Jumal saab ilmuda leiva kujul
Maailmas on nii näljaseid inimesi, et Jumal saab neile ilmuda üksnes leiva kujul
(Ch. Dickens)
Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.“ Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber. Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse ...
Keegi kuskilt kõrgelt hüüab mind. Kikitan kõrvu – kes see on? Mida ta mulle öelda tahab?
Kuulen: virgu, jäta kõik, mis sind kütkeis hoiab. Tõuse kõrgemale kuivanud pinnast, siis tahan ma sulle elu anda.
Võtan kuulda, sirutun ülespoole – vastu Elule.
Ole mulle kaitsejaks ka siis, kui ma oma jõule lootes teen valesid valikuid.
Ole mulle kaitsejaks ka siis, kui satun tuulte ja tormide meelevalda.
Ole mulle kaitsejaks ka siis, kui nõrken ja kaotan lootuse.
Ole mulle kaitsejaks ka siis, kui tahan Sinu seatud aegadest ette jõuda.
Vaid Sinu kaitse all võin igat päeva lõpetada tänuga.
Pilt tehtud 12.2.2020
Seemned on valmis.
Külvaja on valmis.
Aga kas pinnas on valmis? Kas aeg külvamiseks on üldse sobiv?
Kõhklused ja kahtlused …
Sina ei kõhelnud ega kahelnud.
Sina külvasid, kuigi teadsid, et kõik seemned ei satu heasse mulda. Aga need, mis kasvama läksid, kandsid vilja ka teiste eest.
Ja see vili oli väga hea …
Arm
on luba olla siin
Arm
on luba õitseda ja vilja kanda
Arm
on luba endast kõik anda
Arm
on luba uskuda ja loota
Arm
on ainus, mis mul on …
6. juunil kaitsti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris diplomitöid.
Eriliseks teeb selle igakevadise sündmuse see, et esmakordselt Eestis kaitsti töid ka viipekeeles.
EKNK kurtidepraost Riho Kurg ja misjonär Allan Lepik on mõlemad pärit kurtide kogukonnast, viipekeel on nende emakeel ning eesti keel võõrkeeleks. Õppetöös osalesid nad tõlgi vahendusel.
Riho diplomiprojektiks oli Rooma kirja esimese kaheksa peatüki tõlge eesti viipekeelde, Allan aga kasutas oma ...
Vähe, vähe on pungi veel …
Aga ka see vähenegi sünnitab lootust – küll tuleb juurde, küll puhkevad, kuni kogu puu on õites ning hakkab kandma palju vilja.
Oli ju Ülestõusnu tunnistajaidki algul vähe, aga neid tuli üha juurde. Puu ajas oma võra laiali maailma ning hakkas kandma head vilja.
Ära lase meis lootust kustuda ka nüüd, luba ka meil uskuda ja kasvada ning vilja kanda.
Värvideta oli maailm.
Must masendus mattis kõik …
Aga näe – elu tärkab! Elu võidab, toob värvid tagasi.
Jäta mustad mõtted, rõõmusta – ka sina võid nüüd elada!
Tee, kivine ja konarlik …
Kuidas seda mööda komistamata käia, teadmata, kas ees on ootamas au või alandus?
Issand, Sina läksid, läksid lõpuni. Palun anna mulle julgust minna Sinu jälgedes. Toeta mind, kui komistan, aita püsti, kui kukun. Ainult Sinu juhitud tee on õige, ainult see viib sihile.
Miks peab keegi kannatama? Kas pole siis muud valikut? Kas on sel mingit mõtet ja eesmärki? Valikuid ongi ju õigupoolest ainult kaks …
Esimene – minna ära, jättes kannatused teistele. Teine – minna kannatustest läbi, kanda kõike püstipäi.
Kumbki valik pole lihtne ega kerge … Millise tee valid sina?
Elumeri on täis karisid, rannikud täis kutsuvaid virvatulesid. Kuidas leida õige tee kodusadamasse, kuidas loovida mööda kõigist salakividest ja petlikest sügavikest?
Majakas on abiks, muidugi!
Aga rahvasuu teab küllalt rääkida just petumajakatest, millega laevu röövlipesade juurde meelitati ja siis nendega puhas töö tehti. Seega – ka majakat tuleb hoolega valida, et lõpuks ikka õigesse kohta välja jõuda.
Millise majaka valid oma eluteel sina?
Vabadust on püütud piirata käskude ja keeldudega, tarade ja okastraadiga, diplomaatia ja relvadega. Vahel on see õnnestunud, vahel mitte.
Kui ajame taga vaid välist vabadust, mõistes selle all võimalust teha, mis iganes pähe tuleb, siis on kõik need piirajad meile koormaks. Kui aga vabadus on meie endi südames koos teadmisega, mis hea ja õige, pole välistel piirajatel enam mingit tähtsust.
Õpeta meid siis enda kingitud vabadust õigesti tunnetama ning kasutama Sinule ...
Kõik kasvab, elab – tuhandetes eri vormides.
Kust see elurikkus küll tulnud on?
Ise tekkinud?
Kuidas saab midagi nii keerulist lihtsalt tekkida? Kuidas teab elusolend, et ta just selliseks peab kasvama?
Isa, Sina oled määranud kõik. Sina oled andnud elu taimedele ja loomadele, kõigele, mis siin maa peal on. Õpeta meid siis, et oskaksime seda elu kasutada parimal võimalikul viisil.
Üks vana rahvajutt räägib mehest, kes keset suurt uputust hädas oli ja Jumalalt abi palus. Mõne aja pärast ujus mehe juurde paat, kuid mees põlgas selle ära – küll Jumal aitab teda. Veidi aja pärast sõitsid mööda päästetöötajad, aga ka nende abi ei võtnud mees vastu. Kui vesi mehele juba rinnuni ulatus, lendas üle kopter, millelt visati alla nöörredel. Ka sellest ei haaranud mees kinni. Lõpuks ulatus vesi mehele juba kaelani ning ta kisendas suure häälega: „Jumal, miks sa ...