümn“ (Lund 1983), „Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke“ (Lund 1986), „Sini-must-valge 100 aastat“ (Montreal 1982) ja koostas „Sini-must-valge värvikolmiku eesti luules“ (Stockholm 1959). Pärast doktoritöö kaitsmist Kieli ülikoolis (1952) ...

Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus. Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...

2002. aastal ilmunud luulekogu kaanepildiks on Kaljo Põllu pilt. Repro Vahel võtab mõne teadmiseraasu päevavalgele tulek aega kümmekond aastat. Teeme ühe retke sarnaselt rabas mättalt mättale hüppamisega kaasa. Uue sajandi algul pakuti kirjastuses Varrak kokku panna raamat lauludest emale. Luuletused said kokku kenasti, kuigi mind saatis tumeda pilvena tulevase raamatu piltide küsimus. Otsisin oma raamaturiiulist üles ühe ammuse elamuse: 17.11.1991 Dalbys Lundi lähistel on ...

Uku Masingu sünnitalu Eino Lipal. Vallo Kepp Luuletuse Evald Saagile (1912–2004) kuulunud koopialeht puutus mulle näppu Uku Masingu (1909–1985) sünnitalus Einol. Me teame Uku Masingu lapsepõlvest ja hiljem koolistki tema elu piinavat ja piiravat puhta paberi põuda, nii et herbaariumi tegemine oleks olnud poisikesele kujuteldamatu luksus. Siis püüdis ta hoopis botaanikaaeda rajada. Uku Masingu õe Agnese kirjadele Tartus õppivale Ukule on kasulaps Helmi juurde lisatud ...

Nikolai Roerichi 1912. aastal maalitud „Viimane ingel“ kajastab saabuva maailmasõja meeleolusid – oda käes, seisab ingel keset tuleleekide poolt laastatud maad. Repro Alguses kütkestasid mind Nikolai Roerichi (1874–1947) äravahetamist välistavad maalid. Siis reisiraamat „Altai – Himaalaja“ (1990). Nõukogude Liidu lagunedes hakkasid Eestisse jõudma ka Venemaal taastrükkimist leidnud Roerichi luulet sisaldavad raamatud. Kuidas tekivad lugemismällu vahel kummalised seosed? ...

See oli suure veneaegse teleka kast, mis oli tekkinud antikvariaadi põrandale. Kolm neljandikku täidetud rebitud raamatulehtede tiheda kihiga. „Kust said, kust said?“ osatas mind tõredalt antikvaar. „Oli hommikul siin ukse taga, tont teab, kes ja miks selle siia vedas. Pidin sisse vedama, tuleohtlik värk ukse taga, mõni viskab koni, mõni oksendab sisse!“ Ja leebemalt: „Pista käsi kultuurikihti, kuni põhjani lahtised lehed, sekka mõned kokkujäänud poognad.“ Mina panin pärast ...

Eesti laulu nimeline üritus ETVs olevat saanud kümneaastaseks. Isiklikult kaotasin huvi Eurovisioni vastu siis, kui kadus rahvuskeeles laulmise nõue. Seoses Eesti laulu valimisega lauluvõistluse finaalis 3. märtsil kerkis taas üles teatud küsimuste ring, mis painavad mind alati, kui tahan Eesti vooru vaadata. Esiteks laulu sõnade tõlkimine – eriti viimase võitjaks tulnud mulle armsa laulu puhul: hea laul, kuid millest jutt? Kas keeleseadus ei kehtigi, et koos lauluga ...

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...