Leib – just ahjust võetud, imeliselt lõhnav, soe, värske, toitev. Elu – kas lihtsalt kulgemine sünni ja surma vahel või Isa poolt kingitud imeline kogemus? Elu leivata – raske, peaaegu võimatu … Elu + leib = ELULEIB. See üks ja tõeline leib, mis taevast alla on tulnud, mis kõigele väärtuse annab. Tavalist leiba suudan ma küpsetada, ihu nälga ei jää. Kuid eluleivata kuhtub mu hing. Seda ma oma jõuga hankida ei suuda … Isa, ma tean – Sina toidad mind ka siis, kui ...

In memoriam Uno Taimla 6.01.1935 – 23.01.2016 Ainult päev see lohutuseks mulle. Sammuhaaval möödub elutee. Isa taevas valvab kõige üle, julgeks teeb see lapse südame. KLPR 334 23. jaanuaril lahkus meie seast pikaaegne Eesti Kurtide Ühingu aseesimees ning Eesti Vaegkuuljate Liidu looja ja kauaaegne esimees, kurtide ja vaegkuuljate hulgas legendaarse kuulsuse omandanud Uno Taimla. 1935. aasta kolmekuningapäeval Harjumaal Kose vallas sündinud Uno kaotas suure osa ...

Pildil olev troon asub Neitsitornis. Tekst ja foto: Tiiu Hermat Nad ütlevad, et ma olen narr, kui räägin Jumala armastusest. Nad ütlevad, et ma olen narr, kui räägin armastusest ligimese vastu. Seda kõike ju pole olemas – armastada saab vaid iseennast … Aga nad unustavad, et läbi aegade oli narri jutus alati peidus tõde. Seesama tõde, mille Isa on andnud – vahel suutis ainult narr seda näha. Ma olen hea meelega narr, et võida rääkida Jumala armastusest. Ma olen ...

Isa, sa oled andnud meile vabaduse valida. Valida, kas teha Sinu tahtmist või anda järele kiusatustele ja Sinu teest kõrvale kalduda. Tundub, et see on ju nii lihtne – muidugi Sinu tahtmise järgi käia! Aga kiusaja on kaval, ahvatlused rüütab ta nii kaunilt, et raske on mitte kätt sirutada ja nende järele haarata ... Kuskil ajusopis virvendab teadmine: ei tohi, see pole hea ... Aga silme ees on nii kaunis ja pilkupüüdev ahvatlus, et mõtled: ah, see üks kord, prooviks ... ...

Väga habras tundub see niit, mis seob meid elu külge ja takistab põrmuks pudenemast ... Väga habras tundub see niit, mis seob meid Isaga ja takistab lootusetusse langemast ... Tundub, et viivuke veel ja see niit katkeb. Ometigi – ta ei katke, kui me seda ise puruks ei rebi. Habras ja siiski tugevam kõigest. Kannab meid läbi elu, annab lootuse. Tekst ja foto Tiiu Hermat

Istun asjade keskel. Neid on palju. Liiga palju … See küllus ahistab mind – ma ei vaja neid kõiki. Tean, et on palju neid, kel pole piisavalt. Mis takistab mind liigsest loobumast nende heaks? Ainult minu isekus, omanditunne. Isa, palun lase mul mõista, mis on see, mida tõeliselt vajan. Palun aita võitu saada isekusest, aita näha neid, kes on hädas. Sina hoolitsed minu eest, õpeta mind hoolitsema teiste eest. Nende rõõm ja tänu olgu kiituseks Sinule! Tiiu Hermat

Kui mul on mure, siis tean, et võin selle Sinu ette kanda. Aga ma olen kärsitu, ei jõua oodata, millal Sa vastad … Või ma siis lihtsalt ei oska Su vastust mõista. Ja siis kurdan oma muret üha uuesti ja uuesti … Sina oled ka sellele olukorrale leidnud lahenduse. Sa saadad mu teele inimese, kes kuulab ja lohutab, kes annab head nõu. Tal pole kiire, tema sõnad on mõistlikud ja kui ma kauem temaga räägin, kuuleksin nagu Sinu enda häält. Küllap rääkisidki Sina ...

6. Aastatel 2004–2009 toimusid kord kuus küll viipekeelsed jumalateenistused Pärnus ja kuigi osalejaid oli suhteliselt vähe, kümmekond, olid need inimestele olulised. Paraku tõmbas majanduskriis ka sellele kriipsu peale – Pärnu Eliisabeti kogudus ei leidnud enam võimalust sõidukulude katteks. Pidevalt Pärnust Tallinna teenistusele sõita pole aga mõeldav, paar inimest siiski vahetevahel käib, kui ka muidu pealinna asja on. Pärnu kiituseks peab märkima, et kaks korda aastas, ...

