Põhjuseid, miks inimesed kirikust eemalduvad, võib olla väga erinevaid, ning kirik peaks selle välja selgitama ja selle põhjal eneseanalüüsi tegema, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi religiooniuuringute dotsent, EELK Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Jaan Lahe Postimehe arvamusportaalis. Äsja meedias avalikustatud viimase rahvaloenduse andmed on algatanud luterliku kiriku liikmete ja vaimulike hulgas (kelle hulka minagi kuulun) elava ...

Eestlased pole vähereligioosne rahvas, nad lihtsalt ei kipu toetama organiseeritud usuvorme, kirjutab Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadur Lea Altnurme Postimehe arvamusportaalis. Arusaam, et Eesti on üks Euroopa vähemreligioosseid maid, tuleb sellest, et eestlaste seas (kuid mitte venelaste) on toetus organiseeritud usuvormidele väike ja kahaneva tendentsiga. Kui anda võimalus, mida rahvaloenduses ei pakutud, määratleda end religioosselt ebamääraselt, ...

Populaarsust ja usaldatavust on kahandanud katsed kirikut «moderniseerida», kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder Postimehe arvamusportaalis, arutledes rahvaloendusel selgunud usklike arvu üle Eestis. Rahvaloendusega on tehtud ära suur ja tänuväärne töö, mida alles asutakse analüüsima.  Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki küsitlusega seotud subjektiivseid ja hinnangulisi aspekte.  Vastus küsimusele sõltub sellest, kuidas on usk  defineeritud ...

Luteri kirik, seni kõige suurema usklikkonnaga kirik Eestis, elab läbi olulisi muutusi. Viimase rahvaloenduse andmeil on toetajaskond märgatavalt vähenenud ja see toob kaasa küsimuse luteri kiriku tuleviku kohta.  Arvud on kõnekad: kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli Eestis veel 152 237 luterlast, siis nüüd on nende arv 43 724 võrra kahanenud. Peale selle kasvab jõudsalt luterlaste keskmine vanus, mis luterluse elujõulisuse küsimärgi alla seab. Seda tendentsi ...

Maakonna edelapoolseim kihelkonnakirik asub Nissis. Veidi enam kui 52-meetrise torniga pühakoda on näha kaugele. Parim vaade avaneb kunagiselt raudteelt. Sihvakas torn on seal parim orientiir. Ega muidu ei kehti kõnekäänd: "Nina terav nagu Nissi kiriku torn!" Tänavune aasta on hoonele juubelihõnguline. Oktoobris täitub kiriku pühitsemisest 140 aastat. "Vana kalendri järgi oli kuupäev 7. oktoober 1873. Täpset juubelikava pole veel teada. Kuid kindlasti toimub pidulik ...

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder kirjutasid kolmapäeval, 24. aprillil alla kahe kiriku ametlike kõneluste tulemusena valminud teoloogilisele ühisavaldusele «Euharistia ja jumalateenistus». Ühisavalduses rõhutatakse jumalateenistuse olulisust inimese elus ja euharistia ehk armulaua kohta selles. Eesti õigeusu ja luterliku kiriku dialoog on üldse esimene kahe kiriku ametlik kõnelus Eesti ajaloos. ...

29. aprillil sai 80aastaseks teoloogiadoktor Tõnis Nõmmik – Eesti kaitseväe ja politsei kaplaniteenistuse rajaja, kaitseväe emeriitpeakap­lan, vaimulik, kes teeninud eestlasi mitmel pool maailmas. Muidu väga liikuv mees on pidanud jalaluumurru tõttu viimastel nädalatel kodune olema, ent seda rohkem on aega kulunud arvuti seltsis.  Praktiliselt valmis on saanud juubilari ema Rita Nõmmiku (1910–2004) moeloomingut, õli- ja portselanimaale ning nahkehistöid tutvustav mahukas ...

