Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Eduka töö aluseks on positiivne emotsioon

Peatselt kogunevad kirikumuusikud ühist konverentsi pidama Otepääle ja Pühajärvele. Muusikud saavad kuulda põnevaid ettekandeid, laulda uusi laule, täiendada end töötubades, üksteisega suhelda ning loodetavasti end ka argipäevast välja puhata. Projektijuhtimise põhitõdesid tuletab meelde Puhja koguduse organist ja pikaajalise kogemusega projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa. Muusikuid on viimastel aastatel huvitanud erinevad teemad psühholoogia valdkonnast, sel aastal tuleb ...

Kas ka liturgia muusika osa ootab ühtlustamist?

Vaimulikud asuvad peagi vaagima EELK jumalateenistuse liturgia korraga seonduvaid küsimusi. Vastavalt piiskopliku nõukogu ettepanekule soovitakse ühtlustada EELK kogudustes kasutatavat liturgiat.  Ajast aega on kirikulaulu ja liturgiat ikka uuendatud. Ka Gregorius Suur jäädvustas oma nime (muusika)ajalukku eelkõige jumalateenistuse korra ühtlustajana, millest sai oma nime ka gregooriuse koraal. Hetkel on EELK kogudustes kasutusel enamasti kas 1996. aastal välja ...

Võistlustules oli kaksteist laulu

Karl-Vahur Vingisaar osutus omaloominguliste laulude konkursi võitjaks. Viiulil saatis teda õde Kirke Katrin. Jaan Männik Laste omaloominguliste laulude konkursi „Päikeselaul“ Grand Prix’ võitis Viljandi muusikakooli õpilase Karl-Vahur Vingisaare laul „Jää minuga“. Pärast viieaastast pausi toimus laupäeval Viljandi Jaani kirikus taas laste omaloominguliste laulude konkurss „Päikeselaul“. Kolmes vanuserühmas võistles kokku 12 laulu, autoriteks Viljandi ...

Eri põlvkondi kõnetav laulukogumik tulekul

Oktoober on tõeliselt kaunis ja õnnistusrohke kuu. Algab muusikapäevaga ja lõpeb usupuhastuspühaga, sisaldades kõike muudki õpetajate päevast konverentsideni. Loodus valmistub rüütama end värvikasse piduehtesse. Juba kuldab hommikupäike värvikirevaid viinapuid ja vahtraid, kangekaelselt edasi õitsevaid roose ning punavaid õuna- ja pihlapuid. Kõikjal on näha Jumala armu läbi kasvanud taimi ja küpsenud vilju, mida tänumeeles oma panipaikadesse talvevarudeks koguda ...

Koorilauluga lauldi Eesti vabaks 

Sel nädalal saame olla rõõmsad, tähistades oma kalli Eesti taasiseseisvumise aastapäeva, seekord 31. korda. Oleme saanud vabaduse kohustusi ja võimalusi maitsta inimpõlve jagu. Suureks on sirgunud meie lapsed, kes on sündinud Eesti Vabariigis ja kes mitte midagi ei tea talongimajandusest, kinnisest riigipiirist ega usuvabadusetusest. Loomulikult oleme teinud vigu ja kaheldavaid samme, oleme käinud võõraid teid ja pole osanud hinnata kõike seda head, mida Jumal meie rahvale ...

Puhkus – see on tervis

Ometi on kätte jõudnud suur ja soe suvi. Saab teha paljutki, mida talvel ei saanud – veekogus sulistamas käia, lähedastega perekondlikke kokkutulekuid ja sõprade-tuttavatega pidusid korraldada, hulgakesi kaunist muusikat nautida või niisama lõkketule ääres istuda. Ja mis kõige tähtsam – eelkõige saame puhata. Vähemalt seda me peaksime tegema. Tüüpilise töönarkomaanist eestlase jaoks on see midagi, mida tuleb õppida ja aeg-ajalt endale ka meelde tuletada. Suvel juulikuus ...

Muusika aitab vaigistada kurbust ja leevendada valu

Oleme taas helges ülestõusmispühade järgses ajas, rõõmustades oma Päästja Jeesuse Kristuse läbiminekust surmast ellu. Tema kannatused ja ristisurm annavad igavese elu võimaluse igaühele, kes temasse usub. Oleme saanud neid pühi seekord pidada kirikutes kohal viibides, mitte läbi arvutiekraani nagu paar viimast aastat. Oleme saanud tunda ennast taas ühtse kogudusena ning jagada rõõmu elu võidust surma üle oma usukaaslastega. Samas tundub meie rõõm justkui kohatu nende ...

