Tuhkapäeval algab paastuaeg, mis vältab ülestõusmispühadeni. See aeg kutsub meid keskenduma ja süvenema Kristuse kannatusse ja lunastustöösse, heitma pilku oma hinge ja teravdama kristliku usu fookust. Kristuse kannatuslooga on seotud Euroopa kultuuri kauneimad varad muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses. Nendest osasaamine on oluline, et tunnetada oma kristlikke juuri ja ühtsust maailma kristlaskonnaga praegusel traditsioonide unustamise ja vaimsetesse otsingutesse ...

Viimane pühapäev enne suurt paastu viib meie mõtted pöördepunktile Jeesuse elus. Ta oli alustamas oma kannatusterohket teekonda Jeruusalemma, teades, mis teda ees ootab. Kogu tema varasem elu oli olnud ettevalmistus selleks. Vaadates aga tuleviku sügavikku, haarasid Jeesustki ehmatus ja hirm, tema missioon oli jõudnud punkti, kust ei olnud enam tagasiteed. Vaid ühe otsustava sammu astumine tõotas vallandada ahelreaktsiooni, traagiliste sündmuste jada, mille lõpus oli ...

Jumala sõna on nagu elusorganism, sel on omadus kasvada ja areneda. Inimese süda on pinnas, millesse Jumal külvab oma sõna seemne. Tema soov on, et me ei teeks südant kõvaks, vaid avaksime oma sügavama olemuse tema tahtele. Süda on isiksuse raskuskese ja selle olukorrast sõltub, millised on meie mõtted ja tunded, soovid ja kavatsused. Siiraki raamatus on öeldud, et „kõva süda koormatakse valudega ja patune lisab patule patu“ (3:27). Eesti kirjandusest leiame Vargamäe ...

Erakordselt sooja talve tõttu oleme mõtetega ehk sagedamini kevades kui tavaliselt. Kirikuaasta pöörab oma pilgu kevade suunas aga olenemata lumest ja ilmast igal aastal kindlal ajal. See ei ole küll kindel kuupäev, vaid tähiseks on pühapäev, millest jääb seitsekümmend päeva ülestõusmispühadeni. Algamas on paastuaja eelne aeg, kuhu jääb kolm pühapäeva ja esimene neist on pühendatud Jumala armule. Jumala armu jaoks puuduvad inimlikud mõõdupuud, tema aarded ei ole aga nagu ...

Küünlapäev viib meid aega, mil Jeesus oli neljakümnepäevane. Moosese seaduse järgi kuulusid esmasündinud poeglapsed Jumalale ja nende eest tuli tuua ohver. Templisse ohvriandi tegema tulnud püha perekonna juurde astus vana mees, võttis Jeesus-lapse oma kätele ja tänas Jumalat. Luuka evangeeliumist tunneme seda palvet Siimeoni kiituslauluna. Siimeon tuli templisse Jumala Vaimu juhatusel. Jeesus-last kätel hoides ei näinud ta temas ainult väikest abitut last, vaid eelkõige ...

Jeesus puutus oma kuulutustöös kokku väga erineva taustaga inimestega. Tema enda sõnul ei olnud teda „läkitatud muude kui Iisrae­li soo kadunud lammaste juurde“ (Mt 15:24), aga tema kuulajate hulgas oli juba varakult ka teiste rahvaste esindajaid. Need, kes teda vastu võtsid ja temasse uskusid, said vaatamata oma ühiskondlikule, sotsiaalsele või rahvuslikule päritolule kogeda Jumala armu ja andeksandvat väge. Jeesuse maine tegevus oli küll ajaliselt ja ruumiliselt ...

Jeesus alustas oma avalikku tegevust jumaliku meelevallaga, kohates nii imestust, imetlust kui raevu. Küsiti ja kaheldi, kes ta selline õigupoolest on. Jeesuse esimesed imeteod ja kõned on nagu visiitkaardiks tema mõistmise juurde: tõotatud Messias on tulnud tooma armu ja tõtt ning päästma oma rahvast pattudest. Eeloleva pühapäeva kirjakohad mõtestavad Jeesuse missiooni läbi janu teema. Janu tundis Iisrael kõrbeteekonnal, janu tundis Jeesus oma maise elu päevil ja janu ...

