1. nelipühal, 24. mail annab peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus üle kiriklikud autasud kiriku tublidele töötegijatele. Autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le. EELK autasud jagatakse kolme kategooriasse: • aumärgid: kuldrist, Teeneterist, Teeneteristi tunnustusmärk, • tunnustuskirjad: elutööpreemia, aukiri ja tänukiri, • ...

In memoriam Aasa Ellerhein 16.12.1913 – 25.11.2014 Aasa (ristitud Anastasia, neiuna Soom) sündis Saaremaal. Aasa hakanud enne laulma kui rääkima. Ta oli pere kahest vennast ja neljast õest vanim. Hiljem kolis pere Haapsallu, kus ta lõpetas kuus klassi tollases algkoolis, mida juhatas apostlikku õigeusku koolijuhataja Jakob Mutt. Ta laulis kirikukooris ja käis pühapäevakoolis vennastekoguduses. Õpetajakutse omandas ta Läänemaa õpetajate seminaris, kus sel ajal õpetas ...

Õnnitlen kõiki lugejaid oktoobrikuu puhul ja soovin kaunist sügist! Peatselt on lõikustänupüha ja see paneb meid märkama seda, mida Jumal meie heaks on teinud. Tänane juhtsõna kalendris on julgustav, püha Paulus ütleb: «Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses» (Fl 4:12). Möödunud nädalal olid Lääne praostkonnas külas meie sõpruspraostkonna esindajad ...

(Mi 5:1–4) Õnnitlen kõiki neitsi Maarja sündimise püha puhul! Peatun kolmel teemal. Esmalt, mida ütleb meile see prohvet Miika tekst. Lugu viib aega 730–710 eKr. Miika elas poliitiliselt raskel ajal. Ilmselt oli tema tegevuse alguses veel põhjariik, Samaaria polnud vallutatud ja 30 000 inimest deporteeritud. Miika nägi, et ränk saatus tabab ka Jeruusalemma. Tulevikus ootas ta aga uut õnneaega. Ta nägi elu tavalise inimese silmade läbi. Samal ajal oli Juudamaal ülikute ...

Möödunud nädalal lõppes Eesti Kiriku ja Kurhessen-Waldecki Maakiriku pastorite kohtumine. Kuulasime ettekandeid kiriku ja riigi suhetest nii riigi kui kohaliku kogukonna tasandil; kiriku õiguslikust seisundist; kiriku väljakutsest diplomaatia ja riikliku protokolli alal; kirikliku teenimise võimalustest riiklikes struktuurides; kristlikest koolidest ja usundiõpetusest; muinsuskaitsest ja kirikust kultuuriväärtuste hoidjana. Mida saame siis teha oma ühiskonna heaks? Millised ...

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

In memoriam Praost Matti Hakkarainen 1.08.1925 – 22. 02. 2014 Matti Ilmari Hakkarainen sündis Helsingis ülemtolliametniku perre 1. augustil 1925. Haavatasaamine 1944. aastal JR 7 jäägrirühmas andis 19aastasele noormehele põhjust elumuutuseks ja tema kutsumuseks sai pastoriamet. Ta ordineeriti 1951 Tamperes ja kutsuti Kesk-Helsingi koguduste noorsoopastoriks. Teenis mitmes koguduses õpetajana ja oli Helsingi koguduste noorsootöö juht 1963–1971.  Aastail 1971–1992 teenis ...

In memoriam Tõnis Padu Tõnis Padu sündis Haapsalus koolmeistrite peres 25. oktoobril 1950. Lõpetas Haapsalu I keskkooli 1969. Klassikaaslased meenutavad, et juba kooliajal tegi Tõnis koos pinginaabriga jalgrattasõite, uuris vanu kirikuid ja ehitisi. Samuti armastas ta palju pildistada ning oli koolis arvestatav mälumängur. Ta õppis Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri erialal  ning lõpetas selle kiitusega aastal 1978. 1980–2004 oli Tõnis Lääne maavalitsuses maakonna ...