Aega peab ka Jumal kalliks

Taas on kätte jõudnud ühe aasta lõpp ja teine on kohe algamas. See on aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aasta kohta, vaetakse, antakse hinnanguid, tehakse aruandeid – ühesõnaga kaalutakse meile antud aega. Ja teiselt poolt on see aeg, kus pöörame pilgud tulevikku, unistame, loodame, anname lubadusi ja ootame soovide täitumist. Nii mõnedki uurivad horoskoope ja selgeltnägijate ennustusi, et täpselt teada, mida päevad toovad. Soovime, et saabuv aeg oleks meile armuline, ...

Kes on meie organistid?

Tuuliki Jürjo Taagepera kiriku oreli juures. Villu Jürjo. EELK kogudustes mängib orelit 150 kirikumuusikut. Keskmiselt on meie organist maakogudust teeniv 55aastane naisterahvas, kellel EELK kutsekategooriat ei ole, kuid mingi muusikalise õppeasutuse on ta siiski lõpetanud. Küll mitte tingimata oreli erialal.  Sellest määratlusest leiab mitu küsimust. Miks üle 50aastane, kuhu jäävad noored? Miks just naisterahvas, kas siis mehi polegi? Miks meie organistidel EELK ...

Kirikumuusikud saavad kokku

Rahva jõud peitub ühtsuses. Selles, kui kõigi mõtted liiguvad ühes suunas ja kui südamed löövad ühes rütmis. Ühtsust saame kogeda ja võimendada koos olles ja koos tegutsedes. Laulukooris lauldes või rahvatantsugrupis keerutades, jumalateenistusel koos palvetades või armulauda vastu võttes. Tänu rahva ühtsusele saime tagasi ka oma vabaduse ja seda ei tohiks unustada. Praegu elame küll kummalises ajas. Ühelt poolt oleme vabad – Eesti riik on ikka meie oma riik, kirikus ...

Orelisari tutvustab meie rikkusi

On väga hea meel, et sel sügisel hakkavad ajalehes Eesti Kirik ilmuma oreliteemalised leheküljed. Need on pühendatud meie rikkalikule orelipärandile ja -kultuurile ning on teoks saanud tänu EELK Kirikumuusika Liidu ja kirikulehe koostööle. Kokku ilmub 11 teemalehekülge, mille väljaandmist toetab ka Eesti Kultuurkapital.  Artiklite sarjas saame lugeda orelimuusikaga seonduvatest eri tahkudest. Räägime suurimatest ja vanimatest orelitest Eestis, tutvustame möödunud ...

Muusika mõjujõust

Kevadel jahmatas meid kaitseväe juhataja Martin Heremi otsus lõpetada kaitseväe orkestri tegevus. Sama saatus ootab ka politsei- ja piirivalveorkestrit. Tänaseks on orkestritel seljataga viimane võidupüha paraad, kus nägime neid väga professionaalselt rivisammu astudes peast marsimuusikat mängimas. Tõsi, nüüd on asutud orkestri tegevuse edasisele jätkamisele lahendust otsima, kuid suur osa muusikuid on siiani pahased ja segaduses.  Puhkpillimuusikal on Eestis väga ...

Tänulikkus liidab meid

Õnnistusrohket Eesti Vabariigi 103. aastapäeva meile kõigile, head eestimaalased! Võime olla õnnelikud, tähistades oma kalli kodumaa pidupäeva, olla mõtteis ja palves koos ning rõõmustada selle armu üle, millega Jumal meid õnnistanud on. Sest see on Jumala arm, et me tohime elada vabas Eestis, olla ise peremehed omal maal. Vabadus on eestlase südamele läbi sajandite kallis olnud, oleme ju ikka saanud tunda võõraid võime ja käsuseadusi. Kui muidu võib meil ette tulla ...

Jõulurõõmu võimalikkuseks

Oleme advendiaja lävel. Juba ehitakse linnaväljakutel jõulukuuski ja kauplustes kõlavad jõululaulud, kuid küllap oleme aru saanud, et jõulupühad tulevad seekord teistsugused kui varasematel aastatel.  Me ei tea veel, millised. Südames küll soovime, et kõik oleks nii nagu enne – koorid laulavad, orel kõlab, vaimulik kuulutab jõuluevangeeliumi ning rahvamassid täidavad kirikusaalid ja eeskojad. Me kõik soovime ka sel aastal endas jõulurõõmu tunda.  Siiski, ka ...

Muusikute väljakutsed

Merille Hommik. On suur rõõm, et saame taas osa mitmesugustest muusikaüritustest nii kirikutes kui mujal. Taas toimuvad kontserdid, festivalid, orelipooltunnid, palvused ja muud kaunid hetked muusikaga. Siiski on käesolev aasta meile kõigile pakkunud väljakutseid, kohati päris keerulisi. Ka muusikutele. Nagu giidid, tõlgid, bussijuhid ja paljud muude erialade esindajad on kannatanud eriolukorra piirangute käes, nii on muusikudki pidanud üles näitama leidlikkust ja ...