5. Konsistoorium taotlust kinnitama ei rutanud. Avaldati kahtlust, kas kurdid ikka saavad hakkama koguduse sisulise juhtimisega ja majandamisega, parem oleks ikka jääda Püha Vaimu koguduse koosseisu, kes siis teeks kõik põhimõttelised otsused. Koguduseliikmetele oli selline otsus solvav ja tundus alavääristamisena. Oma ühingute haldamise ja tegevuse organiseerimisega saadakse hakkama, kuidas siis kogudusena ei saada? Vähe lohutas ka lubadus asja mõne aja pärast uuesti ...

4. Voldemar Ilja suhtus viipekeelse leerirühma avamisse üsna kahtlevalt, probleemina nägi ta eelkõige seda, kuidas nad hiljem hakkaksid osalema kogudusetöös. Loa ta siiski andis ja oktoobris 1994 alustas rühm kooskäimisi Nõmme Rahu kiriku leerisaalis. Paraku oli ülejäänud koguduse funktsionääride suhtumine üsna tõrjuv, vahel öeldi päris halvasti ning kui Gustav Piir 1995 Püha Vaimu koguduse õpetajaks valiti, kolis rühm kiiremas korras üle. Leeritunnid jätkusid palju ...

Eestis loodi esimene kurtide kool pastor Ernst Sokolowski algatusel 1866. a Vändrasse. Tänapäeval seisab uhke maja räämas ja unustatuna. Arhiiv 3. Viipekeel Eesti kirikus Kuigi Eesti kurdid õppisid kuni 1944. aastani koolis usuõpetust ning lõpetamisel konfirmeeriti koguduseliikmeteks, ei peetud neile Eesti Vabariigis ühtegi viipekeelset teenistust, polnudki ühtegi vaimulikku, kes seda oleks osanud. Üksikuid spetsiaalselt kurtidele mõeldud teenistusi pidas eelmise sajandi ...

Soome üks esimesi kurtide pastoreid Hugo Nyberg. Arhiiv 2. Kurtide omavahelises suht­luses jäi viipekeel püsima, kuid selle arengut pidurdas oraalse õpetusmeetodi võit tublisti. Ühiskonna silmis jäi viipekeel abivahendi rolli, arvati, et selles pole võimalik kõike väljendada ja seetõttu on selle kasutaja ka muidu piiratud mõtlemisvõimega ning harimatu. Püüd kurte iga hinna eest täielikult integreerida kuuljate maailma tõi kaasa kurtide kogukonna lõhes­tu­mise. Paljud ...

Hannu Honkkilale annavad EELK koostöömedali üle õpetajad Gustav Piir ja Tiiu Hermat. Erakogu Nelipüha hommikul ootas Tallinna Püha Vaimu kirikusse tulnud koguduseliikmeid üllatus. Harjunud kombel lauluraamat ja teenistuse kava võetud ja sirvima hakatud, avastati, et teenistuse kord on hoopis omapärane. Protsessiooni ja alguskoraali järel kasvas üllatus veelgi – teenistust peeti viipekeeles ning koguduse õpetaja Gustav Piir oli ennast juhtliturgi kohalt tõlgi rolli taandanud. ...

1760. a avas abee I’Epee Pariisi eeslinnas maailma esimese kurtide kooli. 1. Maailmas on ligi 7000 keelt. Enamikku nendest räägitakse hääle ja suuga, kuid on suur keelterühm, kus hääle asemel on kasutusel käed, miimika ja vahel kogu keha. Üldnimetus sellele rühmale on viipekeel. Arvatakse, et viipekeeli kasutab maailmas 70 miljonit inimest. Kes nad on? Enamasti kurdid, kõneraskustega vaegkuuljad, aga ka nende pereliikmed, tõlgid, õpetajad. Viipekeele isa Ajaloost on väga ...

Elu on vahel kui uisutamine libedal jääl – üks vale liigutus ja järgneb kukkumine. Kas julgeks tõusta ja jätkata? Lihtsam oleks ju käega lüüa – ma niikuinii ei oska ega saa, kui proovin, kukun jälle. Kes ulataks käe, kes aitaks püsti, kes näitaks ette, kuidas on õige? Kedagi pole ju… On siiski! Alati on keegi, ka siis, kui teda kohe ei näe. Kukkuda ja jälle tõusta, kukkuda uuesti ja uuesti tõusta… Ning ühel hetkel enam ehk ei kukugi…