Eestlasi iseloomustatakse kui usuleigeid inimesi, meie põhiseadus ütleb: “Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.” Kas riigikirikut oleks aga tarvis? Meedias ja sotsiaalmeedias käib arutelu eestlaste usklikkuse ja islami võimaliku Eestisse invasiooni üle. Viimase ühe põhjusena on nimetatud ka eestlaste usuleigust kristluse suhtes. Saarte Hääl küsis Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ja Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) esindajailt, ...

Tänavu eraldatakse programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018” kultuuriväärtuslike pühakodade remondiks 617 671 eurot, pühakodade sisustuse konserveerimiseks 12 574 eurot, ehituse projektdokumentatsiooni koostamiseks 11 803 eurot, piksekaitsete paigaldamiseks 6225 eurot ja pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetusteks 4500 eurot. Taotluste arv ja kogusumma näitavad jätkuvalt kultuuriväärtuslike hoonete suurt investeerimisvajadust, teatas ...

Tänavu on suurte juubelite aasta, kogu maailmas tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest, on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. sünnipäev. Suured juubelid vajavad väärikat tähistamist. Reformatsiooni juubeli avajumalateenistus 9. oktoobril Tallinna Oleviste kirikus oli võimas hetk, juubeliaasta sai väga ilusa alguse, tõdeti juubelitoimkonna nõupidamisel 18. jaanuaril. Eriti tõsteti esile avamisel peetud suurepäraseid kõnesid, mille pidasid roomakatoliku ...

Juba pea kolm kuud on Tallinna piiskopliku toomkiriku altar ümbritsetud ainulaadsete tellingutega, mida õigustatult saab nimetada omaette arhitektuuriliseks projektiks. Musta värvi tellingud on hakanud oma elu elama ja nii mõnigi on küsinud, kas mitte ei peaks need muinsuskaitse alla võtma. Nali naljaks, kuid ajalooliste kunstiväärtuste uurimisel on tellingud oma asendamatu panuse andnud. Andeka puunikerdaja, kõrgbaroki meistri Christian Ackermanni valmistatud altarisein ...

EELK kogudustes toimuvad koguduse juhtorganite ehk nõukogu ja juhatuse valimised kord nelja aasta jooksul. Kuressaare koguduse senine juhatus ja nõukogu otsustas vahetult enne advendiaja algust, et koguduse hääleõiguslike liikmete ehk täiskogu koosolek uue nõukogu valimiseks viiakse läbi 19.–26. veebruarini. Püha koguduse nõukogu valimised toimuvad ajavahemikus 12.–19. veebruar. Nädalane valimisperiood võimaldab koguduse liikmetel oma valimisõigust kasutada kirikus ...

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond Aastavahetuse ja jõulude aega jäi vaidlusi ja mõtisklusi teemal, kas Eesti vabariik on kristlik riik või mitte ja kas kirikutraditsioonid: jõulude pidamine, uusaasta (s.t Kristuse ümberlõikamise tähistamine), pudeli nõudmine hilineva uusaasta-soovimise puhul (kolmekuninga päev Idamaa tarkade auks, kes tulid beebi-Jeesust kummardama) ja isegi jõulusoovidega postkaardi saatmine on ikkagi üks õige asi riigile, mis ametlikult oleks ...

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskopile Urmas Viilmale jäi Pärnus tuleskulptuurina põletatud jõulukuuskede ürituse fotodelt silma, et kuju tipus põletati ära ristimärk. Skulptuuri autori Üllar Kallau sõnutsi sümboliseeris see suurt jõulukuuske, mille tipus oli täht, ja mingit sümboolikat sellest otsima ei peaks. Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas eile õhtul oma Facebooki lehel: "Avastasin Postimehest fotograaf Madis Sinivee galerii jõulukuuskede põletamise ürituselt ...

Täna pärastlõunal kohtusid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumis peaminister Jüri Ratas ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Stenbocki maja teatel arutas Ratas Viilmaga valitsuse ja EELK koostööd ühiskonna sidususe suurendamisel, aga ka näiteks pühakodade renoveerimisel. EELK pressiesindaja tõi samuti välja, et kohtumisel kõneldi riigi ja kiriku koostöövõimalustest ühiskonna sidususe suurendamisel ja kirikute renoveerimisest. Peale selle arutati tema sõnul ...

