Armas rahvas on kutsutud armastama
Head uut kirikuaastat, armas rahvas!
Toomas Nigola. Foto: Eesti Kiriku arhiiv
Uus kirikuaasta algab, nagu ikka, ootusäreva tonaalsusega. Mõne päeva eest on üle maa süüdatud advendituled. Kauplustest, raadiost ja siin-seal kirikutestki kostab juba jõululaule. Emad-isad mõtlevad, mida kõike on veel tarvis hankida ja kuhu minna, et lastel ikka tore oleks. Valmistutakse pidama jõulupidusid, sätitakse paika dekoratsioone jne. Kõige seesuguse kaudu püütakse sel aasta ...
Jh 21:1–14
Anekdootlik lugu räägib Maarja Magdaleena tulekust jüngrite juurde: „Poisid,“ ütles ta, „mul on teile kaks uudist: hea ja halb. Hea uudis on see, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Halb uudis on see, et ta tahab teiega kokku saada ja rääkida sellest, mis reedel juhtus.“ Mõni ime siis, et jüngrid endid lukustatud uste taha peitsid.
Tegelikult muidugi ei tulnud Jeesus kurjustama nendega, kes ta reetnud olid. Ta tuli, et osutada halastust ning lepitada ka ...
TI illustratsioon teemal „Martin Luther kasutab arvutit jutluse ettevalmistamiseks“
„Tehisintellekt (TI) on tehnoloogia, mis võimaldab arvutitel õppida, analüüsida ja tegutseda nagu inimesed. TI on juba ammu kasutusel erinevates valdkondades, nagu tööstus, tervishoid ja äri, ja selle mõju on tuntud. Kuid kas TI ohustab ka vaimulike töökohti?
Ühelt poolt võib tunduda, et TI ei ole vaimulike töökohtadele ohtlik. Vaimulikud pakuvad inimestele spirituaalset nõustamist ja ...
Merille Hommik.
Oktoobrikuu lõpp ja novembri algus on üks neist aegadest, mil kirikuõpetajatel on päevakorral üsna ettearvatavad teemad ja küsimused, millele tuleb vastata. Juba palju aastaid küsitakse meilt sel ajal ikka, mis lugu on halloween’iga, kas see võiks asendada mardi- ja kadripäevi ning kas kristlasele ikka sobib säherdust püha tähistada.
Kui küsisin usupuhastuspüha hommikul Põlvas Jakobi kooli hommikupalvusele kogunenud õpilastelt, mis tähtpäevad ...
Merille Hommik.
Nii mõnigi asi on uus septembrikuus. Muuhulgas muidugi õppeaasta. (Pole vast üllatus, et kristliku kooli kaplanilt septembrikuu lehte kolumni tellides kooli teemad jutuks tulevad.)
Sel aastal jäi teadmistepäev ja õppetöö algus üldhariduskoolides nädalasse, mille teemaks kirikukalendri järgi oli enese läbikatsumine ja alandlikkus. Enam kui asjakohased teemad on mõlemad!
Esimesel septembril lugesime püha Peetruse manitsust: „Vanemaid teie ...
Merille Hommik.
Möödunud nädalal oleme võidupüha ja maakaitsepäeva tähistades mõelnud oma rahva sangaritele, kelle vaprale pealehakkamisele võlgneme suure tänu selle eest, et saame täna olla need, kes oleme siin sellel vabal maal. Oma keele ja oma kultuuri, oma seaduste ja elukorraldusega. Neile ja Jumalale.
Üsna Johannese ilmutusraamatu lõpus on kirjeldus tule ja väävliga põlevast järvest, kuhu mõistetakse kannatama mitmesugusel moel oma inimlikkuse hüljanud õnnetud ...
Kristjan Luhamets.
Igale asjale on määratud oma aeg. See muistse tarkusekoguja tõdemus (Kg 3:1) on meile küllap tuttav. Õnnis on inimene, kes õigeid asju teeb õigel ajal, õnnetu aga see, kes kogu aeg kõigega püüab tegelda, tegelikult aga midagi õieti ja hästi tegematagi. Põhimõtet age quod agis – mida teed, seda tõesti ka tee! – on motona kalliks pidanud mõnedki vagad mehed ja naised. Rööprähklemise efektiivsuse illusioonist läbiimbunud kultuuris on see igati asjakohane ...
