Maailm, milles elame, on mitmekesine ja tulvil väljakutseid, kristlastena tuleb meil õppida sellega arvestama. Kultuuriline mitmekesisus ja ristiusk ei ole ju vastandid, sest kristlus on ise kultuuriliselt mitmekesine. Kohanemine ei tähenda aga sulandumist – me saame elus ja inimsuhetes paremini hakkama, kui meie enesepilt on selge; kui teame, kes me kristlastena oleme, ja oskame väärtustada oma usku. Inimene, kes ei tunne iseend, võib kergesti muutuda erinevate ...
Kui tahame teada, milline peaks olema elu kristlasena, tuleb vaadata Jeesusele. Nii nagu Jeesus oli läkitatud maailma inimeste juurde, on ta ka meid, kristlasi, läkitanud inimeste juurde. Jeesus on jätnud omadele ülesande kuulutada evangeeliumi, et päästev sõnum jõuaks võimalikult paljudeni. Kristlase elus on oluline isiklik vagadus, aga sama tähtis on ka osadus kaaskristlastega ja hea sõnumi viimine nendeni, kes on veel Kristusest kaugel. Ei ole ...
Usk ja uskmatus on vaimsed jõud, mis iga inimese elu ja hinge mõjutavad. Täiuslikku ja veatut usku nagu ka absoluutset uskmatust ei ole inimeste hulgas võimalik leida. Lugedes ema Teresa mõtteid tema päevikutest, on ehmatav, milliseid usulisi sisevõitlusi pidas see kristliku halastustöö ikoon ja Halastuse Misjonäride ordu rajaja. Tema imetlusväärne usk ja töö, mis suurt ja ilusat vilja kandis, ei olnud midagi lihtsat ja pilvitut, pigem ...
Me kõik vajame eluks igapäevast leiba – kõike mitmesugust eluks hädavajalikku. Eluliste igapäevaste asjade nagu toit, riided, eluase, perekond ja töö täit väärtust on keeruline mõista, kui see kõik on inimesel alati olemas olnud. Elu raskemad perioodid ja kaotushetked õpetavad meid nägema, kui väärtuslikud ja samas haprad on iseenesestmõistetavad asjad. Saame olla tänulikud Loojale ja lähedastele, kui meil on kõik korras, kui on õnnelikud ja rahulikud ajad, ...
Usuvabadus on tänapäeva maailmas aktuaalne teema, eriti kristlastele, sest suur osa maailma kristlaskonnast elab maades, kus nende usuvabadust tugevalt piiratakse. Eestis on selles suhtes asjad hästi, kuigi põhiseadusega tagatud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ei tähenda automaatselt seda, et kristlased ei kogeks tõrjutust ja vääritimõistmist seoses oma usu ja vaadetega. Sekulaarses ühiskonnas on religiooni avalikku ja nähtavat poolt lihtne küsimärgistada ja ...
Kristlase elu tundub ühelt poolt lihtne ja rõõmus: tuleb kuulata Jumala sõna ja elada selle järgi. Samas on meil kõigil elus ka raskeid aegu, mil mure, masendus ja lootusetus vallutavad südame. Apostel Paulus on inimest võrrelnud saviastjaga, kauni ent kergesti purunevaga. Inimese elu on nagu valatud ühte haprasse nõusse; kui see mõraneb ja puruneb, voolab elu välja. Elu ja surma teed ristuvad sageli, kaotused ja lein on inimelu kurb paratamatus. Ka Jeesus tundis ...
Iga inimene vajab turvatunnet ja hoolitsust, meile on loomuomane kanda hoolt enese ja oma lähedaste eest. Praegune ebakindel aeg ja koroona teise laine tulek on toonud muret ja stressi paljudele, eriti vanuritele ja peredele, koolidele ja tööpaikadele. Mõtleme, kuidas leida ja säilitada meelerahu, kust leida abi ja kelle sõnadele toetuda. Piibel õpetab, et inimene ei peaks oma muredesse uppuma, taevane Isa teab meie probleeme ja vajadusi, tema annab lahendused ja ...
