Stockholmi Jakobi kirikus toimus 80 aastat tagasi esimene eestikeelne jumalateenistus ja selles pühakojas tähistati lõikustänupühal ka koguduse aastapäeva. Arhiiv. Lõikustänupühal, 9. oktoobril tähistati Rootsi pealinnas Stockholmi eesti koguduse 80. aastapäeva. Elus on sündmusi, mille tähendust tulevikuvaates on inimestel raske taibata. Kuid püüdes heita pilku ajaloos tagasi, tunduvad mõned inimeste tegemised Jumala riigi ja kaasinimeste saatusekäikude valguses ...

Ma ei ole piiskopkondade ega piiskopiameti vastu! Need ajaloolised kiriklikud institutsioonid on ka Eestis end õigustanud ning on aidanud korraldada inimeste kiriklikku teenimist Jumala sõna ja sakramentidega ning toetanud kiriku püsimist ateistliku poliitika tõmbetuultes.   Piiskopkondade ja piiskoppide üle käiv mõttevahetus on kirikule oluline ajal, mil luterliku kiriku liikmeid on alla 10 protsendi eestlastest Eestis ning see arv väheneb pidevalt. Loomulikult ...

Üle maailma leviv pandee­mia puudutab otseselt ka kirikuid. Eesti valitsuse ot­susega ja Eesti Kirikute Nõukogu nõusolekul keelati muu hulgas ka jumala­teenistuste pidamine. Loo­muli­kult on inimeste tervis ja selle kaitsmine oluline ka kristlastele. EELK pea­piiskop saatis vaimulikele ja kogudustele 13. märtsil välja konsistooriumis heaks kiidetud korraldused: „... Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud ini­meste kogunemised kuni ...

Jüri Bärgi mälestuspingil istuvad tema järeltulijad vaimulikud: Tauno Kibur (vasakult), Marko Tiitus ja Kalle Kõiv. Küllap on igaühel meist olnud elus ootamatusi, mida me enda arvates pole ära teeninud: nii heas kui halvas mõttes.  Sellised olukorrad või ootamatud kohtumised lihtsalt leiavad meid ning need ei küsi meie ootustest või soovidest. Kirikus teame, et need on Jumala hoolitsuse märgid, mille kaudu tema meid kõnetab. Meil ei ole võimalik ise selliseid ...

Täna, 19. veebruaril möödub noorema peapiiskop Jaan Kiiviti sünnist 80 aastat. Üle 40 aasta – suurema osa oma 65 aasta pikkusest elust – pühendas ta kaasinimeste teenimisele Eesti luterlikus kirikus. Mida tähendab meile üks inimene meie seast? Milline on inimisiksuse roll ja tähendus tema kaasajale? Ajaloolised küsimused, kuid vastused on alati seotud konkreetsete ajahetkedega. Kirjeldan Jaan Kiivitit koguduse õpetaja, kirikupea ja teoloogi ning kaasteelisena. Üheskoos ...

Lugesin ajalehes Eesti Kirik nr 2 (15. jaanuar 2020) viimasel lehel toimetuse selgitust, kus sedastati, et keegi tähelepenelik lugeja oli tuvastanud ühe mu ametivenna lehejutluses teise ametivenna jutluselõikude kasutamist ilma neile viitamata. Selgituse avaldamise ja ka valitud avaldamiskoha eetilisuse üle ma arutlema ei hakka, küllap on sellise tavatu otsuse taga tõsised arutelud. Mind pani rohkem pead murdma küsimus, kas kuulutatud Jumala sõna trükisõnas avaldamine ...

Sinodikoosolek peeti Stockholmi Eesti Majas. Kristel Engman Järjekorras juba 60. EELK diasporaa-piiskopkonna Rootsi praostkonna sinod toimus 7. aprillil Stockholmi Eesti Majas. Võõrustajaks oli sel aastal Stockholmi kogudus. Kohale olid tulnud saadikud või esindajad kõikidest praostkonna kogudustest. Sinodist kavatses osa võtta ka diasporaapiiskop Tiit Salumäe, kuid ootamatute tööülesannete tõttu sai ta osaleda  vaid lõpujumalateenistusel. Tavapäraselt avas sinodi ...

Mt 18:15–22 Meile tänaseks antud kirikuaasta teema „Andke üksteisele andeks“ puudutab ühel või teisel viisil meid kõiki. Vaevalt on meie keskel inimest, kelle vastu tema arvates ei oleks eksitud või kes ise ei oleks ligimese vastu patustanud ja seejärel poleks pidanud andeks paluma või andeks andma. Kuidas elada ja toimida kristlasena koguduses? Terve Matteuse evangeeliumi 18. peatükk tegeleb koguduse vaimuliku ja praktilise elu korraldamisega. Jeesus annab selles aluse, ...

Rootsi praostkonna sinod Eskilstunas 1.–2. aprillil 2017. Esiplaanil praost Ingo Tiit Jaago. 2 x tiit Pädam Eesti ajaloos on läbi põimunud väga erinevad jõujooned. Palju sellist, mis meile tänapäeval tundub iseenesestmõistetav, ei ole seda alati olnud. Ja kui püüame hakata asju ning olukordi sõnastama või organisatsioonide struktuure korrastama, siis kerkivad paratamatult esile küsimused: miks nii, mille alusel me otsustame, kes on õiguslikult pädev otsustama, kas otsuste ...

1.–2. aprillini kogunesid kuue Rootsis tegutseva EELK koguduse saadikud ning praostkonna nõukogu sinodile. Igal aastal kevadel, ja nii juba viiekümne üheksal aastal järjest, kogunevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rootsis tegutsevate koguduste esindajad oma praostkonna korralisele sinodile. Alati on sinodi korraldajaks ning võõrustajaks olnud üks praostkonna kogudustest. Seekord tuldi kokku Eskilstunasse. Stabiilne aasta Sinod algas praosti avasõnade, abipraost Jaak ...

Rootsi praostkonna koguduste esindajad kogunesid iga-aastasele koosolekule Lundi. Esireas Lia Salumäe (paremalt), piiskop electus Tiit Salumäe ja praost Ingo-Tiit Jaagu. Arhiiv 10.–12. aprillini kogunesid EELK Rootsi praostkonna kõikide koguduste esindajad iga-aastasele sinodile. Sel korral oli sinodi võõrustajaks Lõuna-Rootsi kogudus Lundis. Pärast haldus- ja majandusküsimuste arutelu ning heakskiitmist pidas sinodil teadusliku ettekande teemal «Meditsiinieetika kaasaegsed ...

Siis ütles Issand: «Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked. Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!» Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham jäi veel seisma Issanda ette. Ja Aabraham astus ligi ning ütles: «Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale ...