Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Peapiiskopi sõnul vajab inimene toetuspunkti

  Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ütles Halliste kirikus jõuluõhtu jumalateenistusel, et inimese toetuspunktiks ei saa olla tema ise, vaid uks ellu avaneb väljaspoolt. «Archimedes olevat öelnud, et antagu vaid toetuspunkt, siis ta tõstab ka maakera üles. Kui inimvaimul sellist toetuspunkti pole, matab kõiksuse raskus ta enda alla,» rääkis Põder, vahendas ...

Vangid saavad jõuluajal kuulata jumalasõna

  Enam kui 3600 eestimaalasel tuleb jõulupühad vastu võtta vanglamüüride vahel, kus nad saavad kuulata jumalasõna. Viru vangla ilmalikele kinnipeetavatele toimus jõuluteenistus teisipäeval, millele järgneb jumalasõna lugemine ka 28. ja 30. detsembril. 2. jaanuaril korraldatakse Viru vanglas palvus moslemitest vangidele ning neli päeva hiljem toimub kaks õigeusu jõuluõhtule ...

Jõulupühade ajal kasvab kirikuliste hulk

  Jõulujumalateenistusteks täituvad muidu tühjana näivad kirikud inimestega, kes rahu ja vaikuse pühade ajal elu üle mõtisklevad. Halliste Püha Anna koguduse hooldajaõpetaja Kalle Gastoni arvates on sellel, et kirikud on jõuluajal rahvast täis, palju põhjusi: mõni inimene otsib pühalikkust, mõni käib traditsioonist, mõni aga tuleb «Püha ...

Enn Auksmann: asjadest rohkem võiks kinkida oma aega

  Kristlikud jõulud langevad kokku talvise pööripäevaga, mis eesti vanarahva jaoks oli mitmes mõttes rõõmupidu, kus valgus sai pimedusest võitu ja päev hakkas jälle pikenema. Küllap väga vanal ajal tunti hirmugi, kas päev võidab öö ja aastaringkäik jätkub, nagu see jätkunud on. Arvatakse, et komme jaanitulesid süüdata on seotud uskumusega, et ...

Peapiiskop Andres Põder: aasta oli vastuoluline

Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Andres Põderi sõnul oli tänavune aasta vastuolude aasta, mis pakkus rõõmu, kuid teisalt viis paljud inimesed majanduslikult raskustesse. "Oleme tähistanud Eesti vabariigi 90. aastapäeva päris pidulikult ja tagasivaatavalt. Oleme saanud rõõmustada, kuid ka kogenud, et raskused ei ole lõppenud ning neid on ka eespool. See aasta on ...

Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist

  Riigi juubeliaasta on lõppenud, juba astume viimast kümmet sajanda sünnipäeva poole. Eestist ja meie elust sellel teel jutustavad ühel või teisel viisil Õpetajate Lehe tänavuse jõulunumbri kõik leheküljed. Mida öelda kokkuvõtteks? Vestluspartneriks palusin teoloogi, kiriku- ja kultuuriloolase Toomas Pauli. Ajaloolased tõmbavad daatumeid pidi selged piirid: sõltumatus, ...

“Püha öö” saab 190-aastaseks

Maailma tuntuim jõululaul "Püha öö" kanti esmakordselt ette 190 aastat tagasi jõuluõhtul väikese Austria linnakese kirikus. Esmakordselt esitas jõululaulu "Stille Nacht" 24. detsembril 1818 Oberndorf kirikus kohalik abivaimulik Joseph Mohr koos oma õpetajast sõbra Franz Xaver Gruberiga. "Kuna Napoleoni sõdade järel valitsesid piirkonnas vaesus ja meeleheide, otsustas ...

Tartu Pauluse kiriku alla tuleb krüpt ja kolumbaarium

  Pauluse kiriku suurremondi käigus valmib Tartu suurim kontserdisaal ning pühakoja maa-alusesse ossa rajatakse krüpt ja kolumbaarium. "Kirik saab nö ristikuju ka seestpoolt tagasi. Tulevad rõdud, nii nagu nad olid varem," rääkis ERRi raadiouudistele SA Tartu Pauluse Kirik juhataja Elo Süld. Pärast remonti toimuvad kirikus endiselt jumalateenistused, kuid sellest saab ka Tartu suurim 1095-kohaline ...

