Merille Hommik. Hiljuti arutasime ühes seminaris üliõpilastega Eugene Ulrichi 2004. aastast pärit kirjutist „Meie teravam fookus Piiblil ja teoloogial tänu Surnumere käsikirjadele“ („Our Sharper Focus on the Bible and Theology Thanks to the Dead Sea Scrolls“, ilmunud ajakirja Catholic Biblical Quaterly 66. aastakäigus). Katoliikliku Notre Dame’i ülikooli (Washington) emeriitprofessor Ulrich kuulub teenekaimate ja tuntuimate Surnumere käsikirjade uurijate ja ...

Kristjan Luhamets. Augusti viimasel täisnädalal see juhtus. Kahe meediaväljaande – Levila ja Eesti Päevalehe – ajakirjanikud avaldasid ainulaadse vaatlus- ja uurimistöö tulemuse. Ilmus kuus suuremat artiklit ja rida lühemaid kilde luterliku kiriku mõju ja rolli kohta Eesti usuelus, ühiskondlikus elus ja poliitikas. Kiriku liikmete hulgas on olnud reaktsioonid väga mitmekesised. Minu täiesti subjektiivne mulje sotsiaalmeedia põhjal ütleb, et tunded olid ehk esimeste ...

Merille Hommik. Metsas käin. Puud on seal kõrged, stoilised, kõigest muust palju kõrgemad. Puurahvast on palju, iial ei jõua kokku lugeda. See tekitab austust.  Kuulen ja näen linnurahvast askeldamas. Nende hääled palistavad metsaraja mõlemat poolt. Ei saagi aru, kas rohkem on vasak- või parempoolseid. Neid jälgida on võimatu. See tekitab austust.  Näen mõõdetud sammul kulgevat põtra napsamas okstelt lehti. Loomarahvas on väärikas oma eheduses. See ...

Merille Hommik. Kirikuliste hulgas olen aeg-ajalt täheldanud mõningat segaduses olemist, kui räägitakse Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja seal õpetatavast. Selle põhjuseks on enamasti see, et usuteaduskond on nii akadeemiliste rõhuasetuste kui liikmeskonna poolest väga rikas. Püüan vahendada terviklikumat pilti meie tegevustest. Usuteaduskonnal on kolm suuremat tegevusvaldkonda. Esimene on teadustöö, mis loob aluse kõigele ülejäänule, sest esmalt tuleb kõike ...

Merille Hommik. Alati, kui keegi süüdistab kedagi demoniseerimises, tuleb mulle meelde seik mu elust. Ühele EELK allasutuses toimunud üritusele paluti mind kõnelema. Oodates publiku hulgas sõnajärge, tuli pinginaabriga jutuks, kes olen. Kui pinginaaber sai teada mu nime, siis ütles ta mulle: „Saatan.“ Ilmselt ei meeldinud talle mõni minu kunagine teoloogiline kirjutis meedias.  Minu ehmatus oli suur ja ettekandeks oli ennast natuke raske koguda. Aga see pole ...

Kristjan Luhamets. Kümme aastat tagasi hakkasin teaduslike vahenditega uurima Genesise (1. Moosese) raamatu esivanemate lugusid. Nüüd on selle tulemus võtnud saksakeelse monograafia kuju ja valmis rahvusvahelise publiku ette ilmuma. Saan teha ka palju üldisemaid, kaugemaleulatuvaid järeldusi. Seega on hea küsida, mida selle kümne aasta jooksul õppisin. Kõige rohkem õppisin hindama piiblilugude rikkust ning taasavastasin enda jaoks nende lugude koha ajaloos. Uurimise ...

Küllap on hea lugeja kuul­nud Eesti ühiskonna uuri­jatelt, et Eestis on palju re­li­gioosset kirjaoskamatust. Kesk­mine eestlane teab usu ja usun­dite kohta vähe. Vähene orien­tee­rumisvõime tähendab vähest vabadust, sest ei osata ära tunda klišeesid ja eelarvamusi usu ja usundite kohta. Religioosse kirja­oska­matu­sega on kahtlemata seotud ka hermeneutiline ehk ekse­gee­tiline ehk tõlgenduslik kir­j­a­oskamatus. See tähendab, et näiteks Piiblit loetakse ja ...