Tt 3:4–7
Kirikuaasta on oma kulgemise rütmis jõudnud ilmumisaega – Kristuse ilmsikssaamise, tema olemuse, isiku ja missiooniga seonduvasse süüvimise aega. Sel pühapäeval on meie ees lugu Jeesuse ristimisest Teevalmistaja Johannese poolt ning püha Paulus kirjutab uuestisünni pesemisest, mille kaudu Kristuse ristiarm meie osaks antakse.
Johannese ristimine oli muidugi erinev kristlikust ristimisest, nagu Johannes isegi tunnistas, et on üksnes teevalmistaja, mitte ...
Kristjan Luhamets.
Läinud nädala kirikulehes ilmunud intervjuus soovitas minu erakonnakaaslane Urmas Reinsalu kristlastel, sealhulgas ka vaimulikel, kaasa rääkida riigi elu kujundamisel. Mainimist leidis ka mure selle üle, kas avalikult poliitikas osalemine vaimuliku renomeele äkki halvasti ei või mõjuda. Ses osas viitas Reinsalu nii eelmisele kui ka praegusele peapiiskopile, kes mõlemad on enne kirikupeaks saamist olnud tegevad ka ilmalikus poliitikas ja ...
Laagripäevad pakkusid tegevusrõõmu ja võimalust suverõõme nautida.Toomas Nigola.
Võru praostkonnas on tavaks, et jaanipäevajärgse nädalalõpu veedavad pühapäevakoolidega seotud lapsed ja suured üheskoos laagris, mille korraldamise au liigub praostkonna koguduste vahel järgemööda. Nii tänavugi.
Sedapuhku Põlva koguduse korraldatud laagrisse Peri vana koolimaja juurde kogunes ligikaudu poolsada last ning veel paarkümmend täiskasvanut (koos korraldajatega). Laagri ...
Merille Hommik.
Sellest nädalast on kõigil üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õpilastel jälle luba koolimajas õppimas käia. Restoranid võivad välialadel süüa pakkuda. Kirikutes on teist pühapäeva järjest taas tohtinud pidada avalikke jumalateenistusi. Tõsi küll, seda ikka veel märkimisväärsete piirangutega, aga siiski. Kas piirangute leevenedes on siis varsti kõik taas nagu enne pandeemiat? Vast siiski mitte päris kõik. Tuntud ütlemine, et head kriisi ei tohiks lasta ...
Mt 28:1–8
Kas keegi teist on mänginud niisuguseid arvutimänge, kus tuleb vaadata, et surma ei saaks? Kas teate, mis juhtub arvutimängudes siis, kui keegi surma saab? On mitu elu, eks? Alati saab uue võimaluse? Küllap teate siiski, et päriselus nii ei ole.
Kui kellegagi päriselus juhtuks need hirmsad asjad, mis multikates või arvutimängudes tihti juhtuvad – kes teab, see teab ja kes ei tea, parem ongi –, siis võib inimene eluks ajaks vigaseks jääda või suisa ära surra ...
Kristjan Luhamets.
Novembrikuu algab kõikide pühade (pühakute) päevaga. Igal nädalal on meil püha päev, aga aastaringiski on mõni aeg erilisem üheks, teine teiseks tegevuseks.
Tõsi küll, elektrivalguse ja kõiksugu ekraanide helendus segab meie päevil paljudel ehk hämara aastaaja võimalusi täiel määral nautimast, kuid vähemalt põhimõtteliselt võiks siin hingedekuu hakul küll püüda tavapärasest enam mõelda neile, kes ise ennast uksest-aknast peale ei suru, ent ...
Kristjan Luhamets
Et inimesed üksteisest mitmel viisil erinevad ning et see erinevus üldpilti tihtilugu rikastab, pole meie ajal sugugi saladus. Ollakse erinevate huvide, annete ja kalduvustega, maitsest kõnelemata. Mõni armastab rutiini, teine vaheldust; mõni on tegusam hommiku-, mõni teine jällegi õhtupoole päevast jne.
Kõigele sellele on tähelepanu juhitud ka hariduse vallas, kus nüüd, eriolukorrast tingitud suurte ümberkorralduste käigus on mõnelgi õppuril ja ...