Peeter Espak, TÜ võrdleva usundiloo vanemteadur / MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut Ühiskonnas, kus 40 protsenti inimestest usub surmajärgset elu ja vaid kolmandik ei käi kunagi kirikus, pole religioossus sugugi oma tähtsust minetanud, kirjutab Peeter Espak. President Kersti Kaljulaidi otsus mitte osaleda tema ametisseastumise puhul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku tänujumalateenistusel on meie avalikkuses põhjustanud sotsiaalmeedia arutelude ja ajalehtede ...

Mihkel Kukk, EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Igal aastal jõululaupäeval kuulevad miljonid inimesed üle kogu maailma taas tuttavat Jeesuse sünnilugu Luuka evangeeliumi 2.peatükist. Seda ka meie kodusel Maarjamaal, vaatamata sellele, et me ise kipume ennast tituleerima üheks kõige kirikukaugemaks ja usuleigemaks rahvaks Euroopas. Iseasi on see, kas ka nüüd, jõuluajal sellega just uhkustada tasub või peaksime seda pigem häbenema. ga religioossus kui selline ...

Autor: Avo Üprus, Harkujärve Kogukonnakiriku vaimulik Selle kord rohkem, kord vähem sisuka mõttevahetuse algatamise eest tuleb tänada president Kersti Kaljulaidi ning ilmselt ka presidendile maievtilisi küsimusi esitanud Mart Soidrot ja Andrus Kivirähki. Teema kerkis kõrgele, paljud avaldasid arvamust – tähendab jõulud lähevad inimestele korda. See, et pühasid mõistetakse ja ka tähistatakse erinevalt, on loomulik. On ju jõulupühad rikkalikult tähendustega koormatud värav, ...

Mida aasta edasi, seda enam võrduvad jõulupühad paljudele tohutu kiirustamisega – päevad on lühikesed ning neisse pressitakse sisse kõik mis vähegi võimalik. Ja kui siis lõpuks pühad käes, kergitame kulmu ja küsime endalt: kuhu jõulurahu jäi? Paljud ei märka aga sedagi teha – kihutavad täiskiirusel uude aastasse edasi. Ometi on just jõuluaeg sobilik iseendaga olemiseks ja mõtisklemiseks. Jõululapse sünd on küll suur rõõmupüha, kuid ka kannatustele tasuks siis mõelda. ...

Peapiiskop Urmas Viilma õhutab inimesi traditsioonide tagant põhjuseid otsima. Kristlikest sümbolitest loobumine soodustaks võõra religiooni sissetungi. Eestlastele annaks rahu ja tasakaalu rahulolu riigis seni saavutatuga. Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, te lendate jõuludeks Austraaliasse. Mis teid sinna viib? Üle maailma on laiali umbes 30 eesti kogudust, mis on meie kirikuga ühendatud. Enamiku neist on pärast Teist maailmasõda asutanud ...

Pärast kahtkümmend aastat Venemaal hõimurahvaste juures kogudusi rajamast, kogudusehooneid ehitamast ja kultuuri edendamast tagasi Eestis, asusid misjonärid Anu ja Juha Väliaho nelja ja poole aasta eest siingi kohe misjonitööd tegema – 7000 elanikuga Saue linna kogudust looma. «Kui me Anuga 2012. aasta kevadel EELK teenistusse tulime, siis palus misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, et läheksime Sauele luterlikku tööd tegema,» meenutab Juha. «Saue on vist Eesti ainuke ...

Emerituuris olevate vaimulike ja kirikumuusikute jõuluvastuvõtt oli sel aastal Tallinna Peeteli kirikus. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, õpetajad Avo Üprus, Alo Martinson ja Aare Luup, orelit mängis Eve Padar. Muusikaga astusid üles solist Ärni Kiisküla ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi noored rahvamuusikud. Eesti Kiriku poolt kingiti kõigile osalejatele 2017. aasta seinakalender. Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööd tutvustas juhataja Mati ...

 Prohvet Jesaja kirjutas enam kui 700 aastat enne Kristuse sündi võrsest, mis sirgub Iisai kännust: „Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.“ (Js 11:1) Iisai oli kuningas Taaveti isa nimi. Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa sajandit ja Jumal täitis oma lubaduse, saates oma Poja jõululapsena inimeste keskele. Kristus pidi prohveti ennustuse kohaselt taastama kuningriigi, mille rajas Iisai noorim poeg Taavet ja mis Jesaja ajal oli juba kaotatud. ...

