Võtan alustuseks lühidalt kokku üle-eelmise pühapäeva jumalateenistuse Tartu Ülikooli-Jaani koguduses. Jõudsin kohale mõni minut enne algust, süütasin paari abi vajava hinge mälestuseks ja toetuseks küünla, inimesi oli kogunenud üle poolesaja, minu kõrvale istus tunnustatud kunstiteadlane. Märkasin veel, et puudus koguduse juhatuse esimees Tiina-Erika Friedenthal ja siis meenus, et ta oli Tallinnas EELK-lt tunnustust vastu võtmas. Vaimulikud Triin Käpp ja Naatan Haamer ...

Suvi on värvide aeg, läbi akna aeda vaadates märkan õues kohe murule kukkunud rohevalkjaid õunu, valgeid ja roosakaid flokse, kollakaid saialilli ja valgeid kuldse südamega karikakraid. Õues pisut ringi vaadates lisanduvad neile uued ja uued värvid. Piltlikult öeldes on suvel Eestis ka kristlus värvilisem. On sagedasemad kirikukontserdid, külalisjutlustajad, pühakodade ustest astuvad sisse rändurid nii kodu- kui välismaalt. Olen vahel mõelnud, et suvi on ideede ja ...

https://www.mage.space/tehisintellekt Kord teravamalt, kord pehmemalt on ühiskonnas viimastel aastakümnetel olnud juttu kliima soojenemisest ja sellega seotud vajadusest fossiilsetel kütustel põhineva energia tootmist piirata. Kuna Vana Testamendi loomislugude kohaselt on inimesele antud ülesanne hoida ja harida heaperemehelikult meie planeeti Maa, siis puudutavad need teemad kindlasti ka religiooni. Nagu paljud kristlased, olen ka mina välja kujundanud oma ...

Hetek Johanna Haamer Koolis õpetades on mulle alati üheks lummavamaks teemaks olnud aeg. Ma pole päris kindel, miks see nõnda on, kuid see on puudutanud ka õpilasi. Võib-olla on õpilastel ajaga seotud omapäraseid isiklikke kogemusi, näiteks on nad võib-olla tajunud aja lendamist, kadumist või venimist, võib-olla tuleb kellelgi mõnest ajusopist esile ajaga seotud lummav kunstiteos, näiteks ansambli Põhja-Tallinn loodud legendaarne laul: Vahel vaatame taevasse, kas ...

Merille Hommik. Olen paljudelt kuulnud, et tänavune advendiaeg algas kuidagi märkamatult. Nüüd, kui selle algusest on juba kümmekond päeva möödunud, olen tõdenud, et see on olnud rõõmus aeg. Hoolimata sellest, et ümbritsevad olud rõõmu ei soosi: Ukrainas möllab sõda, valimiseelseid vastuolusid sikutatakse tegelikkusest suuremaks, paljudes peredes on majanduslikke tagasilööke jne.      Hakkasin mõtlema, kust see rõõm ikkagi tuleb. Mulle tundub, et ...

Merille Hommik Mulle on ikka sümpatiseerinud suured usuinimesed, kes on saavutanud autoriteedi, millest ei saa mööda minna ka oponendid. Esmalt meenub Aurelius Augustinus (354–430), ristiusu ja Platoni filosoofia ühendaja, suur nii teoloogias kui filosoofias, kelle ideed on olnud teenäitajaks sajandeid.  Näiteks lugesin hiljuti Postimehe kirjastuse poolt välja antud Dean Buonomano raamatut „Aju on ajamasin. Neuroteadus ja aja füüsika“ – ülimalt huvitav ja ...

Kristjan Luhamets. Ehkki mitmed usulised lood räägivad üksinduses elavatest usuvägilastest, on inimene siiski loodud elama ühiskonnas koos teiste inimestega. Seda kinnitavad nii Piibli alguses olev tõdemus „Inimesel ei ole hea üksi olla …“ (1Ms 2:18), ühe säravaima antiikfilosoofi Aristotelese (384–322 eKr) väide, et inimene on loomult ühiskondlik olevus, või ka bioloogia andmed inimsusele omaste tunnuste evolutsioonilisest arengust, mis toimus vastavalt meie eellaste ...

