Möödunud nädalal tutvustati avalikkusele Eesti vabariigi muutunud majandusprognoosi. Võrreldes möödunud aastaga planeeritakse riigieelarve kasvuks pisut üle 8%, mis tundub kopsakas, kuid seda on tunduvalt vähem veel kaks kuud tagasi prognoositust. Riigieelarve kulusid tuleks kärpida üle kolme miljardi krooni ja mitmed planeeritud ehitused, palgakasv jne peavad paremaid aegu ootama jääma. Seoses majanduslikult tagasihoidliku aastaga meenusid mulle Vana Testamendi Joosepi ...

Mõne päeva pärast tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva. Küllap on loomulik, et sellel päeval mõeldakse eelkõige nendele asjadele, mis Eestis elavaid inimesi ühendavad ja nende elu paremaks muudavad, hoolimata sellest, kas ollakse peale Eesti Vabariigi ka jumalariigi kodanikud või mitte. Tean, et oma loos ei kasuta ma jumalariigi kodanike mõistet vastavalt kirikuisa Augustinuse (354–430) ...

Küllap mäletavad vanema põlvkonna inimesed igihalja koomiku Charlie Chaplini viimast tummfilmi «Moodsad ajad». Chaplini poolt kehastatud lihtne tööline astus selles filmis tolleaegse moodsa mehhaniseeritud ühiskonna vastu, mis püüab muuta inimest masina sarnaseks. Tema mitmete ebaõnnestumiste tõttu arvati, et Charlie on hull, ja ta saadeti vaimuhaiglasse. Pärast väljalaskmist peeti teda ekslikult ...

Jõulupühad on sedakorda möödas. Olen vahel kadestanud neid õigeusklikke, kes veel vana, Juliuse kalendrit järgivad. Mulle tundub, et neil on võimalus pühitseda jõulupühi rahulikumalt – ilma välise surveta tarbimiseks, ilma kõrgendatud ootusteta, ilma ühiskonna pingsa tähelepanuta jne. Ka Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus viitas tänavu jõulusaginast ...

Jõuluaeg on jagamise aeg ning siis tahaks religioone ja kirikuid kiita. Olen kindel, et usk teeb inimese õnnelikuks, targaks ning taktitundeliseks, muudab ühiskonna harmoonilisemaks ja on igaühe jaoks mõistlik valik.Ei ole ju kahtlust, et usk ja kirik arendab inimese mõtlemist. Religioosne elutunnetus on justkui mõistusesse uue mõõtme istutamine, mis genereerib igaühes pidevat nõupidamist iseenda ...

Ausalt öeldes ma ei mäleta, millal ma viimati laulsin Martin Lutheri kuulsat koraali: Üks kindel linn ja varjupaik,on meie Jumal taevas,ta hoiab meid kui kilp ja mõõk,ta aitab kõiges vaevas.Kui see laul kõlab, läheb mõte loomulikult reformatsiooniga seotud sündmustele. Tahame või ei, kultuuritraditsiooni kaudu oleme sellega kõik tihedalt seotud. Samas on mul viimasel ajal tekkinud küsimus, kas ...

Olen ikka arvanud, et põhjendatud või haaravalt esitatud ateismist on õppida. Olgu see siis Richard Dawkinsi naturalistlik loodusteaduste tõlgendus, Sigmund Freudi psühhoanalüüs, Ludwig Feuerbachi klassikaline käsitlus jumalast kui inimese enda väljapoole projitseeritud sisemaailmast või Jean-Paul Sartre’i inimliku loomingulisuse ülistamine. Samas tundub, et ka ateism muutub ja postmodernistlikul ajastul ...

Küllap peab tunnistama, et religiooniõpetajal pole sugugi lihtne leida oma õpilastele ainega süvendatult tegelemiseks võimalusi ja motivatsiooni. Õpetaja võimalused on aine ebakindla positsiooni tõttu tihti piiratud, religiooniala-seid teadmisi ei väärtustata just sageli, riigieksamite ainetel on prioriteet jne. Samas pole põhjust ka liigseks pessimismiks. Üheks vahendiks õpilaste huvi ...

Monumentidest ja sammastest on viimasel ajal Eestis ainult tüli ja vaidlusi tõusnud. Alles olid probleemid pronkssõduriga, nüüd on tekkinud teravad vaidlused kavandatava vabadussamba ümber. Piiblis ei ole suhtumine sammastesse ühene. Räägitakse ebaususammastest, mis tuleks maha raiuda (2Ms 23:24; 34:13), analoogiliselt tuleks käituda Baalile püstitatud sammastega (2Kn 3:2; 10:26), kuid sambaid püstitasid ka ...

Selle nädala laupäeval peavad paljud koolid avaaktusi, ka haridusest kõneldakse meedias ja kodudes mõnevõrra rohkem kui tavaliselt. Leidsin tänasele kolumnile pealkirja Oskar Lutsu «Kevadest», mis on tõenäoliselt kõige populaarsem Eesti koolielu kirjeldav raamat. See ei olnud usuõpetuse tund, kuhu koolimajja jõudnud Arno esimesena läks. Küll aga kirjeldatakse ...

Umbes kümme aastat tagasi (10. juunil 1997) kirjutasin Postimehes EELK 80. aastapäevale pühendatud lühikese arvamusloo «Unustatud juubilar». Kiriku uue juubeli künnisel otsisin tollase artikli üles ja oli päris huvitav analüüsida omaaegseid tähelepanekuid ja väiteid ning nende aktuaalsust või naiivsust tänases olukorras.    Artiklit lugedes selgus, et kümne ...

Ehkki Tallinna pronksmehega seotud uudised on praeguseks enamasti ajalehtede esikülgedelt taandunud, ei lõpe selle temaatikaga seotud arutelud veel niipea. Kestavad ju edasi selle sündmusega kaasnenud majanduslikud, sotsiaalsed, integratsioonilised mõjud. Küllap võib poliitikute tegevust või tegematajätmisi lõpmatuseni analüüsida. Samas huvitas mind selle kõrval ka isiklikum küsimus: kuidas ...

Ehkki me Eestis vaevleme iibeprobleemiga, kasvab inimeste üldarv maailmas ruttu. Äsja avastasin, et olin harjunud klassi ees rääkima automaatselt 6miljardilisest inimkonnast, hetkel loetakse maailmas inimesi aga juba 6,6 miljardit ja neist valdav enamik seob end mõne religiooniga.Hiljuti avaldatud misjonitööd käsitlevas uurimisaruandes on toodud ka 2007. aastal erinevatesse religioonidesse kuuluvate inimeste arv. Kristlasi arvatakse ...

Käisin pühapäeval oma endise õpilase matusel. Läinud kevadel lõpetas ta Treffneri gümnaasiumi. Vene perekonnast pärit, oli ta omandanud perfektselt eesti keele ning lisas alatise rõõmsameelsusega ning slaavi temperamendi ja kultuuritaustaga oma klassile sära ning uusi ideid. Möödunud nädalal Tallinnas ülekäigurajal tänavat ületades sõitis auto talle otsa. Küllap on ...

Möödunud nädalal ilmus koolidesse kõikidele abiturientidele tasuta jagamiseks mõeldud «Eesti kalender 2007/10220». Tekstid on kirjutanud Elo Liiv, kalendrit ilmestavad suurepärased loodusfotod on välja valitud konkursile laekunud 502 töö hulgast. «Kõikidel loodusrahvastel on olnud looduskalender, mis määrab ära aastaajalised tööd ja tabud, kus ei tohi ühte või teist ...