Gila Wiemer (vasakul) vestlushoos Andres Uibo ning kunstnikepaari Ivi ja Jüri Arrakuga. Tiiu Pikkur Palmipuudepühal avati Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis ja selle all olevas ruumis Iisraeli kunstniku Gila Wiemeri maalide ja käsitöö näitus. Jeruusalemmas sündinud kunstnik Gila Wiemer ütles, et näituse nimi «Värviline kohtumine» peegeldab tema nägemust erinevatest maadest, kus ta on elanud, ja erinevatest inimestest, keda ta on kohanud. «Ja mõistagi kajastub siin linn, kus ...

Signe Aus Kaarli kooli tutvustava stendi juures. Tiiu Pikkur Eesti Kristlik Erakoolide Liit ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldasid 27. märtsil konverentsi «Laps ja tema kolm k-d: kodu, kool ja kirik», kus peateemaks oli kodu, kooli ja kiriku koostöö lapse kasvamisel. Konverentsil räägiti hingest, vaimust ja ihust (piiskop Philippe Jourdain), sellest, kas kooli ongi vaja (Tartu luterliku Peetri kooli kaplan vaimulik Triin Käpp ning Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene ...

Ametist lahkuv EELK Viru paostkonna praost Peeter Kaldur kirjutab oma aruandes, et praostkonnas tuleks teha radikaalne haldusreform, mille järel jääks näiteks Ida-Virusse vaid kolm iseseisvat kogudust: Narva, Jõhvi ja Iisaku. “Kuna käesoleval aastal lõpetan oma tegevuse praostina ja valitakse uus praost /…/, kirjutan eeskätt just nendest probleemidest ja lahendustest, mida ise näen, ka sel juhul, kui need lahendused ei ole kõikidele kogudustele ja kõikidele aruandjatele ...

Ülestõusmispüha jumalateenistused olid täna kõigis Eestimaa luterlikes kirikutes. Nendes kirikutes, kus suuremad kogudused, peeti ka hommikuteenistusi või tervitati ülestõusmispüha südaööl. Ülestõusmispühad on kirikuaasta suurimad pühad. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles ülestõusmispühade tähendusest rääkides, et kõige olulisem on sõnum rõõmust, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Minu soov ongi, et me oskaksime näha enda ümber headust, ...

Tartus Peetri kirikus olid seekordsed ülestõusmispühad erilise tähtsusega, sest lisaks jumalateenistusele pühitseti värskelt renoveeritud altariruumi. Taastatud on altari esialgne väljanägemine. Selle keskmes on Johann Köleri 1897. aastal maalitud teos "Kutsuv Kristus", mille kõrvalt eemaldati hiljem lisatud kunstnik Arnold Peeter Vihvelini 1921. aastal maalitud piibliteemalised pildid - need on nüüd paigutatud raamituna kiriku seintele, vahendas "Aktuaalne ...

Tänavu 2. veebruaril pühitseti ametisse Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) 98aastase ajaloo noorim peapiiskop − 41aastane Urmas Viilma. Mees võib kehtiva kirikuseaduse järgi ametis olla peaaegu veerand sajandit. Kuidas on olla kirikujuht maal, mida peetakse maailmas kõige vähem religioosseks − just institutsionaalse usu koha pealt?   Väljaspool ajalehte Eesti Kirik olen üks väheseid ajakirjanikke, kel on olnud au intervjueerida kahte järjestikust EELK ...

Peapiiskop Urmas Viilma soovib oma karjasekirjas kõigile rõõmsaid ülestõusmispühi. Hoolimata maailmas mitmel pool valitsevast rahutusest, sõdadest ja vägivallast on ülestõusnud Jeesuse sõnum: “Olge rõõmsad!”. Ülestõusmispühadel kõneletakse just sellest, kuidas Jumal maailma ülekohtu ja vägivalla kiuste armastab inimest kui oma loomingut. See on Jumala armastuse saladus. “See, kuidas surmas näha elu, on Jumala saladus, mis eeldab lapsemeelset usku. Paljude unistuseks ajaloos ...