Eesti Päevaleht küsib sel nädalal erakondadelt, mida nad arvavad presidendi ja usu suhtest, luteriusu rollist ning mošee rajamisest Eestisse. Oma mõtteid jagab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Toomas Jürgenstein. Kas Eesti president peaks käima jõulude ajal kirikus või näitama muul moel üles positiivset suhtumist usu ja usklike vastu? 2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas Eestis kindlat usku 320 872 inimest ning nendest üle 300 000 olid kristlased. Mulle ...

Alister McGrath, Oxfordi ülikooli teaduse ja religiooni professor Valgustusajastu teadlaste lootus leida kõigele ratsionaalne seletus on nüüdseks asendunud arusaamaga, et maailm on järeleandmatult keeruline Üks inimese olemuse silmapaistvamaid jooni on kihk ümbritsevat maailma mõista ja mõtestada. Soov mõista ja mõtestada ilmneb eriti selgelt loodusteadustes, aga seda leiab mujaltki. Näiteks kristlusest – võib-olla mitte päris juhtteemana, aga kindlasti olulise ...

Tõnu Lehtsaar suhtlemis- ja religioonipsühholoog Vana hea aastavahetuse komme näeb ette, et toad tuleb uueks aastaks koristada. Arvan, et sama võiks öelda ka oma hinge kohta. Oma hinge eest hoolekandmise üks viise on sisemise puhtuse ja rahu poole pürgimine. Hingeprügi võib olla igasugust. Inimestega suheldes on mulle silma jäänud nähtus, mille kohta rahvasuu ütleb, et „okas on hinges“. See on kibestumiselamus, kus kellegi sõnad või teod jätavad hinge torkiva jälje, ...

Postimees palus Tallinna Jaani koguduse õpetajal Jaan Tammsalul vaadata tagasi mööduvale aastale. Vaid mõned mõttekillud. Vaadates tagasi peagi mööduvale aastale, tuleb mul silme ette pilt aina kasvava kiirusega karussellist. Pole siis ime, et paljudel hakkab paha. Tulevad meelde tuhanded, kes sel aastal kõikjalt mingeid pisikesi kummalisi kujusid otsisid ja õhinal rääkisid, kuidas nad selles mingile levelile on jõudnud. Seda kuuldes tulid meelde mehed, kes ...

Peaminister Jüri Ratas ütles, et on usklik inimene, aga see küsimus on iga inimese isiklik teema. Kirikus käimine või mitte käimine, et tee tema sõnul kedagi halvemaks või paremaks. "Usklikkus väljendub selles, et kõigepealt on küsimus, et kas ma usun, kas jumal olemas. Jah, ma usun seda. /.../ Ma julgen seda välja öelda, et jah, ma usun jumalat," ütles Ratas Postimehele antud videointervjuus. "Minu puhul ei tähenda see seda, et ma igal pühapäeval käin ...

Eestis on alanud sõjakate ateistide kärarikas kapist väljatulek, nendib viimaste sündmuste põhjal laulja, näitleja ja telemees Mart Sander. Ateistidega on nagu homodega: kui kapiuksed avanevad, siis selgub, et neid on oodatust palju rohkem. 25 aastat tagasi, kui Eesti Vabariik taastas oma õigusjärgsuse, eeldati, et taastub ka Nõukogude okupatsioonist rüvetatud vaimsus. Alguses tundus, et nii see oligi. Kuid alahindasime eestlase ühte tugevat omadust: võtta halvast ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud pikas intervjuus, et Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule on lõppev aasta olnud väga toimekas ja on olnud kohtumisi nii kiriku- ja ühiskonnategelastega kui ka poliitikutega. Viilma ütles veel, et Eesti rahvast iseloomustab ristiusk ja seda võiks rõhutada. "Me oleme ristiinimesed ja see on meie identiteet. Ja kui me seda julgeme tunnistada, siis ei saa kohutada ükski ...