Jõulud on peatselt käes. Advendiaja nädalad andsid meile ka sellel aastal võimaluse jõuludeks valmistuda nii jõuluturul käies, kingitusi muretsedes, jõulukaarte saates, lastega jõulusalme õppides kui ka jõululaule kuulates ja lauldes. Mõtlen suure tänuga kümnetele kontsertidele, mis on toonud kirikutesse tuhandeid inimesi. Imetlen, kui palju meil on muusikuid, nii lapsi, noori kui eakamaid, kes on tulnud oma muusikaandeid pakkuma, ja ka tuhandeid kuulajaid. Meie ühiskonnas ...

Taas on Eestis käes kohalike valimiste aeg. Olen ka eelmiste valimiste puhul kirjutanud valimise protsessist ja meie vastutusest. Valimistel on olulised kolm aspekti: julgus kandideerida, vajadus teha otsus, aeg minna valima.  Minu sõnum on olnud ka eelmiste valimiste puhul, et mingit kasu ei ole sellest, kui me ennast valimistest distantseerime. Loomulikult on ühed koalitsioonis ja teised opositsioonis. Aga mõlemad võivad olla siiski ausad ja lugupidavad ...

8.–14. septembrini külastasin Inglismaal EELK diasporaapiirkonda.  10. septembril kohtusin Eesti suursaadiku Viljar Lubiga, et kõnelda eestlaste kogukonna elust. 12. septembril külastasin meie anglikaani sõpruskogudust Tunbridge Wellsis. 13. septembril toimus Suurbritannia Luterliku Nõukogu esinduses kohtumine, kus andsin ülevaate EELK osast Luterlikus Maailmaliidus ning olukorrast EELK diasporaatöös. Eestis on tekitanud küsimusi minu osalemine 11. septembril ...

Käes on väga eriline nädal – möödub 30 aastat sellest, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli loodud 24. veebruaril 1918. Igal tähtpäeval on meie kohustus ja eesõigus vaadata tagasi ja vaadata edasi, teha analüüs ja anda hinnang olukorrale. Teeme seda vabade inimestena. Iga jumalateenistuse alguses on pihiosa. Pihi olemus on tunnistada: mina, vaene patune inimene. Vabadus ja sellega kaasas ...

Tiit Salumäe Tartus Eesti Kiriku toimetuses 1997. aasta juulikuus peatoimetajat asendamas. Arhiiv. Sirje Semmi asumise puhul Eesti Kiriku peatoimetaja kohusetäitjaks kirjutasin 31. jaanuari 1996 lehe juhtkirja sama pealkirjaga nagu täna.  Sirje Semm kirjutas kenasti samas lehes, kui ta alustas peatoimetajana: „Miks kandideerisin ajalehe „Eesti Kirik“ peatoimetaja kohale? --- Mõtlesin: miks mitte anda oma oskused ja tehatahtmine oma kiriku lehele? Et ma osutusin ...

Aumärkidega tänab kirik oma tublisid töötegijaid.Arhiiv. Nelipühaks, 23. maiks ootab konsistoorium taotlusi kiriku tublide kaastööliste autasustamiseks. EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le. EELK autasud on: aumärgid: kuldrist, Teeneterist, Teeneteristi tunnustusmärk,  tunnustuskirjad: elutööpreemia, aukiri ja ...

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“                                  Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid ...

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.                                                                               Jh 3:16 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja ...

Eeloleval pühapäeval on emakeelepäev ja heiskame sinimustvalge lipu. Emakeelepäeva tähistati esimest korda 14. märtsil 1996 Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi (1922–2008) eestvõtmisel. Juba aasta varem hakkas ta koguma toetusallkirju emakeele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. 14. märts valiti emakeelepäevaks eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Petersonil oli eluaastaid vaid 21, aga ta oskas ...

2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäevana on Eestile sama oluline päev kui 24. veebruar Eesti Vabariigi aastapäevana. Mõlemad tähistavad Eesti riikliku iseseisvuse järjepidevust. President Lennart Meri ütles aastal 1995: „Tartu rahu 1920 on Eesti sünnitunnistus. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis, ja nii tundlik, eestlastele.“  Mulle on väga oluline, et Tartu rahulepinguga leidis tunnustust ...

Alanud on Eesti Kiriku 98. aasta. Leht on kodumaal taasilmunud üle 30 aasta viie peatoimetaja juhtimisel. 16. veebruaril 1990 kinnitas peapiiskop Kuno Pajula nädalalehe Eesti Kirik vastutavaks toimetajaks Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhametsa, kes juhtis toimetust kaks aastat. Evar Post ja Villu Jürjo olid peatoimetaja ametis kumbki ühe aasta. Neljas peatoimetaja Kadri Ugur juhtis ajalehte poolteist aastat. Viies peatoimetaja Sirje Semm on ametis 17. jaanuarist 1996 – ...

Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu  kirjutada üles kogu riigi rahvas. (Lk 2:1) Tervitan teid meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha puhul. Pühakirja jutustus algab teatega, et Rooma riigis toimus rahvaloendus. Kas keiser Augustuse käsu märkimine jõuluevangeeliumi alguses on lihtsalt ajaloolise tausta määratlemine või on sellel sügavam tähendus?  Käesolev aasta on Piibli aasta ja kutsusime kokku juubelipiibli koostöökogu. Meie ...

Täna tähistab kristlik maailm püha kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeva. Käesolev aasta on piibliaasta. Möödub 1600 aastat Hieronymuse surmast. Hieronymus lahkus ajast igavikku 30. septembril 420 Petlemmas. Piltidel kujutatakse teda töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit. Hieronymus on raa­ma­tukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Dr Marju Lepajõe kirjutas 2018. a nõnda: „Kui püüda lühidalt määratleda, milline on olnud selle uskumatult intensiivse inimese elu ja ...

Ikka rohkem küsivad inimesed, millal me saame minna tagasi olukorda, kus olime enne hävitavat haiguspuhangut. Üks tarkus on, et küsija suu peale ei lööda, aga küsimus eeldab siiski vastust.  Piibel õpetab meile, et iialgi ei ole võimalik minna tagasi sinna, kus oldi. Ka paradiisiaeda ei saa me tagasi, aga läheme läbi ristimise osadusse Jumala riigiga. Vaatame Iisraeli rahva ajaloole ja saame kinnituse, et paigalseis ei ole võimalik. Näljasurmast pääsemiseks mindi ...