Kindlasti mäletavad paljud Oskar Lutsu «Kevadest» jutuajamist õpetaja Lauri toas, kuhu Toots tuleb oma taskutes olnud asjade ja põues salaja kooli toodud kutsika järele. Toots lubab tarbetuid asju mitte enam kooli tuua ja ütleb, et kui ta järgmiseks päevaks kahte rehkendust teha ei jõua, teeb ühe. Õpetaja Laur on sellega nõus, kuid lisab peaasjana, et Toots ülesande lahendust kelleltki maha ei kirjutaks, vaid koduse töö ikka ise teeks. Mulle meenus see nii raamatust kui ...

Mõne päeva pärast, 20. augustil tähistame taasiseseisvumispäeva. Tunnistan, et minu jaoks jõudis teadvusse mõneti ootamatult, et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest saab mööda juba 25 aastat. Usun, et nii mõnegi inimese paneb aja nõnda kiire lend kirikuisa Augustinuse (354–430) kombel arutlema: «Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea.» Veerandsada aastat on vahekokkuvõtete tegemiseks päris sobiv vanus. ...

Üsna Vana Testamendi algusest võib lugeda, kuidas kõrvaltvaataja nõuanne Iisraeli rahvast nende igapäevases elukorralduses edasi aitab. Kui Midjanist iisraellaste laagrisse tulnud Moosese äi Jitro näeb, kuidas ta väimees hommikust õhtuni kohut mõistab, soovitab ta kohtumõistjad ametisse seada. Mooses võtabki äia nõu kuulda ja pühakirja sõnadest võib aimata rahulolu uue mõistliku korra suhtes: «Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks /../ Ja ...

Eelmisel nädalal lõppes paariks päevaks hall ja sombune ilm. Mäletan, et kui möödunud nädala teisipäeval tööle ruttasin, siis üle hulga aja paistnud kuldne päike muutis meeleolu võrreldes eelnevate päevadega helgemaks ja optimistlikumaks. Siis tuli mõte, et rohkemat helgust ja valgust sooviksin kõikide ellu ka saabuvaks Eesti Vabariigi 98. aastapäevaks. Mulle näib, et helgust on meie ellu vaja juba seepärast, et meieni jõudvad maailma ja Euroopaga seotud teemad on praegu ...

Nimi tähendab üldjuhul inimesele midagi olulist. On küll vana ütlus, et nimi ei riku meest, kuid mäletan lapsena, et olin kaunikesti pettunud, kui sain teada, et vend Andrese nime tähenduseks on mehine, minu nimi tähendas aga mulle tollal üsna arusaamatut kaksikut. Raskusi tekitas ka see, et 1964. aastal sündinud poiste hulgas oli Toomaid palju: keskkoolipäevil neli, ülikooli esimesel kursusel kolm. Millelegi nime andmist on korduvalt kirjeldatud ka pühakirjas. Näiteks on ...

Keeleteadlase ja akadeemiku Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) elulooraamat «Mälestusi minu elust» algab tema esivanema Johann Gott­fried Cargeri nappide ülestähendustega, mis puudutavad põhiliselt tema laste ja lähedaste inimeste sündisid, abielusid ja surmasid. Toon kirjapandust mõned väljavõtted: Laupäeval, 3. juulil 1781 kell 11 päeval kutsus armuline Taevaisa meie väikese poja Paul Fromholdi kolme aasta, kümne kuu ja kuue päeva vanuselt enda juurde taevariiki, ...

Tunnistan, et kadunud poja loos (Lk 15:11–32) on mind alati midagi ärritanud. Küllap olen kujutanud ennast selles loos esineva vanema vennana, kes on päevade kaupa tööd rabanud ning siis avastanud, et pidu peetakse mitte tema, vaid kogu oma vara raisanud noorema venna auks. Mulle tundub, et paljuski sarnast ärritust tunnetasin mitmetes reaktsioonides, mis järgnesid 6. septembril Vabaduse väljakul peetud MTÜ Sõbralik Eesti poolt korraldatud kontserdile. See oli südamlik ja ...

Paar nädalat tagasi avaldati Eesti Kirikute Nõukogu tellitud ja Saar Polli korraldatud uuring «Elust, usust ja usuelust». Seal leidis kinnitust mitmetest küsitlustest eelnevalt teadaolev tõsiasi, et väga paljud inimesed Eestis peavad end mingil kombel religioosseks, kuid kirikuga liitunute arv on väiksevõitu. Nii usub Jumalasse 39% Eesti elanikkonnast (eestlastest siiski vaid 28%), kuid kogudusse kuulujaid on vaid 21%, seejuures eestlastest vaid 19%. Samas peab mingi kõrgema ...

