EELK tunnustas aukirjaga Rita Naaberit, Kuressaare koguduse organisti ja Kuressaare muusikakooli klaveri ja oreli eriala õpetajat. Rita on oma mäletamist mööda kiriku juures toimetanud juba ligi 23 aastat, alustades oma lastega pühapäevakooli tulles sealse muusikatöö toetamisega, hiljem vajadusel koguduse organisti asendades. 2003. aastal sai temast Laurentiuse koguduse abiorganist ja aastal 2005, täpselt 1. jaanuaril koguduse organist. Lisaks sellele on Rita ...
Kiriku sünnipäeval, esimesel nelipühal tunnustati Tallinna piiskoplikus toomkirikus toimunud tänujumalateenistusel kiriku tublisid töötegijaid, vabatahtlikke kaastöölisi ja toetajaid.
Tänujumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, konsistooriumi kantsler, toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja assessor praost Tiit Salumäe. Muusikaga teenisid värskelt EELK aukirjaga pärjatud Hageri koguduse kammerkoor Lambertus Sigrid Põllu ja Merle Libliku ...
Usuteaduse instituudi nõukogu kinnitas oma 14. mai koosolekul EELK usuteaduse instituudi Tartu teoloogia akadeemia põhimääruse, kus seisab, et EELK usuteaduse instituudi Tartu teoloogia akadeemia on instituudi usuteaduskonna struktuuriüksus, mille eesmärgiks on vaimulike ja ilmiktöötegijate ettevalmistamine EELK ja teiste kirikute kogudustele, töötegijate ettevalmistamine teoloogilist kvalifikatsiooni eeldavatele ametikohtadele erinevates kirikutes, avalikus ja erasektoris, ...
Viiskümmend kolm aastat tagasi Ridala kogudusest vaimulikuteed alustanud Toomas Paul (73) on oma ametivenna Esra Rahula järel staažikaim kirikuõpetaja EELKs. Ametlikult emerituuri arvatuna on ta tegev Tallinna Jaani koguduse korralise külalisõpetajana, vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli õpetajana, vajadusel teenib Saksa Lunastaja koguduses ehk «jutlustab nüüd lusti pärast», nagu ta ise ütleb.
Toomas Pauli kui kirjamehe tööde loendamiseks on selle lehe maht kaduvväike – ...
Teoloog Priit Rohtmets kirjutab, et Eesti rahvuslikku lugu pole tänini õnnestunud luterlusega siduda, seevastu taara- ja maausuliste kuvand ühiskonnas on selgelt rahvuslik ja kristlikule minevikule vastanduv. Hiljuti avalikustatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse usku puudutavale statistikale on Eesti avalikkuses järgnenud ootuspäraselt elav diskussioon. Ühed rõõmustavad, et Eesti elanikkond ei pea endiselt religioossetesse ühendustesse kuulumist ülearu ...
Jämaja kogudus tänab kõiki, kes aitasid kaasa kirikutorni kordategemisele. Aasta tagasi oli Jämaja kogudus tõsises mures oma järjest enam värvi kaotava kirikutorni pärast. Kaunis punane tornikiiver ajas värvi maha lausa päev-päevalt. Lähenemas olid sõrulaste päevad, kokku oli tulemas sõrulasi lähemalt ja kaugemalt. Hädasti oli tarvis torni remontida. Kuid olemasolevaid vahendeid üle vaadates tunnistasime, et kirikul ei jätku raha vajalikeks parandustöödeks. Pöördusime ...
Kas mul on õigus surra? Alustagem algusest: kas mul on õigus sündida? Tundub rumal küsimus. Aga ei ole. Seda ei küsi loote käest keegi, kas ta tahab sündida, selle otsustavad teised. Aga just see annab küsimusele filosoofilise dimensiooni. Kes on see, kellel (millel?) ei ole õigusi, üksnes kohustus ilmale tulla? Lugege E. M. Ciorani «Sündimise ebaõnnest». Eesti Vabariigi karistusseadustiku paragrahv 116 sätestab: «Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse ...