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva pidustused on peetud niihästi Eesti riigi tasandil, maakondades, valdades, linnades, ühingutes kui pereringis. Nii nagu president Toomas Hendrik Ilves nimetas oma kõnes Pärnu kontserdimajas: «Me oleme vabad, ja sellega harjunud. Nii harjunud, et oma endastmõistetavuses muutub vabadus igavaks, kui mitte rahulolematust tekitavaks.» Oleme jõudnud liigagi harjuda sellega, et 24. veebruari ei tarvitse enam pidada salaja kinnises koduses ringis ...

1. nelipühal, 8. juunil kl 17 annab peapiiskop Andres Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus üle kiriklikud autasud kiriku tublidele töötegijatele. Autasude komisjoni koosolekul 15. oktoobril vaadati tagasi möödunud aastate tegevusele. Tänuüritus nelipühal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus on leidnud hea vastukaja. 2013. aastal anti välja 1 elutööpreemia, 1 titulaar­praosti aunimetus, 9 tunnustusmärki, Teeneteriste vastavalt 2 I järku, 1 II järk, 14 III järku. Anti välja ...

Õnnitlen ja tänan ajalehe Eesti Kirik peatoimetajat, toimetuseperet, sihtasutuse nõukogu esimeest ja nõukogu, kolleegiumi, kõiki autoreid, kaastöölisi ja lugejaid kirikulehe 90. sünnipäeva puhul alanud aasta juhtsõnaga «Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!» (Ps 73:28). Teil, õieti meil, on täita vastavalt ajalehe põhikirjale olulised ülesanded. Nimetan neli esimest: • selgitada kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ajalehe lugejatele (EELK liikmetele ja kõigile kristlikust ...

Kirikuaasta viimased pühapäevad toovad meie silmade ette olulised teemad. Möödunud pühapäeva teema oli valvamine ja tuleval pühapäeval Kristus – kõiksuse Issand. Tähendamissõna peigmeest ootavatest tüdrukutest (Mt 25:1–13) jagab inimesed pisut teisiti, kui meil kirikus on kombeks: tarkadeks ja rumalateks ehk arukateks ja arututeks. Eks meie ole ikka rohkem rääkinud usklikest ja uskmatutest, vagadest ja ilmalikest. Kas ja kui palju kirik väärtustab tarkust, arukust, ...

Pühapäeval, 20. oktoobril palvetatakse Eestimaa kirikute jumalateenistustel meie sugulasrahvaste pärast. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud, Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Piibliselts tähistavad hõimurahvaste palvepäeva. Me oleme tänulikud, et Jumal on hoidnud meie rahvast ja oma kogudust Eestimaal. Toogem palvepäeval Jumalale tänu ka meie hõimurahvaste eest, keda Ta on ajaloo keerdkäikudest läbi kandnud. Meie lastel ja lastelastelgi on võimalik lugeda eestikeelset ...

Septembrikuu algas olulise kohtumisega. Esmakordselt pärast Kodu- ja Välis-Eesti kiriku nähtava ühtsuse kokkuleppe jõustumist 2010. a toimus tänavu 3. septembril Tallinna ja Toronto konsistooriumi ühine koosolek. Eesti kogudusi väljaspool kodumaad oli ka varem, aga 1944. aasta sügis tekitas uue olukorra, kuna kodumaalt pidi põgenema 70 000 – 80 000 kaasmaalast. Koguduseõpetajad hakkasid koondama nii põgenikelaagrites kui mujal eesti kogukondades pagulusse tulnud kaasmaalasi. ...

Käesolev aasta on nimetatud kultuuripärandi aastaks. Käimas on veel muinsuskaitsekuu, mis avati 18. aprillil ja kestab 18. maini, rahvusvahelise muuseumipäevani. Seda päeva on kutsutud tähistama muuseumiööga, milles osalevad ka mitmed kirikud ja hoiavad pühakodade uksed lahti hilise õhtuni. Kirikul on auväärne koht kultuuripärandi hoidmisel. Üheks ajalooliseks tähtsündmuseks sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesti rahvusvärvide väljatoomine Tartu muinsuskaitsepäevadel ...