Esimesel jõuluööl sai Jumal inimeseks. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14), kirjutab evangelist Johannes. Tema tunnistus jõuluööl lihaks saanud Sõnast on liigutav ja võimas – Sõna kui Jumal, Sõna kui inimene! Kogu ristiusu õpetuse aluseks ja tuumaks on sõna. Kirjapanduna pühakirja sõna. Ilmutatuna Jeesuses Kristuses lihaks saanud Sõna. Võime seda nimetada Jumala kõneks. Jumal on ...

Austatud eminentsid ja ekstsellentsid, daamid ja härrad, head õed ja vennad! Tervitan teid kõiki tänasel advendieelsel õhtul kiriku pühakutekalendrist eesti rahvakalendrisse jõudnud andresepäeva pühakirjasalmidega 145. laulu 3., 4. ja 5. salmist: Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust. Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. Seljataha on ...

Seekordset karjasekirja soovin alustada mõttekäiguga oma aasta eest usupuhastuspühaks kogudustele saadetud läkitusest: „Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.“ Jah, reformatsiooni 500., juubeliaasta juhtmõtteks valitud sõnumit apostel Pauluselt: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1a) sobib siinjuures meenutada. Oleme ...

Kümne päeva pärast oodatakse kõiki valima. Kas valida isikut, kes esindab konkreetset erakonda, või valimisliitu? Kedagi, kes on tuttav telerist, kohalikust seltsielust, ettevõttest või kirikukantslist? Jätta sootuks valima minemata? Valija, kes on juba ühe või teise konkreetse erakonna või kandidaadi veendunud toetaja, ei huvitu valimisloosungitest või -lubadustest, sest teeb oma valiku kõlavatele sõnadele tähelepanu pööramata. Ometi oleme viimastel nädalatel võinud ...

Austatud piiskop Einar Soone, armas vend! Head sõbrad ja külalised! Mul on hea meel tervitada teid kõiki piiskop Einar Soone 70. sünnipäeval siin toomkirikus. Lisaks sünnipäeva tähistamisele on tänane päev oluline ka seetõttu, et hea ametivend Einar siirdub piiskopiametist pensionile ja tema piiskopinimetusele lisandub tänasest alates tiitel „emeeritus“. Kuidas sellesse suhtuda? Kui võtame lahti kirikukalendrist tänase päeva piiblisalmi, siis võib meel minna tõepoolest üsna ...

Oma 1. septembri tervituses tsiteerisin Tartu ülikooli emeriitprofessori Ülo Vooglaiu sõnu ühest tema loengust, kus ta ütles: „Haridus on ime, sest keegi mitte kuskil, mitte kunagi ei saa vastata küsimusele, kuidas üks inimene sai haritud inimeseks ja teine mitte, sest tegureid on nii palju.“ See tähendab, et sama vanad, samas klassis ja koolis, samast soost, samu aineid ja sama õpetaja juhendamisel õppivad õpilased arenevad lõpuks erinevalt ning haridustee lõppedes astuvad ...

Võidupüha ja jaaniõhtu eel liiguvad inimeste mõtted ja meeleolud pidupäeva tähistamise suunas. Peagi oma sajandat aastapäeva tähistava Eesti Vabariigi rahvuslikke tähtpäevi saadab omamoodi rutiin, mis mõjub turvaliselt ja annab kindluse, et kõik on korras, riik on juhitud ja riigi kodanike esmavajadused on rahuldatud. Kui keegi nurisebki, siis vaigistatakse ta meenutustega ajast, kui elu oli karmim ja raha oli vähem. Poliitikud on need, kes aeg-ajalt, eriti enne valimisi ...

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 3. 2017. aasta kirikukongressi avaldus 1. Kirik on suunatud Eesti rahvale. Vaba rahvakirik on evangeeliumis vaba ja avalik kirik. Nii nagu meie eelkäijad vaba rahvakiriku asutamise aegu, lähtub ka sajandat aastapäeva tähistav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oma tegevuses missioonist, mille allikas ja kese on evangeelium ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest. Evangeelium vabastab ja lohutab, ...

