Kirikut tutvustab isa Toomas Erikson. Tiit Kuusemaa. 8. mail korraldati Rannu õigeusu kiriku juures talgud, mille eesmärk oli pakkuda praktilist abi ühe õnnetus seisus oleva pühakoja kordategemiseks. Talgud olid „kiiksuga“, tavatud, sest algatajaks polnud hoone omanik (õigeusklikel on luterlastest suuremgi häda oma kinnisvaraga, mille sovjetid veskikivina kaela riputanud), vaid Rannu kogukond. Hoone päästmiseks oli vaja ju teha õige pisut. Miks siis mitte? Ajastus ...

Lk 11:5–13 Täna, Rogate-pühapäeval, kutsutakse mitte ainult palvetama, vaid ka oma palvet mõtestama. Oleme pidanud palvetamist eos positiivseks ja vajalikuks, aga kas ikka alati, eranditeta? Jumala Poeg ju ei hinnanud pikki püüdlik-pidulikke „palve-etendusi“, ei maa peal olles, ega küllap ka taevas. Nüüd luubi alla võetud Jeesuse õpetussõnad olid vastuseks ühe tema järgija otsesele soovile, kes – näinud eemalt Õpetajat omaette palvetamas – hakkas kahtlema oma senise ...

Emeriitpiiskop Pavils Bruvers Lätist. Illimar Toomet Tartu Pauluse kirikus peeti osaduspäeva. 10. märtsil Tartu Pauluse kirikus toimunud osaduspäev – alles teine – ei äratanud küll tähelepanu meedias, ent arvata 40 osalejat Eesti eri nurkadest laadisid endid nii tarkuse kui mõnusa vennameelsusega. Heast kalaroast rääkimata. Kogu sündmus osutus EELKs viimaseks(!) enne eriolukorra raudriivide sulgumist. Ajastus oli tõelises prohvetite vaimus. Luterlikud teoloogid ...

Veidi salapärasest konverentsist „EELK identiteet?“ 19. küünlakuu päeval Pastoraadi nime kandvas vastses kirikukeskuses Tartus. Sõna konverents tähendab lihtsalt kokkutulemist. Isegi koristustalgud on konverents. Selleks on vaja nelja komponenti: vajadus, kogukond, koht ja korraldaja. Vajadus. 2019. a kirikukogu sügisesel istungjärgul tutvustati konsistooriumi poolt ellu kutsutud õigusreformikomisjoni (ÕRK) kolmeaastase töö kontseptsiooni: milline saab olema uus EELK ...

Lk 7:11–16 Tänane lugu pakatab tundeist, draamast ja imedest. Siia on kokku pakitud Iiobi (raamatu) lugu, kus peategelaseks üks nimeta naine/ema. Nimetagem ta näiteks Anuks. Veel nüüdki on ta noor (usklik), enamik elust alles elamata. Ju pidi ta tanu alla saama õige vara, ehk 15-selt. Saama seega naise rollis Inimeseks, lugupeetavaks, abikaasa satelliidina toonaste tavade järgi. Anu õnnistust kroonis aasta hiljem lapse, liiati poja (!) sünd. Elu kui lill ... Siis aga ...

Sattusin juuni lõpu nädalavahetusel maale, kus Koit ja Eha käeandmise asemel aina embavad ja kus lambid liigsed. Olin lestadiuslaste (täpsemalt Soome Rahuühenduse) suviseura’l. Kogemus, mis võrreldav vaid meie laulu- ja tantsupeoga. Muhoses Oulu külje all oligi tõeline pidu vaimulike laulude ja Piibliga: viiepäevane maraton hommikust õhtuni. Korraga oli koos Tartu linna jagu rahvast, arvata 90 000 inimest. Hiigeltelki nad ei mahtunud, pea sama palju inimesi istus telgi ...

Iidsele Pirita-Vastseliina palverännu teele on Pirita Kloostri Sõbrad eesotsas Lagle Parekiga püstitanud aastate jooksul tähelepanuväärsetesse kohtadesse palju palvepinke. Igal pingil on oma teema ja tähendus. 22. juunil sai palvepingi ka Puhja. Puhja kirikuaeda pandi tänupink, meenutamaks Nõukogude okupatsiooni aegses Eestis teeninud vaimulikke, tänu kellele jäi püsima kirik kodumaal. Pingi õnnistas Mustvee kogudust 1963. aastast teeninud õpetaja Eenok Haamer, kõneles Lagle ...

