Vaimulik luule
Jääb mäetipp paljaks ja pimedaks
Maa mureneb tuulises ruumis
Ma üleüldse ei imestaks
kui talv algaks tänavu juunis /../
Me kulgeme üksipäini
Hulk kummalgi käel
See ammustest aegadest jäi nii
Meie kõikide Kolgata mäel
Need luuleread kuuluvad silmapaistvale vaimulikule ja EELK hingehoiu ühele tugisambale Avo Üprusele. Kui ma alles hakkasin teoloogia vastu huvi tundma, oli üks esimesi allikaid, mis mulle kätte sattus, ajakirja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1987. ...
Kogesin möödunud nädalavahetusel suurt meelerahu ja maaelu pehmet puudutust. Viibisin oma juhatatava humanitaarklassiga praktikal Viljandi lähedal Heimtalis, kus tunnetasin igal sammul kohalike inimeste vastutulelikkust ja usalduslikkust. Praktika sooritamise põhibaasiks oli Heimtali muuseum. Selle kunagise koolihoone päästis lagunemisest kunstnik Anu Raud, kes maja paarkümmend aastat tagasi ära ostis, korda tegi ja 2009. aastal Eesti riigile kinkis. Praegu toimibki Heimtali ...
Käesoleval aastal toimuvad EELK peapiiskopi valimised ja seda teemat puudutavad mõtteavaldused on mulle üha sagedamini meelde toonud isiklikud mälestused meie kiriku senistest ülemkarjastest.
Eelkõige olen mõelnud nendele piiskoppidele ja peapiiskoppidele, keda olen isiklikult näinud või kellega kokku puutunud.
Minu vägagi subjektiivsed mälestused algavad Edgar Hargiga ja lõpevad Andres Põderiga.
Edgar Hargi peapiiskopiks olemise ajal ei olnud ma koguduse liige, vaid ...
Iga õppeaasta lõpupeol toimub minu kodukoolis Treffneri gümnaasiumis hääletus, mille alusel valitakse välja millegi erilisega meelde jäänud abituriendid ja õpetajad ning antakse neile kolme aasta jooksul välja teenitud poolhumoorikas aunimetus. Selle tiitliga käib kaasas taies, enamasti kadakapuust medal, millele on kirjutatud või põletatud aunimetus ja millesse on löödud kõver nael (taieseid kutsutaksegi kõvernaeladeks).
Vahel on tiitliks asjalik hinnang nagu «kõige ...
Olen isiklikus elus viimasel ajal tõdenud, et elan justkui paljude juubelite vahel – mitmetel minu sõpradel on täitunud või täitumas viiekümnes aastaring.
Sageli on juubelid sündmused, kus minevik siseneb mälestuste näol jõuliselt olevikku ning see on parim aeg kokkuvõtete ja üldistuste tegemiseks, kuid ka minevikust õppimiseks.
Veelgi laialdasemalt kui üksikisiku näitel avaldub juubelite inspireeriv ja suunav mõju organisatsioonide puhul. Kogesin seda detsembri esimesel ...
Iga kristliku usuga vähegi lähemalt kokku puutunud inimene teab midagi Aurelius Augustinuse (354–430) elust ja tema õpetusest.
Esmalt võivad meenuda Augustinuse kirglik kiindumine teadmistesse, pühendunud tegelemine mani usundiga, pöördumine kristlusesse või siis tema kõige kuulsamad teosed «Pihtimused» ja «Jumalariigist».
Augustinuse tähtsust kristlusele võib sageli tajuda ning siinkohal on kahju, et möödunud aastal linastunud Augustinusest kõnelev film «Rahutu süda» ...
25. septembri Eesti Kirikus avaldatud Ene-Margit Tiidu põhjalik analüüs «Eesti elanike suhtumisest usku rahvaloenduse andmetel» polnud luterlastele just julgustav lugemine. Peale end luterlasena määratlevate inimeste olulise vähenemise ühiskonnas oli üsna ehmatav teada saada ka luterluse vägagi väikesest mõjust noorte hulgas.
Igatahes peame nüüd elama teadmisega, et luterlus ei ole enam Eestis kõige arvukam usk ning kardetavasti väheneb luterlaste osakaal tulevikus veelgi. ...
Hispaanias Atapuerca orus asuvas suures karstikoopas on paleontoloogid kaevamas käinud juba mitukümmend aastat. Nii mõnedki sealt leitud luudest ja esemetest on aidanud heita pilku Euroopa kultuuri lätetele. Käesoleval aastal on sealt välja kaevatud 1,4 miljonit aastat vana 2,5 cm pikk kivikild, mida on suure tõenäosusega kasutatud noana, ja see on vanim tõend inimese eellaste asustusest Euroopas.
Minus tekitab 1,4 miljoni aasta vanune esivanema nuga mitmeid spekulatiivseid ...
Kristlastele on sajandeid hästi tuntud usuelule põhirütmi andvad sündmused: pühapäevased jumalateenistused, kirikupühad, inimese elukaarega seotud rituaalid.
Nende kõrval eksisteerib aga veel hulk teisi usulist elu rütmistavaid sündmusi, mis vastavalt oma spetsiifikale korduvad igal kuul, poolaastal või aastal. Osa neist paari aasta möödudes kaob, kuid tekib ka uusi.
Möödunud nädala lõpus toimus Põltsamaal järjekordne teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkool, mille ...
Küllap on nii mõnigi lugejatest pidanud vastama konksuga mälumänguküsimusele, mitu rüütlit langes teadaolevalt Ümera lahingus. Vahel on selle küsimuse juurde veel segadusseajamiseks lisatud eksimisvõimalus pluss-miinus viis rüütlit.
Mäletan isegi, kuidas ma Mait Metsanurga «Ümera jõele» toetudes langenud rüütleid kokku lugesin – külavanem Kiur tappis ühe, vanem Vello lõi ühel hobuse surnuks ja rüütel jäi kukkudes võitlusvõimetuks, ümmardaja Vaike lasi ühele noole silma ...
Märkasin möödunud nädalal meedias mitmeid ägedaid debatte, kus probleemide tuumaks oli sageli piir millegi säilitamise ja muutmisvajaduse vahel. Need olid arutlused Eesti ajaloo tõlgenduste üle, ETV saates «Foorum» peetud maksudebatt, emotsionaalsed arutlused Tartu ja Tallinna koolivõrgu muutmisest, avalikuks saanud video rünnakust õpetaja vastu, riigikogulase Yana Toomi ütlus, et eestlased on väljasurev rahvas.
Loetletud teemadest hargnevad dilemmad puudutavad vahetult ...
Küllap mäletavad paljud käesoleva aasta oktoobri keskel internetti lekkinud peksmisvideot, kus kaks tüdrukut neile sigarette mitte toonud kaaslast karistasid. Küllap see masendas paljusid, tekitas jõuetut viha, kuid pani ka lastevanemaid mõtlema oma laste koolikeskkonna kaitstuse peale.
Usun, et koolikeskkonna turvalisuse pärast muretsevad nii õpilased, lastevanemad kui ka õpetajad. Sõltub ju asjaolust, kas õpilane on koolis rahul ja õnnelik, nii tema edenemine õppimises, ...