Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Hetked minus ja mina hetkedes

Tuuli Võsa. Erakogu Kutsun Sind täna kaasa vaikuse rajale. Võib-olla oledki juba nendel päevadel ja nädalatel rohkem omaette olemiseks aega võtnud. Oled kuulanud vaikust ja leidnud nii veelgi parema ühenduse Jumalaga. On inimesi, kelle jaoks vaikus on kosutav ja julgustav. Vaikseks jäämine ning nii otseses kui kaudses mõttes seismajäämine annab võimaluse olla iseendaga, tõeliselt kohal. Tean, et mõni inimene teeb niimoodi harva, pidades sellist tegevusetut olemist ...

Teelolekutest ja kohtumistest 

Tuuli Võsa. Arhiiv. Kuuleme oma elu jooksul inimesi sageli rääkimas oma teekondadest. Vahel saame teada, et kellegi elutee on olnud konarlik või on pikalt olnud eksiteedel rändamist, mis on väsitanud. Räägitakse elutee käänakutest ja ohtudest teel. Kogenumad teelised räägivad neile, kes on alles oma teekonna alguses, mida nemad on teel näinud ja kuulnud, millele lootnud ja kust abi saanud.   Hea lugeja, kuidas on olnud Sinu teekondadega? Mis Sulle meenub? ...

Lootuse ja halastusega

Tuuli Võsa. Arhiiv. „Kas see jääbki minuga nii?“ on sage küsimus, mida küsitakse, kui püütakse toime tulla mingi kestva olukorraga oma elus. Tahetakse ennast tunda juba kindlamalt ja paremini, nii-öelda paremas kohas olevana. Mõistusega on võimalik oma olukord „pulkadeks“ lahti võtta ja neid „pulki“ saab eraldi vaadelda, kuid tundub, et toimivat konstruktsiooni enam pole. On need pulgad, mida samamoodi enam asetada ei õnnestu ja millest osa tuleb kõrvale jätta. ...

Andestuse väest

Tuuli Võsa. Vajame andestust nagu õhku, vett ja toitu. Andeks anda ja andeks saada on eluline vajadus meie sees. Pelgalt teadmisest, et andestust on vaja, jääb siiski väheks. Ka see, kui keegi kõrvalt ütleb „Andesta talle!“ või „Mine palu andeks!“, ei pane kumbagi osapoolt selles suunas liikuma.  Andestuse vägi on Jumala kingitus meile. Kas oskame seda kasutada? Juba väiksele lapsele on tuttav see tunne, mis närib ja puurib meie sees, kuni leiame viisi seda ...

Suure nädala iga päev kõnetab meid omal viisil, tõstes pühade sõnumi esile

Kirikuaasta suurimad pühad on ülestõusmispühad. Sellele eelnevasse nädalasse jääb suur neljapäev, mis on armulaua seadmise püha. Samal päeval Jeesus pesi oma jüngrite jalad. Suurel reedel Jeesus suri ristil, kandes inimeste patud. Vaiksel laupäeval oli ta hauas ning pühapäeva varahommikul leidsid naised tühja haua: Jeesus oli üles tõusnud. Nende pühade iga päev kõnetab meid omal viisil ning aitab luua silda ristiusu keskse sõnumi ja meie argielu vahele. Järgnevalt vaatame, ...

Nagu teistes peredes

Ees ootab advendiaeg. Mõnes peres suure rõõmu ja ootuse aeg, teises soovitakse pigem, et oleks tavaline kuu ning ei räägitaks muudkui va jõulujuttu. Jõululaulud … ja kingitused – see võiks teha hinge hellaks, kuid toob sageli hoopis ärevust ja tunnet, et kõike on liiga palju ja raha liiga vähe. Aega ka ei ole, et seda kellelegi kinkida. Nii on päris palju inimesi, kes on hädas tunnete ja mõtetega, mida kalendriaasta lõpp ning kirikuaasta algus endaga kaasa toovad. Mulle on ...

Anna andeks, ma enam ei jaksanud …

võsa_tuuli2019jaan On päev, kus ei pea kiirustama. Liigun bussipeatuse poole, tundes rõõmu sügisvärvidest ning järjekordsest uuest päevast. Keegi on veel bussi ootamas. Tavaliselt tähendab see siin maanurgas ka vestlust, sest mis ikka niisama seista, kui juba ühte kohta ollakse satutud. Teretame. Naine mu kõrval avab suu, nagu tahaks midagi öelda, kuid ei lausu sõnagi. Teeb paar sammu, vaatab mulle otsa, kuid juttu ei alusta. Õhk muutub selliseks, et raske on vaikides edasi seista. Küsin, kas ...

