Eelassambleel osalenud eestlased (vasakult) õp dr Triin Käpp, peapiiskop Urmas Viilma, õp Meelis Süld, Luterliku Maailmaliidu peasekretär õp dr Anne Burghardt, Igor Ahmedov ja Mattias Haamer.    Erakogu 21.–24. märtsil olid Oxfordis koos Luterliku Maailmaliidu (LML) Euroopa kirikute esindajad, et arutleda teemade üle, mis on just selle piirkonna kirikute jaoks olulised.  Kohtumise eesmärgiks oli valmistuda septembris Krakówis toimuvaks LML peaassambleeks, mis ...

Käsi püsti, kes on seda lauset  kuulnud! Küllap veel mõnda aega tagasi oleks vastuseks olnud kätemeri, kuna tegu oli levinud kirjakohaga, mida matustel lugeda. Lihtne ja selge, kas pole? Konservatiivsete äärmuslaste veebiajakiri Meie Kirik tuli välja avaldusega, et kristlane ei saa ilma pattu tegemata valida teatavaid erakondi, tuues ka ära, milliseid patte kodanikud antud juhul teeksid („Kristlane ei saa ilma pattu tegemata valida Reformi, sotse ja E200“ ...

Erinevate konfessioonide kirikud ei rikasta üksnes linnapilti, vaid loovad aluse oikumeenilisele dialoogile.   Eesti Kirik. Eesti keeles ilmunud kogumik „Üheskoos kirik. I osa: Kirik – pühakiri – armulaud – amet“ on äärmiselt vajalik teos meie oikumeenilisest mõistmisest ja mõtteviisist.  Eestlastele meeldib sageli rahvusvahelises kontekstis pisut uhkustada oma „naturaalse“ oikumeeniaga, mis tõesti Eestis eri paigus ja eri moel elab ja õitseb, seda nii Eesti ...

Vestlusringis on Rein Taagepera (paremalt), Kristjan Erik Liive, Heidit Kaio ja Naatan Haamer.             2 x Kaspar Roost Tänavuses Metsaülikoolis oli lektoriteks ja vestlusringi juhtideks koguni kolm vaimulikku: Naatan Haamer, Annika Laats ja allakirjutanu. Pole ka ime, sest teema puudutab meid kirikutena suuresti – kõnelesime vananemisest ja sellega paratamatult kaasnevast surmast.  Metsaülikooli interdistsiplinaarne joon toob kokku erinevate erialade isikuid ...

Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas ...

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru (keskel) võõrustas Euroopa Kirikute Konverentsi delegatsiooni. 2 x Internet. Euroopa Kirikute Konverentsi delegatsioon viibis 9. ja 10. mail Tallinnas, et valmistuda järgmise aasta juunis Kultuurikatlas toimuvaks peaassambleeks teemal „Jumala õnnistuse all olles tulevikku kujundades“.  Tuleval aastal Tallinnas kogunev Euroopa Kirikute Konverentsi (CEC – Conference of European Churches) 16. peaassamblee arutleb kiriku rolli üle ...

Loen Eesti Kiriku kokkuvõttest e-postkastist: „1. novembrist kehtivad mullu sügisel kirikukogul vastu võetud EELK kirikuseadustiku kaks osa. Kätlin Liimets toob välja dokumendis sedastatud rangemaid haridusnõudeid, uut liturgilist värvi ja muid jõustunud muudatusi.“ On 3. november. Kuna mul on parasjagu rahulikum hetk, siis kaevun EELK siseveebi. Pika otsimise peale leian muudatusotsused. Võtan siis kirikuseadustiku kõrvale ja veedan pea kaks tundi nuputamaks, mida siis ...

Lase lahti sellest, mida sa muuta ei saa ... Naatan Haamer Aastapäevad tagasi hakkasime oma koguduse inimestega mõtisklema, milline on kiriku roll ja koht praeguses maailmas. Maailmas, kus me ei tea tegelikult, milline saab olema meie laste tulevik planeedil Maa – või kas see üldse saab planeedil Maa olema. Erinevaid lahendusi on aastate jooksul välja pakutud omajagu. Nii näiteks kõneleb Stephen Hawking oma raamatus „Lühikesed vastused suurtele küsimustele“, et ...

