Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Ilmasilmaja õpetuse lugu

Lugesin möödunud nädalal Maalehe kirjastuse välja antud Mikk Sarve raamatut «Ilmasilmaja». Ilmasilmaja on meie sugulasrahva manside muinaskangelane, tähelepanelikult ilma vaatav inimene. Niisama vaatleb «Ilmasilmaja» autor läbi aastaringi rahvakombeid, nende lõimumist kristlusega, sellest tekkinud tundeid ja mõtteid. Kuldseid vöökirju raamatu kaanel võiks mõista kui ...

Õpime üksteist tundma

Kindlasti on igale religiooniga tegelevale inimesele aeg-ajalt kasulik värskendada oma füüsika-, bioloogia- või geoloogiaalaseid teadmisi. Õnneks toetab seda ka mitu ettevõtmist, näiteks toimub käesoleval semestril Tartu Ülikoolis kolmapäeviti loengusari «Algused ja lõpud», kus nimetatud teemal arutlevad füüsikud, bioloogid, geoloogid ja teoloogid. Kontsentreeritumalt toimus ...

Autoriteedi otsus

Möödunud nädalal teatas budistliku maailma üks suuremaid autoriteete ja Tiibeti eksiilvalitsuse juht dalai-laama, et ta ei taotle Tiibeti iseseisvust ning on valmis leppima selle jäämisega Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Ehkki dalai-laama on korduvalt rõhutanud tiibetlaste vajadust laiendada autonoomiat ja soovinud muuta Tiibeti territooriumi rahutsooniks, tekib tahes-tahtmata mõte, et kas poleks võimalik Tiibeti ...

Probleemid läbi usulise prisma

Sain möödunud nädalal taas kinnitust, et religioon annab probleemide nägemiseks uue mõõtme. Olin just nagu möödaminnes lugenud päevalehtedest arutlusi Hitleri ja Stalini piltidega särkide turustamise ja kandmise kohta. Mind polnud need eriti puudutanud, kuid siis sain lugemiselamuse diakon Tiit Kuusemaa artiklist «Millest räägime? Valust möödunu pärast» Eesti Päevalehes. Väikese ...

FBI konverents Tartus

Ehkki lühendi FBI kuulmine-nägemine paneb isegi puhta südametunnistusega inimese ettevaatlikult ringi piiluma, tõi FBI konverents (Finnish-Baltic Initiave – FBI) 23.–26. oktoobrini Tartusse kokku hoopis religiooniõpetajate ettevalmistusega seotud inimesi Soomest, Lätist ja Eestist. Peakorraldajaks oli loomulikult väsimatu Pille Valk Tartu ülikooli usuteaduskonnast. Õpetajate hea ettevalmistus on religiooniõpetuse sujuva ...

Ligimene koolis

Sel aastal ei tundunudki enam üllatav, et kooli alguse lähenedes muutus religiooniõpetus taas kõneaineks. Religiooniõpetusele oli koguni pühendatud laupäevase Postimehe esileht, kus ainenõukogu esimees Pille Valk tõdes, et pilootprojekt, milles katsetatakse uusi õppekavu, käivitub kümnes koolis. Tõepoolest, religiooniõpetus on endiselt tähelepanu all. Paar nädalat tagasi Tartu Maarja koguduse ...

Samm-sammult vastandumistest vabaks

Tundub, et erinevalt mõne skeptiku arvamusest läheb religioon inimestele korda. Kui ajakirjanduses üldse mingi teema püsivalt vastukajasid omab, siis on see religiooniga seonduv. Enne valimisi püüti küll üles tõsta debatti maksude üle, kuid kunstlikult ülespuhutuks ja ajutiseks see jäigi. Religioossed küsimused on aga igavesed. Olen viimasel ajal üsna palju religiooniga seotud inimeste ja mitteusklike ...