Üheks põhjuseks Laatres kokku tulla oli võimalus lasta orelil esimest korda pärast poole sajandi pikkust varjusurma hõisata. Aitäh selle eest, laatrelased, LEADERi programm, kultuurkapital, Valga vald ja meister Olev Kents. Uhkes protsessioonis mindi muusika mürtsudes pühakotta. Kirikukoorid Elvast, Karulast, Nõost, Otepäält, Puhjast, Viljandist, Vastseliina koguduse ja Võru valla ühendkoor, Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, Karijärve keelpilliorkester ja Pühajärve-Rõngu ...

Tunnistan, et kutsest sõnakuulutajate osaduspäevale Tartu Pauluse kirikus 12. märtsil ei osanud ma midagi arvata. Tundmata nähtus harali, pea kokkusobimatute ettekannetega. Ja osadus kellega? Nibin-nabin jäänukski minemata. Et aga polnud midagi paremat teha, läksin siiski kaema, mis värk. Ja mis ma näen? Saal oli rahvast täis, tulnuid üle terve Eesti! Ja liiati kolleege, kellest paljud EELKs vett ja vilet saanud ning keda hiljutisel vaimulike konverentsilgi näha polnud. ...

1Ms 4:1–16 Tänase pühapäeva teemaks on „Meie ligimene“. Nõukogudeaegne kultuurikatkestus on lahustanud mõiste ligimene algse tähenduse (koguni ÕS pakub ekslikult vasteks kaasinimene). Paraku osutub meie tunne/eelhoiak tollesse nn kaasinimesse vägagi erinevaks olenevalt sellest, kas tegu on abikaasa, suvalise võõra või hoopis pommivööga tegelasega. Mitte keegi ei saa meid sundida kohtlema neid ühetaoliselt – isegi agapē najal. Jeesus alustas aruka õpetajana hoolivuse ...

He 34:1–16,31* Pean tunnistama, et Issand Jumal on vaatamata majesteetlikkusele üks paras vigurivänt. Nii nagu omal ajal auväärne Harri Haamer, kes jahmatas neiusid end neile esitledes surmtõsiselt kniksu tehes. Helistati mulle kirikulehe toimetusest, õnnitleti preestriordinatsiooni puhul ja pakuti võimalust lehte jutlus kirjutada. Küsisin käigult, et mis selle pühapäeva teema on. Hea karjane, kuulsin vastuseks. Ohoo, no see on vahva, nii heal teemal tahan ikka jutlust ...

Puhja kogudus on Issanda silmis armu leidnud. Kaua räämas olnud kirikuhoone hakkab tasapisi korda saama. Nüüd saame edasi minna ka kooriruumi katuse kordategemisega. Heategevusliku loterii korraldamisel tulid abiks lisaks oma kogukonnale ajaleht Eesti Kirik ja kristlikud raadiojaamad. Siinkohal täname eriliselt auhinnafondi täitnud Eesti Piibliseltsi ja Johannes Esto kirjastust, samuti Nõo kiriku meesansamblit ja Karijärve Keelpilliorkestrit. Suure portsu mett annetas ...

Luteri kiriku ja pühakute teema seos on hell. Eriti veel usupuhastuspüha aegu. Ometi ei pruugi see nõnda olla ja jäädagi. Miks me mälestame oma surnuid, tehes siit alt palveid nende pärast/poole? Aga miks ei võiks see omamoodi palvesild olla kahepoolse liiklusega ja me võiks arvestada juba Sinna Üles jõudnute eestpalvetega meie, maiste pärast? – Ratsionalistlik skepsis? Mulje pühakutest kui poolenisti ebamaistest, üliharuldastest ja superkangelaslikest inimestest on ...

Koguduse hooldada on üle hektari kiriku ja pastoraadi ümbruse maad, mille korrashoiuks on kogudusel plaanis soetada murutraktor koos käruga. Selleks on laekunud sihtannetus 200 eurot, kogudus panustab traktori ostuks 1000 eurot valla eraldatud tegevustoetusest. Puudu on veel 1000 eurot, milleks palume annetusi EELK Puhja koguduse arveldusarvele EE817700771001492603 (LHV Pank). Kirik on Puhja olulisim turismiobjekt, kust käib aasta jooksul läbi üle 2000 külastaja, kuid ...

Puhja kogudusel on mitu võrratut kogemust, kuidas õnnestub ära teha esiti ilmvõimatuna tunduvaid suuri asju. Nii on kümmekond aastat tagasi pandud kirikule uus kivipõrand ja alles äsja korda tehtud vana haruldane Müllverstedti orel. Ja seda kõike alustades sama hästi kui tühja taskuga (kogudusel on annetajaliikmeid vaid poolesaja ringis, ja kõik koguduse säästud läksid kiriku käärkambrile uue katuse tegemiseks). Sestap on Puhja kogudusel julgust minna Jumala julgustusel ...