Eesti Kirikute Nõukogu andis välja oikumeenilise aastapreemia ja tänukirjad

  Aasta viimasel Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolekul Pirita kloostris anti välja 2008. aasta oikumeeniline aastapreemia, mille sai vanglakaplanaadi ülesehitamise ja arendamise eest Igor Miller, kes on asjatundja ka rahvusvahelises oikumeenilises vanglatöös ja kuriteoennetuses. Igor Miller on kaasategev rahvusvahelise kaplanite organisatsiooni (International Prison Chaplaincy Association) Euroopa juhatuses, esindades nii ...

Kellele on kirikuid tarvis?

  Palju oleme rääkinud sellest, et elu kadumine maal väljendub koolide, kaupluste, postiasutuste, bussiliikluse ja muu kadumises. Või siis vastupidi: et kõige eelnimetatu kadumine tähendab elu kadumist maal. Et kui inimesi kusagil liiga väheks jääb, pole kasulik kõike mainitut siin või seal enam ülal pidada. Arengu üldtunnustatud tõdede seisukohalt on see kurb protsess samas nagu ka ...

Jõulujuttu õpetaja Jaan Tammsaluga

Tallinnas Vabaduse väljaku ääres asuv Jaani kirik tundub sel jõulukuu õhtul, kui Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praosti Jaan Tammsalu jutule lähen, olevat kui üks vaikne pühalik õndsuse saar: kogu linna on haaranud jõulueelne sagimine koos sinna juurde kuuluvate liiklusummikute, kauplustes tunglevate inimeste ja tänavatel vilkuvate värviliste tuledega. Ainult kiriku hämaras saalis valitseb ...

Mehed laulavad pühakoja uueks

    Laupäeva keskpäeval algab taastatavas Mõisaküla luteri kirikus heategevuskontsert, millel esinevad Tartu meeskoor Gaudeamus ja Riia meeskoor Absolventi. Mõisaküla koguduse hooldajaõpetaja Rein Schihalejev ütles, et kontserdi korraldamise mõttele tuldi siis, kui Tartu meeskoor pidi Riia koorile külla minema. «Otsustati, et lätlased tulevad neile piirile vastu. Seega on see üsna ...

Riho Saard: rahast ja Jumalast

    Detsembrikuu on kingituste ostmise kuu, mil tuleb paratamatult mõelda rohkem rahale, ja jõulukuu, mil mõeldakse ka rohkem kui muidu Jumalale. Et mõlemat on vähe või peaaegu polegi, siis võiks neist ju üldse mitte rääkida. Aga just sellest, mida ei ole või mida on vähe, me tavaliselt räägime. Oma üllatuseks avastasin hiljuti, et kristluses on uskumatult palju ...

Toomas Paul: inimese evolutsioon

Kas Homo sapiens sapiens’i areng on lõppenud? Kui evolutsiooni ainus mootor oleks looduslik valik, siis oleks see tõesti nii. Olelusvõitlus on meie maailmaosas enamiku puhul seljataha jäänud. Pole raske lauale leiba hankida ja meil on vaja saada vaid paar last. Ellu ei jää ega anna järglasi mitte kõige kohanenumad (the fittest), vaid kunstlikult hoitakse elus ka täiesti eluvõimetud. Ent evolutsioonil ...

Toomas Paul: postbelletristlik ajastu

Teoloog Toomas Paul nendib, et pärast arvuti käsitsemise selgekssaamist jääb paberraamat info säilitamise monopolist ilma. Praeguste kirjanike saatus sarnaneb keskaja preestrite omaga uusajale üleminekul – raamatute kirjutamine ei ole enam kutsutute ja seatute privileeg, vaid iga tsunftijänes võib oma sulesünnitised tiražeerida. Eesti rahvas on kirjandusrahvas. Õigemini – kirjanduse abil loodud rahvus. ...