Tartu Peetri kirikus jaanuaris alanud altariruumi remont ja restaureerimistööd on lõppenud. Koguduse õpetaja Ants Toominga teatel pühitsetakse altariruum pühapäeval kell 10 enne esimese ülestõusmispüha jumalateenistust. Veerand tundi varem kõlab kiriku tornis puhkpillimuusika. Enne tööde algust seati kiriku kesklöövi üles ajutine altar, selle taga olnud suur ruumiosa oli muust kirikust eraldatud maast laeni kilega. Kolme kuuga on taastatud kiriku altariruumi vana, ...

Praegust nädalat nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Soovin, et pühitseksime seda nädalat asjakohase tõsiduse ja süvenemisega, kanname ju 800 aastat Maarjamaa nime. Tegelikult saame just sellel nädalal kõige selgema pildi inimese olemusest. Alustasime palmipuudepühal, imetledes koos rahvahulgaga Messia tulekut Jeruusalemma. Olen paaril korral võinud veeta pühadenädala Jeruusalemmas, käia läbi Via Dolorosa kannatustee ja lasta oma silme eest läbi maailma muutnud ...

Pärnu luterliku Eliisabeti koguduse eestvõttel toimus täna traditsioonilise ristitee rännak ja palvus, üks ristiretke peatusi oli pärast viimatist ilmasõda hävinud Pärnu Nikolai kiriku asukohta märkiva mälestuskivi juures. Ringkäik toimus Pärnu kesklinna tänavail. Tegu on kogu maailmas levinud traditsiooniga, millega meenutatakse Jeesus Kristuse ristiteed. Tuntuim ristikäik on paavsti osalusel peetav protsessioon Rooma Colosseumis. Edasi loe Pärnu ...

Kristlik maailm tähistab täna suurt reedet ehk Kristuse surmapäeva. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused kutsusid Tallinnas ja Tartus käima ühiselt läbi suure reede ristiteed. Suure reede ristiteel said Tallinnas kokku inimesed, kes kuuluvad erinevatesse kogudustesse, aga ka need, kes kogudustesse ei kuulu ja kellele ristitee rännak on saanud igaaastaseks traditsiooniks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ristitee rännak algas Jaani kirikust ja lõppes ...

Kui Tallinnas on suure reede ristikäike korraldatud juba pikemat aega, siis Tartus käidi see tee läbi alles teist aastat. Tee kulges ühe kiriku juurest teiseni, kokku tehti peatusi 9 kiriku juures ning ristikäik lõpetati Peetri kiriku juures, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ristiteest olid oodatud osa võtma kõik inimesed, sõltumata nende kiriklikust kuuluvustest: luterlased, katoliiklased, baptistid ja metodistid. Edasi ERR Uudistest.

Täna, Suurel reedel toimus Tallinnas ristitee rännak, mis algas kell 13 Jaani kirikust, suundus vabadusristi juurest Tallinna Kaarli kirikusse ning sealt edasi Toomkirikusse. Mõtisklustega ja palves läbiti ristitee peatuspunktid kolmes Tallinna vanalinna kirikus ja mõeldi kannatusele ja lunastusele. Üheskoos ristitee käimine on märk kirikute ühtsusest ja usust ning kuulutusest ühiskonnale. Rännakumõtisklusi ja palveid lugesid Tallinna koguduste vaimulikud Arne ...

Suurel reedel, mis tänavu on 3. aprillil, kutsuvad kaheksa Tartu kirikut huvilisi ühisele ristitee palverännule. See algab kell 17 Salemi kirikust ja kulgeb sealt edasi järgmisel marsruudil: Pauluse kirik – Maarja kirik – Püha Luuka kirik – Kolgata kirik – Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik – Jaani kirik – Peetri kirik. Sihtpunktis on kavas olla kolme tunni pärast (viga parandatud: algselt oli tekstis südaööl). Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin ...

Suur Reede on Jeesuse surmapäeva mälestamine. Püha Ristitee ehk Via Crucis või Via Dolorosa pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides Tema kannatamisega seotud paiku. See oli esialgu vaid Katoliiklik traditsioon, kuid tänaseks on see laialdaselt kasutusel ka protestantlikus kirikus. Nii etendatakse ka Eestis viimastel aastatel seda Kristuse ristiteed. Edasi vt Reporterist.