President Kaljulaidi seisukoht, et sõna "jõulud" on rohkem seotud pööripäeva kui kirikupühaga, ei pahanda EELK peapiiskoppi Urmas Viilmad. Osa reaktsioone president Kaljulaidi otsusele mitte hõlmata oma ametitegevusse kirikuskäimist on loonud mulje, et tegu on erakordse traditsioonide eiramisega. EELK peapiiskopi Urmas Viilma kommentaarist ei ilmne, nagu ootaks kiriklik institutsioon ilmalikult suuremat religioossust. Meie Maas ilmunud, Andrus Kivirähkile ja Mart ...

"Kui me jätame ära ehitud kuuse, hapukapsa, verivorsti, tulukesed, jõuluvana ja kingitused – kas meil oleks sel juhul üldse jõuludel üksteisele midagi üle anda?" küsib EELK peapiiskop Urmas Viilma, kelle sõnul peaks välise sära asemel jõudma jõulude tuumani. "Me peaksime kogu aeg head olema ja küsima endalt, mida õigupoolest peame eduks – kas teha üle laipade kiiresti ja jõuliselt karjääri, et saada paremat palka, või saavutaksime sama tulemuse tegelikult läbi hoolivuse ja ...

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on valimised ja praegu valitakse kogudustes nõukogusid, mis on ametis neli aastat. Pühapäeval loeti hääled kokku Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses ning tehti teatavaks uue nõukogu liikmete nimed, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Juhatus tegeleb igapäevaste, peamiselt majandusküsimustega, sest vaimulik juhtimine on vaimuliku käes. Ja nõukogu on selline suurem ring inimesi, kes otsustavad kiriku või koguduse eelarve üle, ...

Riigikogus toimus viieteistkümnes Eesti palvushommikusöök, kus tuntud Eesti poliitikud ja ühiskonnategelased arutlesid tänase päeva oluliste sõnumite üle. Kõnelejad leidsid, et jõuluperiood on hea aeg keskenduda sellele, mis ühiskonda liidab. Rahvuslik palvushommikusöök tõi riigikogu konverentsisaali kokku mitmed Eesti poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased ning vabakondade esindajad. Koosviibimist juhtisid XV Eesti palvushommikusöögi auesimehed ...

Austatud kõrged koosviibijad, daamid ja härrad! Luuka evangeeliumis on lugu Jeesuse sünnist, mida loetakse igal jõuluõhtul kirikutes. Ilma selleta ei ole jõuluteenistus mõeldav. Jutustus on üksikasjadeni meeles ka neil, kes muidu eriti palju piiblist ei tea. Tuttav jõuluevangeelium ning kaunid laulud “Püha öö”, “Üks roosike on tõusnud” ja “Neil karjastel väljal” ei pea jõuluõhtu teenistusel andma uut informatsiooni, pigem tagab nende ikka ja jälle kuulamine kirikus pühaliku ...

Tallinna toomkiriku altariseina ümber kõrguvad pilkupüüdvad tellingud, kus toimetavad kunstiajaloolased, restauraatorid, kunstiakadeemia õppejõud ja üliõpilased. Isegi maksu- ja tolliamet käis kohal. Asjasse toovad selgust koguduse õpetaja Arho Tuhkru ja kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem. Tänavu möödub 330 aastat toomkiriku taaspühitsemisest. Oli ju 1684. aastal Toompea põlengul hävinud ka kirik. Esmalt taastati kiriku kellad. Järgmiseks altarisein ja kantsel, mis valmisid ...

Toomas Jürgenstein, riigikogu liige, pikaaegne usundiõpetuse õpetaja Ka käesoleval aastal on mul plaan minna jõululaupäeval kirikusse sooviga kuulata igal aastal uuena kõlavat jõulusõnumit. Mulle meeldib pühakojas ringi vaadata, naeratada tuttavatele, kuulata südamliku ümina keskel jõululaule laulmas kellegi koolitatud häält, tunda lähedastega õla- ja küünarnukitunnet jne. Kindlasti oleksin rõõmus, kui avastaksin kusagil enda läheduses istumas linnapea, peaministri või ...