Kristjan Luhamets Küllap leidub praegu nii mõnigi ärimees ja poliitik, kes tunneb uppumise tunnet. Läänelikku eluviisi on tabanud otsekui veeuputus. Kuulun ka nende hulka, kellele see võrdlus pähe tuli, sest juhtus nii, et otsustasin just sellekevadisel eksegeesikursusel tegelda Genesise (1. Moosese) raamatuga. Ja juhtus nii, et üsna eriolukorra alguses sattusin üle vaatama oma kunagist vee­uputusloo tõlget. Sellest kujunes mõtte- ja usurännak inimkonna saatuse ...

Merille Hommik. Juhtunud on midagi, mida me ei osanud vist uneski näha: meie kõrgematel tuuridel töötav ühiskondlik masin sattus laupkokkupõrkesse haigusepuhanguga. Masin seiskus, vaid mõned selle elutähtsamad osad jäid veel tööle. Linnatänavad meenutavad Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni lasteraamatus „Palle üksi maailmas“ kirjeldatut, ehkki seal oli tõepoolest tegemist unenäoga. Järsk pidurdamine on vallandanud šoki, milles need, kes ei vaagu praegu hinge või ei tööta ...

Kui mõtlesin hiljuti, mida soovida uuelt aastalt, siis tuli meelde möödunud aasta nigulapäeva eeskujulikult sisustanud konverents „Shalom – rahu, rõõm ja lepitus“. Kiitus Anne Burghardtile, kes konverentsi EELK Usuteaduse Instituudi ruumes korraldas ning osalejatele nõndaviisi ohtralt mõtteainet organiseeris. Lepitust soovingi uuelt aastalt. Ei oota ma, et suuremastaabilised poliitilised vastased üleöö totakalt naeratades üksteist kiitma hakkaks. Ei vaja ma suurt avalikku ...

1. detsembril algas uus kirikuaasta. See puudutab meid kõiki, kui soovime, et Eestis valitseks rahu, rõõm ja üksmeel. Kirikuaasta algus on hea aeg vaadata, mida oleme lõppeval kirikuaastal Jumala abiga korda saatnud, samuti mida saab uuel paremini teha ja millest loobuda. Ei tohi unustada, et Jeesus Kristus on andnud meile käsu teha kristlasteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetades neid pidama kõigest, mida Kristus meile on õpetanud (Mt ...

On piibleid, mille lõpus on register kirjakohtadega erinevates elusituatsioonides kasutamiseks. Maagiline käsiraamat? Miks siis kasutada just neid kirjakohti? Miks eelistada üht kirjakohta teisele? Miks üldse on Piiblis nii palju vastuolusid? Tähtsatest asjadest räägiti ja kirjutati vanadel aegadel mitut moodi. Parim viis mitte unustada olulist sündmust või pärimust on sellest võimalikult palju ja mitut moodi rääkida ja kirjutada, nii nagu erinevad tunnistajad ja ...

Viimase viie-kuue aasta jooksul on palju räägitud väärtustest, sealhulgas kristlikest. Rõhutatakse avalikult, eriti poliitikas, et Eestis peab taas au sisse tõstma kristlikud väärtused. Aga mis on kristlike väärtuste sisu? Ja mis veel tähtsam – kuidas neid põhjendada? Milline suhe peaks neil olema ühiskonnaga? Need küsimused on eriti teravad just meie, Eesti ühiskonnas, mis on üle maailma tuntud oma religioosse kirjaoskamatuse poolest. Liiga vähe inimesi kuulub kirikutesse. ...

Kord kevadel, kui oli suland lumi ja päike põletand augud jäässe, kui oli kadund tali ja kuldnokk teinud häält, siis oli üks seeme, mis ärkas, tundis soojust imbumas ja mahlu jooksmas temasse, tundis õhku ja nägi valgust enda ümber. Aegu hiljem tänas puu, et sattund mullasse.

Varjukad kardinad laskuvad veele, lehised oksad keeravad valguse endasse, üksik helekollane jääb valgussõõr tumerohelisse – homme alustan elu uuesti, aga praegu on veel õhtu jõel.