Puhja koguduse tiiva all tegutsenud Karijärve keelpilliorkester on saanud tuult tiibadesse. 3. augustil oli Puhja kirik pilgeni rahvast täis. Mis siis, et jõulud ei olnud veel käes. Ja mis seal kirikumüüride vahel toimus, ei mahu sõnadesse. Pillihelid kandsid meieni kord õrna igatsust, kord särtsuvat temperamenti ja samas tüünet rahu ning järgmisel hetkel äikesemaru. Sekka poiste «Lahtilükkamise laul» kunagisest usujulgusest, et saame priiks NLi haardest. Lõpp läks päris ...

Oma üsna pika kristlaseksolemise „karjääri“ jooksul on süvenenud minus kahtlus, et Issand Jumal, - vaatamata oma väärikusele, - on üks vigurivänt, kes vahel lubab endale ka väikesi ulakusi. – Umbes nii nagu president Lennart Meri presidendina seda tegi. Iial ei tea, millega ta nüüd jälle hakkama võib saada. Kuigi ametlikult on Oleva loomisprogramm kuue „ajaga“ lõpetatud ja Issand Jumal just kui pensionile saadetud, nikerdab ta ikka veel midagi valmis, muidugi vargsi, - ja ...

Kui aus olla, siis mõiste misjon on mulle tundunud algusest peale sama apetiitne kui kalamaksaõli. Loomulikult vajalik, kasulik, õige. Aga mitte minu jaoks. Iseäranis arusaamatuks on jäänud sõna välismisjon kui midagi eriti ülearust. Milleks see? Vastuargumendid ei veennud Jumalat On ju Eesti (väidetavalt) maailma üks usukaugemaid maid, kus pakilisim väljakutse just sisemisjoniks. Sellest saan ma aru ja sellele olen end pühendanud nii väikesi maakogudusi teenides kui ...

Kõik sai alguse mullusel jõuluõhtu jumalateenistusel Puhja kirikus. Just oli alguse saanud meie Müllverstedti oreli täisparanduse projekt ja sel õhtul oli ülisoodus võimalus saada annetusi oreli heaks. Äkki tuli ettepanek teha samal õhtul lisaks veel teinegi – tundmatutele aafriklastele Sambias, kes olid hädas oma kirikukeskuse turvamüüri rajamisega. Eestist Aafrikasse Sambia on teatavasti üks maailma vaesemaid riike, kus levinud kuritegevus ja haigused (sh ...

Puhja koguduse diakon Tiit Kuusemaa jagab oma mõtteid, mis on inspireeritud kohalikust vabadussõja ausambast, mis paikneb kirikuesises pargis ning taastati 1988. aastal.   Mida räägib meile Puhja sammas oma salakeeles? Sümbolites? Ta on südamekujulises pargis, südames. Tema tähendus on määratud läbistama me südant; meie ülesanne on hoida ja kanda oma südames nii neid noori mehi, kes andsid oma elu ligi sajandi eest meie, eestlaste vabaduse eest, kui ka neid, kes 25 ...

Puhja  kogudus on viimaks otsustanud korda teha oma ajaloolise Müllverstedti oreli (1881, fotol), mis rüüstati põhjalikult nõukogude ajal. Orel on olnud kasutatav vaid hädapäraselt; üks manuaal kahest on katki, üle 300 tinavile on puudu jne. Puhja kiriku orel on haruldane pill mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Siin on säilinud üsna palju mehaanilisi oreleid, mis mujal maailmas ammu uuematega asendatud. Müllverstedti orelitest on mängukõlblikud kõigest kümme. ...

Puhja koguduse esindus käis külas Kauhava kogudusel Soomes, viies sõpradele muusikalist külakosti lasteorkestrilt. Paarikümne aasta eest sattus pärast Puhja tervisekeskuse põhjalikku uuenduskuuri seda õnnistama kauge põhjamaa kirikuõpetaja Seppo Ruotsala. Nii sai alguse tutvus Kauhava ja Puhja vaimulike ning koguduste vahel. Tutvusest sugenes sõprus, sõprusest said alguse vastastikused külaskäigud. Külakostiks muusika Saamaks aimu, kui üüratu kaugel asub see Soome ...

3. Ka meil jäi üle välja minna suure slämmi peale: kas kõik või häving. Kas Issand päästab meid sellest maiste kriteeriumide järgi täiesti lootusetust olukorrast? Ainult imele võis veel loota. Seal, Haamerite kodus, toimus sarnane palvevõitlus Ketsemani omaga võrrelduna. Taganeda polnud enam kuhugi. Eenok julges siiski jääda etteantud kirjakoha juurde. Uskuge – see mõjus. Sõna tegi oma töö ega tulnud tühjalt tagasi. Luu ja üdi oli läbistatud. Pöördumatult. Need mehed ...

2. Nüüd aga maeti mitte lihtsalt suvalist inimest, vaid kedagi erilist. Tolle väiksesse maakogudusse pagendatud kirikuõpetaja surm tõi varjust lagedale tuhanded inimesed, – need, kes ühekaupa olid süsteemile ohutud, ent hulgakesi ülimalt kardetavad. Kuna inimesi oli nii palju, et ei mahtunud sõidukeisse ära, siis tehti ekspromptotsus: lähme jala. Kujutage nüüd ette: mitu tuhat inimest aeglases protsessioonis liikumas läbi linna kalmistu poole sarga järel, kus kardetud ...

1. Eesti vabanemisel nõukogude ikke alt ja killukesena kogu Nõukogude Liidu kokkuvarisemise protsessis on seni omistatud stardipaugu au Hirvepargi miitingule 1987. a augusti lõpus. Kahandamata viimase osatähtsust on siiski veel nähtava ja näilise varjust esile toomata varjatud ja vaimseid seoseid ja süütenööri süüdanud sädemeid. Teenimatult on varju jäänud muinsuskaitseklubide kokkutulek 5.–6. septembril 1987, mis ära jäi, ja ometi mingis miniatuuris aset leidis. Koljat ...