Raamatute saatus ei anna rahu, sealt pärit teadmised ja emotsioonid annavad vaimutoitu. Arhiiv. Mõned head aastad tagasi toksisin klaviatuuril loo „Viimane raamat kustutab tule“ (Valgetest laikudest raamatusarjas „Eesti Vabariik 100“), mis jäi trükivärvi kastmata.  Aga raamatute saatus ei anna ikka rahu. Nad lihtsalt kogunevad mu ümber, neist paljudel on peale sisu ka oma lugu jutustada. Arvuline enamus kaldus sel suvel lõplikult luuleraamatute kätte. Kõiki mu ...

K. E. Sööt. Mälestused ja lootused. 1903. Kaanekujundus Mart Pukits.          Karl Eduard Sööt (1862–1950) oli see mees, kes andis (Jaan Roos kasutab päevikus sõna „annetas“) Betti Alverile Siberisse saatmiseks Uue Testamendi.  Oli ju olematu kuriteo eest külmale maale saadetud abikaasa Heiti Talvik, kes kirjas Endõrist 2. juunil 1947 kirjutas muu hulgas: „Ah jaa, hädasti oleks vaja küüslauku, see kinnitab hambaid ja kõhtu. Vaimuvalgusest vajaksin toda ilma kaanteta ...

„Uku Masingu maastikud“, Jaan Kaplinski. Enn  Säde Jaani eelviimane kirjake on aastakümnetetagusel postkaardil ja pärit mu Viivi Luige ja Jaani filmi toimetaja Aare Tiisvälja lesestunud abikaasa kolimise kultuurikihist laual. „Kulla Aare, selge mis selge. Minust 1990 filmitegijat ei saa. Pole midagi parata. Soovin Sulle ja Su perele head uut aastat! Jaan (Kaplinski).“ Loen kirja Hellele ette. „Selge, see on ju ka sulle, võta kaasa!“  Film „Aken aja liikumisse. ...

Bernard Kangro käest kuulsin mõtet, et miks nii vähe on nooremaid Tammsaare haardega romaanikirjanikke – lapsed ei käi enam karjas! „Vaene“ laps sunniti varakevade varavalgest hilissügiseni tihtipeale ihuüksi karja hoidma, vahel lihtsalt paari pudulojuse juures konutama, ja igavus tahtis vägisi hinge võtta, kui just fantaasia kusagilt seest või ülevalt lahti ei päästetud! Siis sai oksaraagudest loomi isegi juurde meisterdatud ja neid kantseldatud, lautadesse, tallidesse ...

Mari Karilaidi raamatu „Nii ongi, mu kullake“ (2021) on kujundanud ja illustreerinud Kadri Roos. Kui lapsed on juba suured? Või muinasjuttudega? Meenub intervjuu Hando Runneliga Uku Masingu korteris 26.10.2001 ja teemakski Uku Masing. Ukse peal, hüvastijätmise järel küsinud Uku Masing: „Kas muinasjutte ka loete?“ Ma ütlesin, et loen küll, siis ütleb: „Lugege ikka muinasjutte. Manitses. /.../  Olen avastanud ka oma kogemusega nüüd selle muinasjuttude arhetüüpse ...

Illustreerinud Eduard Einman, kujundanud Heido Vitsur, 1954. Hea on tänaval kokku saades öelda, et ma ostsin ühe raamatu, ja kiiresti, enne uudishimulikku küsimuste sadu lisada: mul kodus üks on ja nüüd ostsin teise veel!  Sama moodi kohtumisel mõne vana kolleegiga telemajast vastata küsimusele, millega tegeled. Kirjutan mälestusi, aga sinuni jõuan ka varsti! Ja armas kolleeg saab hulk aega mõtiskleda, mida ma võiksin temast teada. See teeb meele kergeks! Mul on ...

Kookospähkel ei ole botaaniliselt pähkel, hoopis mitmekihiline luuvili. Minu esimene lähem kohtumine kookospähkliga leidis aset 1993. aastal Liidia (1917–2012) ja Arvo Mägi (1913–2004) kodus Saltsjö-Boo nime kandvas Stockholmi eeslinnas hommikukohvilauas.  Räästa all pika traadi otsas rippus kahele poole puuritud aukudega must mütakas, mille külge visati aeg-ajalt sinitihaseid. Mõni kannatamatum rasvatihane laskus ka traati pidi alla! Pähkli sees paistis sadade ...