Maailmas ja meis endis on nii tänulikkust kui tänamatust. Nende kahe jõu vahekorda on Jeesus ilmekalt kujutanud tähendamissõnas kümnest pidalitõbisest, kus terveks saanutest vaid üks tuleb tänama, ülejäänud üheksa ei pea seda vajalikuks. Tänamatus on suur probleem, sest inimene on oma põhiolemuses loodud tänama ja ülistama oma Loojat. Kristlastele peaks tänulikkus olema südame põhihäälestus: Jumal teeb meis oma tööd ja õnnistab meid oma andidega, millele ...
Me kõik vajame siin elus teisi inimesi ja nemad omakorda meid. Suhtlemine ja abistamine on loomulik lähedaste ringis, oma pere, sõprade, töökaaslaste ja koguduse keskel. On aga terve hulk inimesi, kelle elus ei ole mingil põhjusel sellist tugivõrgustikku. Neid võib olla ka inimeste hulgas, keda teame ja aeg-ajalt kohtame, aga kes ei kuulu otseselt meie sõprade ringi. Inimeste aitamiseks ei ole alati vaja suurt meediakampaaniat, piisab avatud ...
Me saame Jumala ette tulla sellistena, nagu oleme, usaldada talle oma mured, valud ja ootused. Prohvet Jesaja kirjutab: „Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära.“ Meil kõigil läheb aeg-ajalt halvasti, võrdlus pilliroo ja hõõguva tahiga näitab, et Jumal teab, millised me oleme. Oleme küll harjunud teiste ees oma nõrkusi häbenema, aga oma Issanda ees ei pea me end näitama tugevamana kui oleme. Tema hoolib meist ja tahab meid ...
Küllap tegeleme kõik aeg-ajalt eneseanalüüsiga või vähemalt üritame seda. Soov jõuda paremale enesetundmisele ja õppida kasutama oma varjatud ressursse või siis hoopis elu tagasilöögid ja kõikuv enesehinnang juhivad meid endasse vaatama. Iseenda tundmaõppimiseks on mitmeid viise ja sellega sobib tegeleda igas eas. Enese läbikatsumisel on kõige olulisem hinnata adekvaatselt oma olukorda: isikuomadusi, hoiakuid, oskusi ja teadmisi. Kui tahame ja püüame olla nagu ...
Vanadelt roomlastelt on pärit väljend carpe diem (korja, kasuta päeva). Seda mõistetakse sageli nii, et hetke tuleb ära kasutada ja nautida, mõtlemata homsele. Samas võib see väljend tähendada ka, et iga hetk on väärtuslik, iga päev pakub uusi võimalusi, mida saame vastu võtta kui Jumala andi ja mitte lasta sel mööda libiseda. Saabuva pühapäeva teemaks on soosinguajad, mida võiks sõnastada ka kui „kasuta päeva“. Meie elus on aegu, mil kogeme Jumala kõnet ja kutset ...
Jumala loodutena oleme erinevad, meil kõigil on oma anded, igaüks on milleski hea. Mõned inimesed on eriliselt andekad, nemad on head paljudes asjades. Saabuva pühapäeva evangeeliumis on see inimeste erinevus selgelt esil: Jeesuse jutustatud loos jagab isand oma sulastele talente nende võimete ja oskuste järgi, mõni saab rohkem, mõni vähem. Ühine on aga see, et isand ootab igaühelt talle usaldatud talentide kasutamist. Sõna talent, mis algselt tähistas rahaühikut, ...
Keskmine inimene kulutavat aastas kadunud asjade otsimisele kaks ja pool päeva. Enamasti otsitakse väikesi, ent vajalikke asju nagu telefon, teleripult, võtmed, prillid, juhiload, pangakaart vms. Kas ja kui palju aega kulutab keskmine inimene kadunud ligimese otsimisele, pole teada, aga üksijäetust ja sellega seotud hirme on inimeste hulgas palju. Mida tähendab inimesele kadunud olemine? Avaldumisvorme on palju, enamasti on need seotud elu ...
Me kutsume ja meid kutsutakse – see on märk, et meid ei ole unustatud ja et me ise ei ole teisi unustanud. Kutsudes kedagi endale külla või mõnele üritusele, loodame, et see kutse teeb talle rõõmu ja ta vastab sellele jaatavalt. Inimeste jaoks on kutsed ju erineva kaaluga: on kohustuslikud kutsed nagu armee- või kohtukutsed, on kutsed, mida saades ei pea tingimata minema, aga ka kutsed, mida hea meelega vastu võetakse. Selle pühapäeva teemaks on väga eriline ...