Tänapäeval ei saa noored gümnaasiumi lõpetada, ilma et neil oleks valminud uurimistöö, mida hinnatakse üsna sarnaselt eksamiga. Sageli pakub iga õpetaja välja teatud hulga teemasid, millest õpilased sobiva valivad, kuid gümnasistidel pole keelatud esitada ka oma ideid. Kui kaks tarka ja toredat gümnasisti tulid minu juurde ja ütlesid, et tahavad libahunte uurima hakata, võisin neid arvatavasti üsna tobeda näoga vaadata. Aga see teema hakkas arenema, üsna kohe sai selgeks, ...

Vana-Kreeka filosoofidest oli omapärase käitumise poolest tuntud tünnis elanud küünik Diogenes (404–323 eKr). Muu hulgas on temaga seotud lugu, kuidas ta päise päeva ajal mööda Ateena tänavaid käib, inimestele lambiga näkku valgust heidab ja ütleb, et otsib inimest. Usun, et aeg-ajalt on inimese otsimise soov meile kõigile omane. Ikka ja jälle otsitakse tunnuseid, mis iseloomustaks kõige paremini inimese olemust. Kuna maailm meie ümber muutub ja meie teadmised süvenevad, ...

Möödunud aasta lõpus ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuselt Kurt Rudolphi raamat «Gnoosis. Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu» (fotol). Kohe raamatu eessõnas antakse gnoosisele pikk ja põhjalik seletus: «Ei eksita, kui selles [gnoosises] nähakse paljudest koolkondadest ja suundadest koosnevat dualistlikku religiooni, mille hoiak maailma ja tollase ühiskonna suhtes oli rõhutatult hülgav ja mis kuulutas inimese vabanemist («lunastust») maise olemise vanglast läbi ...

Minu vanavanaonu Anton Jürgenstein, kes oli kooliõpetaja, kirjamees, kriitik ja Postimehe toimetaja, kirjutas oma mälestusteraamatus ühest kavalusest, mida ta noore mehena kasutas sisseastumisel Valgas asunud ja kooliõpetajaid ettevalmistavasse Jānis Cimze seminari: «Ma tegin veel ajaloos hea viguri. Küsis mu käest ajalooõpetaja: ma jutustagu temale Speyeri riigipäevast. Ehk ma ajaloos küll hästi olin ette valmistanud, sest see asi mind huvitas, ei teadnud ma Speyeri ...

Aeg-ajalt on mulle tundunud, et olen usundiõpetusest kirjutanud nõnda palju, et sellest jätkub kuhjaga elu lõpuni. Siiski sundis eelmise nädala kolmapäeval toimunud usundiõpetajate iga-aastane konverents, mis seekord kandis pealkirja «Elatud usk ja usundiõpetus» (vt ka 1. lk Kätlin Liimetsa artiklit «Usundiõpetajad pidasid bussikonverentsi»), sellel teemal veel kord mõtteid mõlgutama. Ühelt poolt inspireeris konverentsi ebatavaline vorm: ettekandeid peeti bussis, sõites ...

Paar nädalat tagasi puudutas mind sügavalt Tartu Postimehe artikkel rassismist. Kõik algas tavalisest noortevahetuse projektist: «Noortevahetuses osalejate nimekirjas on kuus mustanahalist noort. Enamikule on see esmakordne kogemus reisida väljapoole kodulinna Londonit. Nad on oodanud seda noortevahetust pikalt ning nende ootused on suured. /../ Kuid ometi, juba esimesel õhtul leiavad Londonist tulnud end olukorrast, kus nende suunas loobitakse õllepudeleid ning neid ...

Mis sa suvel huvitavat tegid? Mis sulle suvest kõige eredamalt meelde jäi? Usun, et pärast suvepuhkuste lõppu on need üsna sagedased küsimused, mida sõpradega kohtudes, kuid ka iseenese jaoks möödunust kokkuvõtteid tehes küsitakse. Mõeldes tagasi läinud suve peale tõusid minu jaoks perekondlike sündmuste kõrval esile kaks elamust: Eesti Maanteemuuseumis peetud vabaõhuetenduse «Vaga vend Vahindra» külastamine ja Paides arvamusfestivalil osalemine. Maanteemuuseumis vaadatud ...