Tartu Ülikooli õppejõud Tõnu Lehtsaar leiab Postimehe arvamusportaalis rahvaloenduse tulemustest ja Eesti elanike religioossusest rääkides, et kogu maailmas muutub religioon üha individuaalsemaks ning heaoluühiskondades inimesed taganevad Jumalast. Miks on Eestis nii vähe usklikke? On see hea või halb? Esmalt tuleks määratleda, mida mõistame usklikkuse all. Kui mõõdupuuks on jumala või kõrgema jõu olemasolu tunnistamine, siis erinevate uuringute andmetel ...
Vabakutseline näitleja ja teoloog Malle Pärn kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kristlik kirik on jäänud sekulaarmaailma hammaste vahele. Veider, et kiriku «muutumist» nõuavad need, kes kirikust suurt midagi ei tea, kes ise kirikus ei käi, kiriku liikmete hulka ei kuulu, kellel on olemas vaid mingi imelik ettekujutus kirikust kui üpris vägivaldsest ja ajast maha jäänud organisatsioonist. Kas pole see umbes sama, kui põhikooli õpilased hakkaksid nõudma, et ...
Eestimaalaste usuleigust «tõestanud» rahvaloendusest jäi kõlama valesõnum. Tõsi, me ei armasta kirikuid, kuid oleme sellest hoolimata üsna usklikud, mida aga loenduse vigane küsimusepüstitus ei näidanud, kirjutab Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur Atko Remmel Postimehe arvamusportaalis. Hiljuti avaldatud rahvaloenduse usuteemalised andmed on meid rikastanud teadmisega, et 29 protsenti eestimaalastest «tunnistab kindlat usku» ning et 54 protsenti «ei ...
Eesti evangeelse luterliku kiriku avalike suhete juhi Arho Tuhkru hinnangul peab luterlik kirik inimestega varasemast paremini kogu eluteel kaasas käima. Tuhkru ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et luterliku kiriku populaarsuse kahanemist mõjutab ka meedias viimased kümme aastat meedias korratud mõte, et kirikul ei tohiks tänases päevas jõudu olla. "Kirik ise peab leidma paremaid vahendeid, kuidas olla inimestega kaasas, elada koos inimestega sedasama elu, mis algab ...
Viimasel ajal on Eestis taas esile kerkinud arutelu eutanaasia seadustamise üle. Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leiburi hinnangul ei ole aga Eesti selleks veel valmis ning enne tuleb panna tugevatele alustele sümptomaatiline ravi. Eesti evangeelse luterliku kiriku diakooniahaigla Tallinnas on üks väheseid kohti, kus tegutseb hospiits. Sealsed töötajad on koolitatud, et siit ilmast lahkumine oleks võimalikult väärikas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal". "See ...
Läänemaal on 11 aastaga veidi vähenenud end luterlaseks nimetajate ning pisut tõusnud end õigeusklikuks nimetajate osakaal. Statistikaamet avaldas nädala alul 2011. aasta rahvaloendusel kogutud andmed Eesti rahvastiku religioossuse kohta. Küsimus esitati vähemalt 15aastastele. Kui 2000. aasta rahvaloendusel märkis end usklikuks 23,2, siis nüüd 22,5 protsenti läänlastest. Ühtegi usku ei pea omaks 63,5 protsenti läänlastest. Ülejäänud ei soovinud küsimusele ...
Ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi leidis, et ajakirjanikud on rahvaloenduse tulemusi inimeste religioossuse küsimuses kajastades korraldanud justkui võistluse, et mis kirik sai liikmeid juurde ja milline kaotas. «Ajakirjanikud on siin kohe teinud võistluse, et kes võitis – aga samas pole see ju jalgpall, et kes sai juurde, kes kaotas - see pole oluline,» leidis ta Kuku raadio saates «Keskpäevatund». «Kui iseseisvus taastati, oli EELK-l kolm eesmärki: ...
Tartu Ülikooli vanemteadur Irina Paert kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Eestis on kiriku liikmeskonna vähenemine viimase poolsajandi jooksul äärmuslik näide üldisest trendist, mis valitseb Põhja- ja Lääne-Euroopas. Rahvaloendus kinnitas seda, mida varasemad küsitlused ja uuringud on välja toonud – et Eesti on maailma kõige ilmalikumate maade hulgas. Selle põhjused on keerulised ning vaieldavad. Ajalooliselt on Eestis kristlust seostatud vallutajate ja ...