Muinsuskaitseliikumine oli meil uue ärkamise esimesi, üsna varajasi ilminguid. Mitmed muinsuskaitseklubid tegutsesid juba sügaval nõukogude ajal. Polnud just keelatud rääkida kirikukatuste parandamisest. Ka kalmistu korrastamist ei pannud võõras võim lausa pahaks. Ent 1986. aasta sügiseks oli aeg nii kaugele kulgenud, et sai hakata rääkima laiemast, üle-eestilisest muinsuskaitseliikumisest. 18. oktoobril kogunes Tallinna lähedale Jüri kirikuaeda tosinkond ...

 Meenub päev 65 aasta tagusest. Oli koolipäev toonases Tartu I keskkoolis, mis täna kannab jälle Hugo Treffneri gümnaasiumi nime. Oli 1956. aasta hilissügis, olin 3. klassis. Õpetaja tuli klassi tõsise näoga ja ütles, et kirjutame etteütluse. Laused olid umbes sellised: „Elagu eesti rahva ja vene rahva vennalik sõprus!“ või „Sammume Nõukogude rahvaste ühtses peres helge tuleviku poole!“. Me ei saanud aru, milleks äkki selline etteütlus. Varsti kuulsime vanemate ...

Merille Hommik Mäletan lapsepõlvesuve ajaloolisel Mulgimaal. Tädimees Paul püüab ragisevast raadiost kätte saada sõnumit Ameerika Häälelt, mida maakohas segati nõrgemalt kui Tallinnas või Tartus. Masendus oli suur, sest 1956. aastal ei tõtanud Ameerika Onu appi Ungarile, kes püüdis Vene tankide vastu mässu tõsta. Mäletan ka üliõpilaspõlve suve Valgemetsas oma mentori, kirjandusdotsendi ja luuletaja Valmar Adamsi suvilas. Ka tema püüdis ragisevast ...

Riikide ja rahvaste saatust võib võrrelda inimsaatustega. Võrrelda võib nende sündigi! Lapse sünniaega on raske määrata sekundi täpsusega. Ka riigi sünd on pikaldane toiming. Olgugi et igal riigil on harilikult üks kindel sünnikuupäev, on see sageli kokkuleppeline. Nii ka Eesti Vabariigi puhul. Pärnakad imestavad siiamaani, miks ei ole Eesti riigi sünnipäev 23. veebruaril. Kuulutati ju meie riik esmalt just sel kuupäeval suure pidulikkusega Pärnu Endla rõdult välja. ...

22. september on märgitud meie kalendritesse vastupanuvõitluse päevana. Selle läte on Läänemaal Põgari palvemajas. Just seal pidas 1944. aasta 22. septembril oma viimase istungi legendaarne Otto Tiefi valitsus, mille oli ametisse nimetanud Eesti riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluots. Oli üleminekuaeg – üks vaenlane oli lahkumas, teine naasmas. Naasmas oli surmavaenlane. Just samal päeval heisati Pika Hermanni torni uuesti kuldse sirbi ja vasaraga punalipp. Enamik ...

Täna, priiuse põlistumise päeval, on Eesti vabadus saanud põlisemaks kui kunagi varem. Teist korda on seljataha jäänud 7890 päeva, mil Eesti rahvas on olnud vaba. 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariik ei ole mitte kunagi lakanud olemast – riigiõiguslikult on ta kestnud katkematult üle 95 aasta, tänaseks 34 730 päeva. Kuid Eesti riik on olnud varjusurmas suurema aja oma olemasolust. Täna pühitseme päeva, mil surnuist ülestõusmisest on möödunud rekordarv päevi. ...

Kadunud president Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks, sest ainult võidukale Vabadussõjale järgnenud leping suure idanaabriga tegi võimalikuks riigi tegeliku ülesehitamise. Ent veelgi täpsem oleks ehk Tartu rahulepingut nimetada Eesti Vabariigi ristimistunnistuseks, kusjuures sünnitunnistuseks oleks sel juhul 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisvuse manifest. Tartu rahulepingul on maailmaajalooline tähendus. See leping on ...