Ühe terrorirünnaku järel küsis üks vaimulik, kas EELK ei mõistagi terrorirünnakut hukka, sest kõik teised on juba jõudnud seda teha. Ma ei saanud sellest märkusest päris hästi aru. Kas keegi siis ei mõista oma südames terrorirünnakut hukka!? Kas seda peab iga kord eraldi välja ütlema ... Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on ...

EELK 100. aastapäeva kirikukongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 2. Vastu võetud viiepunktilisest deklaratsioonist selgub, millised olid kirikukongressil kokku lepitud vaba rahvakiriku põhilised tunnused. 1. Eesti evangeelne luteri usu kirik kui vaba kirik. Kui kõneleme tänases kontekstis vabakirikutest, siis tähendab see iseseisvaid evangeelseid protestantlikke kogudusi, mis seisavad oma õpetuse ja elukorralduslike tunnuste alusel lähedal kalvinistlikele või ...

Soome Evangeelne Luterlik Kirik (Soome kirik) ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Eesti kirik), tunnistades seda Piiblil põhinevat kristlikku usku, mida väljendavad kolm vana kiriku usutunnistust ning luterlikud usutunnistuskirjad, ning olles oma usus osa Kristuse ühes ülemaailmses kirikus ja võttes osa tema antud ühise tunnistamise, teenimise ja ühtsuse edendamise ülesande täitmisest; väärtustades mõlema kiriku ühist ajalugu ja luterlikku traditsiooni ning kuulumist ...

Peapiiskop Urmas Viilma jutlustamas Eesti vaba rahvakiriku juubelikongressi jumalateenistusel Tartu Pauluse kirikus 27. mail 2017. Liina Raudvassar Vabaduseks on Kristus meid vabastanud (Gl 5:1a) Armsad tähtpäevalised, õed ja vennad Kristuses! Ma alustan oma jutlust ajalehetsitaadiga, mis on pärit 3. juuni 1917. aasta Päewalehest ja kirjeldab saja aasta eest Tartus toimunud kirikukongressi. Lehes kirjutatakse: „See on iseäralik juhtumine, et otse tänawu aastal, mil meie ...

EELK 100. aastapäeva kongress 27. mail 2017 Tartu Pauluse kirikus 1. Oma kirik Seljataha on jäänud meie „oma kiriku“ sajand. Mõiste „oma“ vajab täpsustamist ja konteksti paigutamist. Võime öelda, et 1917. aastal oli siinsetel aladel juba üle 700 aasta tegutsenud ja ka reformatsioonisündmustes ümberkujundatud luterlikust härraskirikust „oma kirikuks“ ümbervormimine üks olulisemaid kiriklikke eesmärke. Rahvuslikult meelestatud eesti vaimulike seas keskenduti 1917. aasta ...

Kogu ristirahvas tervitab täna, ülestõusmispüha hommikul üksteist tervitusega „Kristus on üles tõusnud!“. Meile meeldib mõelda, et Maarja Magdaleena ruttas just selle sõnumiga jüngrite juurde, kui leidis hommikul Jeesuse hauale minnes selle avatuna ning tühjana. Evangelist Johannese sõnul jooksis Maarja jüngrite juurde hoopis teisesisulise teatega. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud“ (Jh 20:2), ruttab Maarja Magdaleena teatama Peetrusele ja ...

Tuhkapäeval, 1. märtsil 2017 Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut,  kes pääsevad?” Lk 13:23 Sellele küsimusele on inimesed ikka vastust otsinud. Murega. Kardetakse, et ei kuuluta nende hulka, kes pääsevad, sest valitute arv saab enne täis. Justkui oleks Jumal määranud õndsaks saajate hulgale arvulise limiidi. Rangeimaid piire seab õigeksmõistetutele ja pääsejatele mitte Jumal, vaid inimene. Jeesus imestab, et piireseadvat hoiakut esindavad oma ...