Sänna trubaduur Artur Adson (1889–1977). J. P. Parikas, postkaart, 1920. Nüüd, aina muteeruvate koroonakatku viiruste meelevallas, seisataksin minagi Artur Adsoni kõrvale, et tõsta palvehäält vanade inimeste kaitseks.  Nende tuhandete, hooldekodude seinte vahele surutud vanakeste meelehääks, kes on jäänud/jäetud ilma isegi harvast suhtlemisest laste, lastelaste ja lastelastelastega. Neile on eluliselt hädatarvilik oma silmaga veenduda, et väikesed pudinad ikka ...

Suure Piibli kolm trükki. Vasakult: esmatrükk (märts 1938 – veebruar 1949), 2. trükk (Toronto 1972), 3. trükk (Keuruu 1989) ja Suure Piibli kõik kolm trükki koos. Vallo Kepp. Piibli ja lauluraamatu väärtused ületavad sageli nende rakenduslikku otstarvet.  Esiteks nende köite ilu poolest, teiseks eelmiste omanike sissekannete tähtsuse poolest – vanaisa Piibel ja vanaema lauluraamat on hoopis väärtuslikumad kui poest või antikvariaadist omandatud. Tihti on neis ...

On kuidagi välja kujunenud, et see osa aastast, mis algab värvilise sügisega ja lõpeb kolmekuningapäeva paiku, on minu jaoks aeg, mil ma loen palju ja saan just kõige paremini kontakti meie luuletajate loominguga. Kui ajaksin taga endasse süvenemise täpsust, siis ka hiliskevadel või kui suvi alles noor, on üürike aeg, mil iga puu uhkeldab erinevat tooni rohelisega – ka selle aja luule märkamise hetked kuuluvad värvilise sügise lehtedes sahistamise ja lumevalguse ning ...

Õde ja vend: Agnes ja Uku Masing. Uku Masingust (11.8.1909–25.4.1985) kaks aastat noorem õde Agnes Masing (16.5.1911–12.8.1981), kes külarahva sõnul sündis isa viiekümnendaks sünnipäevaks (tegelikult aasta hiljem), on oluline tegelane Uku Masingu mõistmisel.  Läbi õe said sõnastamisselguse Masingu vastuolulised suhtumised inimese naispoolsusesse, aga ka õe kui sellise müstikasse. Anderikas õde Me võime vaid kujutleda, et Uku õde Agnes oli sama anderikas kui ta ...

Luuletaja Kalju Lepikule (7. oktoober 1920 - 30. mai 1999) avati tema sünnikodus Koerus mälestusmärk. 2 X Vallo Kepp. Eestis on pool tosinat kirikut, mille kohta vanarahvas rää­­gib, et nad olla metsast lei­tud. Teiste seas Koeru kirik: metskits jooksnud jahiliste eest kirikusse peitu ning nii andnud koerad oma haukumisega ka kiriku asukohast teada. Koe­ru kiriku tornist oli näha ven­nas­tekoguduse palvemaja – nüüd­seks hävinud mõisaaegset moo­na­kamaja Väinjärve ...

Kapten Uno Laur jäi ju elu lõpuni uppunud parvlaeva Estonia eestkõnelejaks. Vallo Kepp. Meie riigi nimega laevale mõeldes Helistas lahkunud produt­sendi kaasa Helle: talle oli helistanud pikaaegne pe­re­tuttav kapten Uno Laur (1928–2018) palvega, et Helle aitaks leida hooliva varjupaiga kapteni valduses olevale nä­p­u­­täiele Belgia Eesti Seltsi raamatukogust pärinevatele luulekogudele. Helle oli soovi­tanud mind ja andis mulle kapteni telefoninumbri. Päris ...

Helmut Valtmani „Suure Tõllu“ originaal. Hiljuti tähistas Eesti Televisioon 65. sünnipäeva. Sel puhul said saatejuhid-toimetajad palju pajatada oma kangelastegudest ETV-s. Kuid tollane Eesti Televisioon oli ka suur masinavärk saadete ja filmide tegemiseks ja eetrisse andmiseks, sellest siinne pisike ülevaade.  Minu telemaja sees oli õndsal nõukogude ajal õite mitu erinevat televisioonimaja. Paljud töötajad võtsid „kohakaasluse korras“ osa ka oma maja asukate ...

Mida arvata üheteistkümne inimese omakäeliselt kirja pandud või linti jutustatud eluloost? Eriti kui tegemist on hingekarjase või tema abikaasaga. Inimesed, kelle sünniaastad hõlmavad eelmise sajandi esimest kolmandikku, kelle elud sattusid kurjade aegade meelevalda, kuid kes siiski uskusid, et Jumala kaitsev tiib ulatub nendegi kohale. Kelle lapsed olid nõukogude „vabaduses“ tuulte pillutada ühest elukohast teise, kes peavad üleöö maha jätma mõne hapra, vaevu tekkinud ...