On üldlaulupeo aasta. Tuhanded lauljad on kogu aasta vältel õppinud kauneid laule kodumaast, vabadusest, muusikast, elurõõmust ja kõigest muust kaunist. Isegi teadmata, kas nad peole üldse pääsevadki, sest soovijaid on rekordarv ning on rõõm tõdeda, et eestlaste lauluarmastus paistab vaid kasvavat. Samuti on Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva aasta, mis on pühendatud Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäevale ning kus kõlavad kiituslaulud Jumalale, laulud usust ja armastusest, ...

Kirikumuusika liit soovib koguda kokku andmeid meie kirikus töötavate ja töötanud muusikute kohta. Kirikut ootavad ees märgilised aastad. 2015. a tähistame Maarjamaa 800. aastapäeva, 2017. a reformatsiooni 500. aastapäeva ning Eesti vaba rahvakiriku 100. aastapäeva. Eriti viimasele mõeldes on kirikumuusika liit asunud koostama kirikumuusikute andmebaasi, et see välja anda raamatu kujul. Raamat tuleb praostkonnapõhine, kus koguduseti toome ära seal töötanud muusikute ...

Ärkame hommikul, peseme, sööme. Kes on harjunud, see loeb hommikupalvet või Piiblit. Kes ei ole harjunud, ei loe. Edasi läheme tööle või kooli ja teeme enamasti päev läbi harjumuspäraseid toimetusi. Meil on elus rohkelt rutiinset, harjumuspärast või traditsioonilist ja me sõltume sellest päris palju. Ometi on neil kolmel sisuliselt sama tähendusega sõnal erinevad varjundid. Rutiin viitab üksluisusele ja on negatiivse kõlaga, ometi aitab just see rasketel eluhetkedel ...

Septembris sai Eesti kirikumuusikaelu rikkamaks taas ühe noodiraamatu võrra: ilmunud on «Vaimulikud laulud sega- ja naiskoorile». Noot on kokku pandud Suure-Jaani vaimulikul laulupäeval 2014. aasta juunis kõlama hakkavatest lauludest. Et eelmise peo laulud tuli kõik lehtede pealt õppida, siis nüüd oli kindel soov anda välja korralikult kaante vahele pandud noot. Kuna laulupeo repertuaaris on nii uusi Eesti heliloojate laule kui viimati vanades «Kirikukoorides» ilmunud ...

Väga paljudes Eesti linnades on olemas Vabaduse tänav. Tallinnas on see lausa väljak, mitmetes linnades kena lai puiestee. Narvas on ka Vabaduse tänav olemas, aga selline omasugune – mõlemast otsast kinnine. Otse sinna ei pääse, vaid ainult külgteede kaudu. Ka Eesti vabadus tundub kohati kui ummiktänav. Kui ühelt meie Soome misjonärilt küsiti, mis Eesti osas kõige enam imestama paneb ja eriline on, siis ta vastas, et sõnavabadus. Et Soomes ega mujal maailmas seda nii palju ...

Sajad inimesed ruttavad kiriku poole, lisades sammu, et mitte kohast ilma jääda. Teised sajad tunglevad juba ukse juures, kuid saali jõudes nendivad, et hiljavõitu, pingid on rahvast tulvil. Veel ehk rõdu peale mahub? Ja nii tõtatakse rutakalt üles kivitolmusest trepist, hoolimata valgetest suveülikondadest, millega ilmselt varem kirikupingilt tolmu pole pühitud. Ulme? Uskumatud mälestused kuldsest vanast ajast? Ei, sugugi mitte. Sellist pilti saab näha Narva Aleksandri ...

Leipzigi Tooma kirikus (Thomaskirche) on altari ees keset kooriruumi hauaplaat. Ei, sinna pole maetud ükski tähtis riigitegelane, piiskop ega kirikuõpetaja. Sinna on maetud Johann Sebastian Bach. Suurim luterliku kiriku muusikute seas, Meister suure algustähega. Rahvas viib lilli, seisatab, tihtipeale saab sinna juurde ka suurmeistri muusikat nautida. Ja kui hoolega kiriku vitraažaknaid silmitseda, leiab ühelt üles helilooja portree. Wolfenbütteli peakirikus on altariruumi ...