Selle nädala esmaspäeval tulid õpilased pärast pooleteise nädala pikkust pausi kooli. Sellesse aega mahtusid Eesti Vabariigi aastapäev, enamikus koolides koduõppe päev ja siis vaheaeg. Kui õpilased pausile läksid, valitses maailmas veel habras rahu, kooli tulles oli täiemahuline sõda Ukrainas juba üle kümne päeva kestnud. On loomulik, et esmaspäevastes koolitundides peavad õpetajad natuke ka sõjast rääkima. Lisan sissejuhatuseks veel ühe minu poolt juba paaril korral ...

Kristjan Luhamets. Treffneri gümnaasiumis õpib üks vahva noormees, kellel on märkimisväärne kogus lipse. Koolis on ta ikka korrektse ülikonnaga, mida ilmestavad erinevatel päevadel uued lipsud, nii mõnedki nendest kikilipsud. Ühel päeval enne jõuluvaheaega tuli ta koolis mulle ilma lipsuta vastu ning ma küsisin spontaanselt: „Imre, kas maailma lõpp hakkab tulema, et sul lipsu ees pole?“ Ta kinnitas, et tema ajutine lipsuta olek ei ole läheneva maailma lõpu märk ning ...

Kristjan Luhamets Jaan Krossi „Kolme katku vahel“ räägib Tallinna Pühavaimu pastori Balthasar Russowi (1536–1600) elust. Mõeldes viimastele aastatele võib leida kõneka paralleeli, kolme katku vahel elamine on sarnane viiruslainete vahel elamisega.  Krossi romaani alguses on lugu, kuidas edasiõppimisplaane pidav noor Balthasar kuuleb oma isalt ühest eesti soost haridust saanud poisist: „Kas Sa Hans Susi mäletad? Tühja Sa mäletad. Tema suri aasta viie eest katku ...

Merille Hommik Mäletan uduselt ja üksikasjades võib-olla pisut ekslikult, kuidas kadunud preester Vello Salo jutustas ühe loengu vaheajal loo tigudest. Ta külastas kolleegi, kelle laual oli teo kuju, ning kolleeg kinnitas, et see tuletab talle meelde, et ta on lisaks vaimulikule ka teoloog. Paberite alt tulnud välja ka teine teo kuju ning kolleeg põhjendas, et see on manitsuseks, et sõnadele peavad järgnema ka teod. Usu ja tegude vahekorrast on teoloogias kirjutatud ...

Toomas Jürgenstein loodab SDE kristlasest liikmena teiste erakondade esindajatega heale koostööle. Arhiiv. Eelmisel nädalal kinnitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus erakonna sees tegutseva ühenduse Usutiib.  Religioosse kuuluvuse alusel on mitmed erakonnad loonud oma liikmetele allühendusi, SDE eripäraks on, et see ühendus on avatud SDE liikmetele, kes võivad kuuluda kõikidesse Eestis registreeritud usulistesse ühendustesse. Lisaks on toetajaliikmetena ...

Merille Hommik. Sünnilt pärnumaalasena olen ma talviti soojade ilmadega oma mujalt Eestist pärit tutta­vatega ägedaid debatte pidanud. Pärnumaal ja osalt ka piirnevates maakondades öeldakse lumepalli tehes, et su­lalumi pakib, mujal Eestis hak­kab lumi kokku. Samas on pakkiva või kokkuhakkava lu­me tulemus sarnane, peotäiest lumest võib kasvada kõigepealt põlvekõrgune, edasi vööni ning lõpuks mitmekesi pingutades ka inimesekõrgune lumepall. Usulistes kogukondades ...

Kristjan Luhamets. Ma ei mäleta, et juuni keskpaik oleks paljudes valdkondades olnud nii pingeline nagu tänavu. Maailm ei ole toibunud viirusest tingitud segadustest, jumalateenistustel tuleb järgida ohutust, rassiprobleemid on uuest maailmast ka Euroopasse kandunud, kliimaküsimused pole kuhugi kadunud jne. Nendel teemadel on omajagu põrkunud ka usulised vaated, kusjuures ma ei kahtle, et erinevatel seisukohtadel olevad kristlased esindavad oma vaateid siiralt ja püüavad ...

Pisut vähem kui 150 aastat tagasi kirjutas legendaarne vaimulik, ühiskonnategelane ja teadlane Jakob Hurt Eesti Postimehe lisalehes:  „Aga iseäranis palun ma vana laulusid ja regevärsisid korjata. Neid võib vanema rahva suust, mitmes paigas kõige enam vana naesterahva suust veel väga paljo saada, ja need on igatpidi väga tähelepanemist väärt. Minu mõte on, neid viimati üheks iseäraliseks raamatuks ühendada ja siis tarviliste seletustega välja anda, selle nime al: ...