Vahel on mõnest normaalsest ja targast inimesest raske aru saada. Nii nagu Kaarel Tarandist seoses 21. septembril Sirbis ilmunud artikliga «Targa sõitlus või albi laul, ma ei tea», mis püüab veenda, et avalikust sfäärist tuleks religioonid välja tõrjuda. Lisan mõne tsitaadi sellest artiklist: «Religioonid on raske taak inimkonna turjal, suurem kui nn valge mehe taak eurooplase omal. Kunagi ehk evolutsiooni kulus tarvilikud, on religioonidest nüüd (liigist sõltumata) saanud ...

«Kogu pärastlõuna veetsin raamatukaupluses. Raamatuid seal ei olnud. Neid ei trükitud juba peaaegu pool sajandit. /../ Raamatukauplus tuletas meelde elektroonikalaboratooriumi. Raamatud kujutasid endast väikesi kristalle neisse salvestatud sisuga. Neid võis lugeda optoni abil. See oli raamatuga isegi sarnane, kuid kaante vahel oli kõigest üksainus lehekülg. Puudutuse järel ilmus sellele järjekordse lehekülje tekst. Aga optoneid kasutati vähe, nagu mulle ütles robotist müüja. ...

Eesti meestel ei lähe praegu hästi. Oma eelmise nädala kolumnis kirjutasin, et Eestis enneaegselt surnud inimestest moodustavad mehed umbes 70%, ning tõdesin selle kurva statistika laiemat negatiivset mõju ühiskonnale. Esmapilgul pole ka paranemist näha: tööpuudusest või kodust kaugel töötamisest põhjustatud stress, ebakindlus tuleviku ees ning ühiskonna kiire muutumine jäävad ...

Kevadistesse koolitöödesse uppununa avastasin 8. juunil korraldatud kirikute öö alles päev enne selle ürituse algust. Et paljud Tartu kirikud olid südaööni linnarahvale avatud, kujunes reede õhtupoolik mulle fantastiliseks elamuseks. Alustasin Karlova linnaosast ja teele jäänud pühakodadesse sisse astudes jätkasin teekonda koju Raadile. Tutvumised kirikuhoonetega, vaiksed palvehetked, muusikalised ...

Puhastati vaimset maailmaOlen põhiküsimuses üle-eelmises EKs ilmunud Villu Jürjo repliigiga «Lõhuti vaimset maailma» nõus – pühadust tuleb hoida. Samas mulle näib, et teed pühadusele tähelepanu juhtimiseks võivad erinevad olla. Vaimsusele ja pühadusele keskendumiseks vajab tänapäeva maailm nende kaitsmise kõrval ka valusate küsimuste esitamist ja tõstatamist. Võin oma ...

Mees nimega Noël Godin, kes kasutab pseudonüümi Georges Le Gloupier, on tuntud Belgia kirjanik, näitleja, kuid ka … koogiterrorist. Juba nelikümmend aastat on tema üheks eesmärgiks olnud vahukoorekookidega rünnata ennasttäis ja ülbevõitu avaliku elu tegelasi. Rünnakuid kavandatakse sama põhjalikult nagu James Bond oma operatsioone: parukate, segadusse ajavate riiete, kõrvaltegelaste jms abil. Ohvri ...

Küllap oleme kõik kogenud, et meie elu raamistab kalendriline rütm. Seda võib tunnetada iganädalase tööga seoses, näiteks on pisut iselaadne tunne reede õhtul, kui töönädal on lõppenud, või siis pühapäeva õhtupoolikul, kui mõte vägisi uue töönädala radadele lipsab. Säärase rütmi osad võivad olla veel mõne nädalapäeva õhtule ...

Homme on Eesti ajaloos nii olulise Tartu rahu aastapäev. 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud rahuleping lõpetas Vabadussõja. Selle lepinguga määrati kindlaks Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ehkki reaalpoliitika soovitab ikka kainelt mõtelda, oli sellel rahulepingul ka idealistlik ja igavene mõõde, nimelt loobus Venemaa igaveseks kõikidest ...

Alustades pärast pikemat pausi taas Eesti Kiriku kolumnide kirjutamisega, jäin esialgu peatuma ime teemal. Ehk oli otseseks tõukeks ülemöödunud nädalal Eestisse jõudnud jumalaema Kozelštšani ikoon, mis püsivalt asub Helsingi Uspenski katedraalis ja on tuntuks saanud oma imelise tervendusjõu tõttu. 2010. aastal see ikoon varastati, pool aastat hiljem tunnistas varas teo üles ja näitas kätte pühapildi ...

Kirjastus Tuum on välja andnud Toomas Pauli viimase mõtisklusteraamatu «Totrus ja tähendus», mille ilmumiskuupäev jääb veel 2010. aasta sisse. Toomas Paulile omaselt sisaldab «Totrus ja tähendus» esseid ja mõtisklusi, mis riivavad kümneid ja võib-olla isegi sadu loodusteaduslikke, filosoofilisi, teoloogilisi jt valdkondadesse kuuluvaid probleeme. Kindlasti pole mõttekas seda raamatut neelata ...

Ajalugu tunneb mitmeid näiteid, kuidas on püütud kokku koguda kogu maailma tarkusi. Algselt on seda proovinud andekad üksikisikud, parimaks näiteks ehk Aquino Thomase «Summa theologiae», hiljem on seda üritanud mõttekaaslased, nagu näiteks prantsuse entsüklopedistid, kes püüdsid koguda maailma parimad mõtted «Entsüklopeediasse», mis oma rohkem kui kolmekümne köitega ületas ...

Tartus toimus 19.–20. märtsini Eesti teine religiooniõpetuse olümpiaad.  Mitmest koolist laekunud religiooniteemalistest esseedest valiti välja kümme parimat. Lõppvoorus kuulus ülesannete hulka eelvooru essee põhiseisukohtade esitamine ja nende kaitsmine, lühiessee kirjutamine Uku Masingust, maailma usundite tundmise test ning ühe usulise probleemi analüüs. Õpilasi hindas žürii eesotsas ...

Laupäevase Postimehe arvamuslisas arutleb tõlkija ja esseist Enn Soosaar artiklis «Oodates Nõukogude ajupesust vaba põlvkonda» tolle aja mõju üle inimeste mõtlemisele. Mitmete veenvate näidete varal on ta hinnang üsna pessimistlik: «Isegi kui väliselt paistab, et kui totalitaristliku minevikuga on Eestis lõpparve tehtud, selgub hoolikamal vaatlemisel kurb tõsisasi. Liiga paljude inimeste, kahjuks ka ...

Lugesin nukralt 28. oktoobri Eesti Kirikus ilmunud Heino Nurga mõtisklust «Rändamisest ajas». Nii mõnedki tema hinnangud meie kiriku hetkeseisule olid karmid ja hirmutavadki: «Väljaspool olijates tekitavad aga kirikut muust ühiskonna elust lahutavad käärid hämmingut ja arusaamatust. Vangutatakse pead ja astutakse edasi, kirikust mööda, kuhugi mujale. Konservatiivsuse-nimeline tagurlus, alalhoidlikkuse ...

Lühendatult majanduslikku surutist tähendav sõna masu on enamikule Eesti inimestest viimase aasta jooksul tuttavaks saanud. Küllap on suurem osa meist ka masu vilju kogenud, kas siis kaotatud töö, alanenud palga või saamata jäänud laenu näol. Eelkõige on analüütikud ennustanud raskeimaid aegu sügiseks, mil töö kaotanud inimestel hakkavad otsa saama koondamistasud ja parematel aegadel ...