Lk 21:25–33(34–36) Kas olete märganud, milline on meie taevas hommikuti ja õhtuti? Pea igal hommikul ja õhtul saab nautida värvide mänge. Mäletan, et ühel õhtul viisin oma poega lasteaiast koju ja enam-vähem oleksin ümber kukkunud, sest kogu aeg oli vaja taevasse vaadata. Lihtsalt nii võimas oli see vaatepilt. Loodusvaatlused, looduse tõlgendamine, loodusega koos hingamine peaks ju eestlastele üpris omane olema. On ju see taganud meie ellujäämise ja edenemise, et on osatud ...

„Raha või lapsed“ – nii kõlas järjekordne SA Väärtustatud Elu korraldatud emadepäevakonverents. Nendel emade- ja isadepäevakonverentsidel on niisama intrigeerivad pealkirjad, kui sügav on tegelikult ettekannete sisu ja ettekandjate süda. Kas meie valik on raha või lapsed? Seda heidetakse praegustele noortele aeg-ajalt ette. Samas võrreldes saja aasta taguse ajaga on lastetuid inimesi pea poole vähem. Me ei tea, kas selle taga on saja aasta eest hiljuti lõppenud sõda või ...

17. november on ülemaailmne enneaegsete laste päev. Teema on korraga uus ja vana. Uus seetõttu, et tänu meditsiinile suudetakse elule aidata (ja heale elule) suur osa enneaegseid lapsi. Eestis sealjuures kohe eriti enneaegseid – ühest vähestest riikidest on meil piir tõmmatud 22. rasedusnädalani. Teisalt aga on teema vana, sest eks enneaegseid on sündinud varemgi, nende ellujäämine on olnud aga veel suurem ime kui varem. Nii näiteks on enneaegsed olnud Mark Twain, Anna ...

Mõte hakkas keerlema haridusminister Mailis Repsi väljaöeldud mõttest kaotada ära riigieksamid. Sellele kajas kaasa prof Margit Sutropi artikkel, kus ta arutleb teemal, kuidas ja mida üldse koolides hindama peaks. Teema kõnetas mind, kuna oleme Tartu luterlikus Peetri koolis parasjagu isegi laste hindamist mõtestamas ning seetõttu küsimas, mida me tegelikult peame lastele kaasa andma: milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi ja harjumusi. Ja kuidas hinnata, kas nad on just need ...

„Korraldajad palusid mul viia ühe kasti registreerimislauast teise majja loengusaali. Esmalt pakkus autoga abi Rein Taagepera. Ukse avas ja hoidis mulle lahti peapiiskop Urmas Viilma, õhtuses mälumängus olin ühes võistkonnas Julia Laffranque’iga ning hiljem vestlesin pikalt Aarne Saluveeriga. Hommikust loengut oodates sai muljeid vahetatud David Vsevioviga, misjärel sai murul istudes kuulata Eesti presidenti arutlusringis,“ kirjeldas oma hiljutist kogemust üks 21-aastane ...

Lk 19:1–10 Lugu on meile kõigile teada: Sakkeus, tölner, otsib Jeesust, aga et ta on lühike mees, siis ronib puu otsa. Aga miks ta ikka pidi sinna puu otsa ronima? Tõenäoliselt oli võimalik Jeesust kuulda ka rahvahulga seas olles, teised ei hakanud puude otsa ronima. Oli ju ka hetki, kus Jeesuse kõneldes tõenäoliselt rahvahulk tema ümber istus maha. On siis vaja hakata arutult kuhugi ronima nagu Rammsteini kontserdil, et asja paremini näha? Luukas ütleb meile, et Sakkeus ...

Kui see äärmiselt kurb ja segadust tekitav hetk saabus, et Tartu Ülikooli-Jaani kogudus õpetajata jäi ning praost Ants Tooming ka minu käest küsis, kas ma olen valmis teenima, siis ei olnud mul teist vastust kui jah. Kui kogudus mind volitab, siis mina ju pean olema valmis. Olin mitu aastat kogudusega ühes hinganud, kitsaskohti leida ja lahendada püüdnud, rõõmuhetki jaganud ning tol hetkel tundus iga teine vastus mõeldamatu – ma ju pean seda edasi tegema, nii lihtsalt on. ...