Sõda kui meelelahutus

Iga uus päev ja isegi tund toob värskeid teateid Iraagi sõja kohta. Ilmselt pole veel kunagi maailma ajaloos olnud ülevaade sõjategevusest nii üksikasjalik, operatiivne ja detailirohke. Ühest küljest on sõja täpne kajastamine muidugi positiivne. Mul on siiani alles patakas Afganistani sõjast koju saadetud kirju; eks kodused pidid steriilse ajalehejutu ja minu kirjade põhjal toimuvast kokku panema mingi ...

Aastakonverentsile on kutsutud erinevate usundite esindajad

Eesti Usuõpetajate Liit korraldab homme, 20. märtsil Viljandis liidu aastakonverentsi. Konverentsi alustavad üldpedagoogilised ettekanded. Esimese neist, mis räägib religiooniõpetuse uue õppekava alustest, peab äsja doktoritöö kaitsnud Pille Valk. Järgneb pedagoogikateadlane Tiiu Kuurme, kes on südant valutanud peamiselt kooli vaimsuse pärast. Järgnevad kitsamalt ühele usundile pühendatud ...

Religioon elutöö osana

Väga palju on arutletud, mis iseloomustab eestlase usku. Näiteks möödunud nädalal toimunud Tartu Teoloogia Akadeemia juubelikonverents oli pühendatud eestlaste religioossusele minevikus, olevikus ja tulevikus. Samas on selles küsimuses ülimalt raske üksmeelt leida ning erinevad, kohati vastandlikud seisukohad eestlaste usklikkusest eksisteerivad kõrvuti edasi. Erinevatele järeldustele jõudvat eestlaste usu ...

Ebamugavatest asjadest rääkimine

Kui Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo 5. veebruari Eesti Päevalehe artiklis «Valimiste rahvuslik ajupesu» kirjutas, et lähenevatel Riigikogu valimistel hakkavad põhiküsimuseks kujunema riigi arengu seisukohalt teisejärgulised või siis populistlikud probleemid, siis ei süvenenud ma sellesse mõttesse eriti. Alles viimase aja sündmustele tagasi vaadates tõdesin, et rektor oli olnud täpne ja kriitiline nagu ...

Isadepäeva mõtteid

10. novembril tähistati isadepäeva. Võrreldes emadepäevaga on selle püha tähistamine tavaliselt pisut tagasihoidlikum, kuid ikkagi toimusid mitmel pool kontserdid, lapsed tõid isale lilli ja joonistasid kaarte, aasta isaks valiti rahvusooper Estonia kunstiline juht Arne Mikk. Küllap on isa roll läbi aegade olnud dünaamilisem ja muutuvam kui stabiilsust ning turvalisust sümboliseeriva ema tähendus. Just isa rolli ...

Terved ja katkised õpetajad

Möödunud nädalal oli õpetajate päev. Vastavalt koolide tavadele tähistati seda erinevalt: kusagil võisid tollel päeval tunde anda õpilased, mõnes koolis korraldati õpetajatele humoorikaid võistlusi, valmistati temaatilisi seinalehti vms. Kogu selle päeva askelduste taga olen tihti tajunud õpilaste soovi rõhutada vähemalt kord aastas ka õpetaja inimlikku poolt, mis nii sageli kipub ...

Suured ja väikesed asjad

Hiljuti võis pressist lugeda kahe tudengi enesetapukatsest; üks siiski pääses, teine aga lahkus meie hulgast jäädavalt. Ellujäänu sõnul oli enesetapukatse üheks põhjuseks mõttetu elu, sõprade arvates võis oma osa olla ka ebakindlal tulevikul. «Pikka aega olen tundnud, et mul pole elus sihti. On muidugi palju inimesi, kes elavad oma elu niisama ära. Mul on vist see viga, et ma pole sellega rahul, ...

Stardipauk valimistele

Möödunud nädalal toimunud kandideerijate nimekirjade esitamist võib pidada stardipauguks kohalikele valimistele. Vähemalt esimesel pilgul tundub, et kristlasi on jätkunud kõikidesse erakondadesse ja enamikesse valimisliitudesse, ning väita, et mõni partei või valimisliit on oluliselt kristlikum kui teine, on püüe mõõta mõõdetamatut. Valimiskampaania esimesi samme jälgides on mul tulnud ...