Rahvaloenduse andmetel on Eestis 90 usuvoolu, millest 16-l on enam kui 1000 järgijat. Statistikaamet avalikustas täna 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, mis puudutavad inimeste usku. Selgub, et Eestis on 90 usuvoolu (2000. aasta loenduse ajal oli neid 74), millest 16-l on enam kui 1000 järgijat, 15-l on 100-999 järgijat, 35-l on 10-99 järgijat ning 24-l alla 10 järgija. Kõige enam on Eestis õigeusklikke (176 773) ning luterlasi (108 513). Neile ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kantsler Urmas Viilma ütles, et rahvaloendusel esitatud küsimustele antavatest vastustest ei saa teha Eesti tegeliku usulise maastiku kohta üldistavaid järeldusi. Viilma ütles ERR-i uudisteportaalile, et statistikaameti pressiteatest ei selgu, kui palju oli arvuliselt kokku neid, kes usuküsimustele vastasid, sest vastamine nendele küsimustele oli vabatahtlik. Samas märgitakse tema sõnul, et 14 % jättis usuküsimusele vastamata, ...

Eesti elanikud on hakanud taganema luterlusest, selgub rahvastikuloenduse käigus kogutud andmetest. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on märgatavalt kasvanud nende hulk, kes ei pea omaks ühtegi usku, samas on juurde tulnud Eestis uusi usuvoole. "Varasemalt on ju olnud teada, et luteri usk on olnud eestlastele põhiline usk, ent 2011. aasta andmetel on eestlaste osas suurenenud nende inimeste osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku, kui riigis keskmiselt on see 54%, siis ...

Kõigist vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest tunnistab mingit usku 320 000 inimest ehk 29%, selgus rahvaloenduse andmetest. Eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes pole see osakaal muutunud, märkis statistikaamet. Loendustevahelisel perioodil on aga kasvanud levinud usuvoolude arv kasvanud. Värskete andmete järgi oli järgijaid 90 usuvoolul. 54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes eelmise loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele ...

Teoloogiadoktor Toomas Paul möönab, et eestlaste usk on kandunud kirikust nii kokaraamatute kui ka esoteerika manu. Ometi ei vähenda see kiriku rolli igavestele küsimustele vastuste leidmises.  Kuidas teile tundub, kas inimesed võiksid rohkem kirikuga tegemist ja koostööd teha ka ilma kogudusse kuulumata? Normaalne oleks, et neid ei saa üldse eraldada. Et nad ongi üks ja seesama. Kui on tegu rahvakirikuga, ei tegele kirik rahvaga, vaid ta lihtsalt kuulub igapäevaellu. ...

Eesti kirikute restaureerimiseks ei jätku raha, mistõttu muutub hoonete seisukord järjest halvemaks. Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ütles, et  edaspidi tuleks kaaluda, et kasutusest väljalangevate kirikute säilitamise  eest võtaks suurema vastutuse kohalik kogukond. Sel aastal lõpeb pühakodade säilitamise ja arendamise programm, mis kestis kümme aastat, vahendasid ERRi raadiouudised. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku avalike suhete juht Arho Tuhkru ...

Kahe ettevõtjast annetaja abil restaureeritakse veel sel kevadel Kuressaare Laurentiuse kirikus rõdu all olev uks, rõdu piirded ja kantsel. Annetajad toetavad kumbki kirikus tehtavaid töid 3000 euroga. “Kui piirete ning ukse kallal hakkavad tööle OÜ Rändmeister koos puidutisleriga, siis kantsli teevad korda kunstiülikooli restauraatori eriala õppejõu Hilkka Hiiopi juhendamisel kaks magistranti,” ütles Meie Maale Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan. Töödega tehakse ...

Selle aasta esimene nimeline pink pandi läinud pühapäeval Haapsalu linna aukodanikule Heino Noorele ja tema vanemaile. Heino Noore sünnimaja lähedale kunagisele Šokolaadi promenaadile paigaldati nimeplaadi ja pühendusega pink naiskodukaitsjate algatusel. Tartus elav Heino Noor saatis naiskodukaitsjaile ja haapsallastele tänukirja, mis pingi avamisel ette loeti. Naiskodukaitsjad viisid lilled Haapsalu toomkiriku emaaltarile ning mälestasid Jaani kirikus ...