Kõik on hästi, aga …

võsa_tuuli2019jaan „Mul on kõik olemas ja ikka ei tunne end hästi … See tähendab, mul on tegelikult ju kõik hästi, aga …“ Nii alustas vestlust mu vastas istuv 60ndates proua Helju (nimi muudetud). Armsa olemise ja naeratuse taga aimus peidetud valu. Tekkis vaikus. Lasin vaikusel oma tööd teha ja ootasin. Häälestusin kohalolule ja Jumala juhtimisele – Tema teada on kogu Helju lugu. Mina tean vaid killukesi. Helju vaatas ainiti süles kokkupandud käsi ja mudis taskurätikut. „Võib-olla ma raiskan ...

Olla laps(ega)

Augusti lõpp toob Eestis paljude perede jaoks teistsuguse rütmi ja sellega kaasneva stressi. Sageli mõeldakse stressist kui seisundist, mida tahaks vältida. Ometi on see sama loomulik kui ükskõik milline muu reaktsioon, mis meis tekib. Vajame seda, et olla valmis tegutsema või siis et panna end valmis vastupidamisrežiimile. Kooliaasta puhul teame, millal see algab, ning teame ka, millal see lõpeb. See ei tule ootamatult ning üldiselt saadakse kujuneva rütmiga hästi hakkama, ...

Valikutest, vastutusest ja andestusest

„Ma tean, et nii on õige!“ raiub naine mu vastas. Meil on kolmas kord kohtuda ja ta on nende kohtumiste jooksul korduvalt seda lauset kasutanud. Tavaliselt selle koha peal, kui juttu on tema pereliikmetest. Ta on tulnud minuga rääkima sellepärast, et kurdab südames valusid, millele arstid pole põhjust leidnud. Haiglast saadeti ta koju teadmisega, et tema süda töötab suurepäraselt. Ometi on südames valud, mis teda vahel ööselgi üles ajavad ja õhku ahmima sunnivad. Meie ...

Oleks võinud …

Aprillikuu hingehoiuveerus kirjutasin naisest, kes sai haiget teiste (oletatavast) arvamusest tema kohta. Sain vastukaja, et need omasoo­ihalejad ronivadki igale poole. Olin üllatunud, sest ei mõelnud lugu kirja pannes kordagi sellele, et niisugune seos võib tekkida. Ootan huviga, milliseid mõtteid tekitab seekordne lugu. Maikuus räägitakse ja kirjutatakse palju emadest, emaks olemise raskustest. Eks ka rõõmsatest lugudest, mis südames pulbitsevad ja jõudu annavad. Kui emad ...

Mina ja teised

„Ma ei suuda sinna enam minna,“ ütleb hoolitsetud välimusega keskealine naine pärast seda, kui on alustuseks oma meeldival toonil kiitnud kevadist loodust ja ilma. Naise suu tõmbub kriipsuks. Ta pöörab pilgu ära, vaadates kuhugi kaugusse, siis suleb silmad ja surub käed oma süles kõvasti kokku. Nii algab meie vestlus. Ootan, annan aega end koguda. Parajasti siis, kui mõtlen küsida, kas ta on valmis mulle ära rääkima, mis on juhtunud, avab ta uuesti oma silmad. Pisarad ...

Mida mina saan teha?

On alanud paastuaeg. Sellest räägitakse kodudes, kogudustes, sõpradega kohtudes, kirjutatakse ajalehtedes ning see võetakse teemaks raadio- ja telesaadetes. Inimestele tuletatakse meelde, mida paastuaeg tähendab ja kuidas praegusel ajal paastumine võiks käia. Kindlasti on neid inimesi, kes arvavad, et paastumine on hea mõte – järgmisel aastal paastun. Või leidub neid, kes mõtlevad: las need teised paastuvad, mulle pole seda vaja. Olen kohtunud inimestega, kes ütlevad, et ...

Me tahame aidata

Kirjutamine on hea viis oma mõtteid paremini korrastada. Kellelegi vastamine aitab sageli ka endal küsimuste üle sügavamalt mõelda. On küsimusi, mille puhul teame juba enne vastamist, et head vastust meil anda pole. Mis on see hea vastus? Vahel on see vastus, millega tahame küsijale rõõmu valmistada või teda rahustada. Teinekord tahame anda õiget vastust ehk siis võtame endale päris suure vastutuse, arvates, et see, mida meie teame olevat õige, ongi õige vastus sellele ...

Hoitud olemisest

Hea lehelugeja, mul on rõõm kinnitada, et muude oluliste teemade keskel leiab viimastel aastatel hingehoid järjest enam kajastamist ning see valdkond pakub inimestele huvi. Seetõttu olen valmis nüüd ja edaspidi oma mõtteid leheveergudel jagama, et huvi võiks veelgi enam toitu saada. Kui on konkreetseid teemasid, millest on soovi ajalehe vahendusel lugeda, võib julgesti mulle teada anda, sest ennekõike on vaja kirjutada sellest, mis inimesi puudutab. Samuti ootan alati ...