Jõulud ja Jeesuse lapsepõlvelood on jäänud seljataha. Saabuval pühapäeval mõtleme juba täiskasvanud Jeesusele, kes seisis oma avaliku tegevuse alguses. Jeesus läks Ristija Johannese juurde meeleparandusristimisele, järgides oma kutsumust: jumalikku olemust ja alandlikku loomust. Johannes kinnitas Jeesuse ristimise järel: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat“ (Jh 1:32). Nii nagu karjased olid sõime järgi ära tundnud oma Päästja, tundis Johannes Vaimu ...

Alanud on ülestõusmise rõõmuaeg, mis kestab kirikus ülestõusmispühadest nelipühadeni. „Kristus on surnuist üles tõusnud!“ – kristlaste vanimasse tervitusse, mis esmakordselt kõlas ingli suust, on kätketud ristiusu sügavam tuum: me usume ülestõusmisse ja elu võitu surma üle. Evangeeliumide kaudu saame jälgida ülestõusmissõnumi vastuvõttu esmaste tunnistajate ringis. Selle teekonna alguses näeme hirmu, ehmatust ja umbusku, mida aitasid hajutada Ülestõusnu enda ilmumised, tema ...

Kooliõpetaja seletab kannatlikult vahetunnis enda ees seisvale väikesele poisile, mida tähendab „Eesti koda“, „vennaarm“ ja „must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud“. „Eesti lipu“ sõnad ei taha väikemehele kuidagi meelde jääda, aga pikapeale hakkab looma: „Kaunistage, kaunistage Eesti … Eesti majad kolme lipuvärviga …“. Lipulaulu „salasõnad“ on õpetaja abiga lahti räägitud, küllap need ükskord ka sõna-sõnalt meelde jäävad. Rahvuslus ja isamaalisus ...

Kõlab ühislaul Audru valla segakoori ja Konguta segakoori esituses. Dirigeerib teenekas muusikapedagoog ja koorijuht Tiia Tamm. Erakogu Suvi on muusikasõbrale hea aeg, erinevaid kontserte ja muusikafestivale jätkub igasse maanurka. Nõnda saavad maakirikudki avada uksed kontserdikülastajatele, kirikuruumid on piisavalt soojad, et muusikud ja publik saaksid end seal mugavalt tunda. Kontserdipakkumisi tuleb mitmesuguseid ja kuigi nende hulk kõigub aastate kaupa, saab maakogudus ...

Laupäeval, 12. oktoobril peeti Tõstamaa Maarja kirikus pühakojale nurgakivi asetamise 250. aastapäeva jumalateenistust. Ühtlasi möödus tänavu 30 aastat kiriku taastamistöödele nurgakivi asetamisest. Ilusal päikselisel sügispäeval oli pühakotta tulnud koguduse ja kogukonna rahvast, jumalateenistusel teenisid vaimulikud Tiit Salumäe, Tõnu Taremaa, Helgi-Reet Mägedi, Ants Kivilo ja Tiina Janno ning organist Evi Vaher, laulsid Tõstamaa klubi ansambel, Varbla kirikukoor ja ...

Ei ole vist ühtki teist püha, mis oleks niivõrd seotud mäluga, kui seda on jõulud. Iga detail jõuludes toob silme ette pilte ja inimene meenutab. Harutan lahti eelmisel kolmekuningapäeval hoolikalt tallele pandud jõuluehted ja silme ette tulevad erinevad jõulukuused: need, mille all olen seisnud ja salmi ütelnud, need, mida olen ise metsast toonud ja südamevärinaga ehtinud, kodused ja kaugemad. Selles kuuseoksas, mille nendel jõuludel tuppa toon, on nad kõik koos ja ...

Mt 21:1–9 Eesti rahva ellu on tulnud aeg, mil arutletakse, räägitakse ja avaldatakse meelt teemal, millised peaksid olema rahva juhid. Millised on omadused, mis neil tingimata peaksid olema, ja milliseid jooni me nende juures näha ei tahaks. Kujutelm ideaalsest valitsejast on teadupärast mingil kujul rahva meeles olnud alati, aga läheb vaja teatud asjaolude kokkulangemist, et see aktuaalseks saaks ja jõuliselt esile astuks. Aeg peab saama täis. Kirikukalendris on algamas ...