15. detsembri keskpäeval esitleti EELK Usuteaduse Instituudis avalikkusele instituudi toimetiste sarja värskelt trükikojast saabunud 33. köidet. Tõlkijate ja koostajate esindajad Alar Helstein, Thomas-Andreas Põder, Kadri Eliisabet Põder ja Anu Põldsam. FOTO: Kaup Pent Suurimasse auditooriumisse oli kogunenud arvukalt osalejaid. Esitlusele häälestas Randar Tasmuthi juhitud keskpäevapalvus. Järgnesid sõnavõtud. Esmalt kõneles instituudi usuteaduskonna dekaan ...

Uue kirikuaasta alguseks on saabunud trükikojast kaheosalise teoloogiliste dokumentide kogumiku esimene köide (368 lk, kõva köide).  Kogumik koondab õpetuskõneluste ja teoloogiliste uurimisprotsesside olulisi tulemusi Luterlikust Maailmaliidust, Evangeelsete Kirikute Osadusest Euroopas ja Porvoo Osadusest. Need kolm kirikuosadust on oikumeenilisel maastikul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) päriskodu. I osa alapealkiri on „Kirik – Pühakiri – armulaud – ...

3. Isegi kui see tõesti oleks nii, siis kuidas ikkagi? Kas silmas on eelkõige peetud nt mingeid erilisi üksnes iga vaimulikuga regulaarselt ja eraviisiliselt toimuvaid juhtimise ja nõustamise seansse, millest igaüks võtab eraldi aja? Vaimuliku juhtimise koormus, mida artikli järgi ei tekita mitte liikmed, vaid vaimulikud, ei seisne aga mingeis erilistes seanssides, aeganõudvais kontrollimistes, valvamistes ja luuramistes. Äärmiselt eksitav on kujutlus, et võrreldes ...

2. Piiskopid – otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus? Artikli argumentatsiooni aluseks, tuumaks ja raamiks on pealkirjas kätketud väide, et piiskoppe ja piiskopkondi tuleks näha EELK identiteedi ja tulevikuna. Kui ütelda, et millestki sõltub identiteet ja tulevik – et miski määrab identiteeti ja tulevikku –, siis omistatakse sellele põhimõtteline staatus. Üllataval kombel on aga artikli 2. osa teesiks, et piiskopid on „otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus“ ...

1. Läinud aasta detsembris jõudis läbi Eesti Kiriku kolme numbri lõpule kolmeosaline artikkel, mille eesmärgiks oli selgitada lugejale 2016 suvel väljakuulutatud, algselt juba 2017. aastaga lõpuleviiduks kavandatud, kuid jätkuvalt vältava õigusreformi mõningaid eriti vaidlusaluseid elemente (EK 18.11–02.12.2020). Lühidalt: teemaks oli niinimetatud piiskopkondade-küsimus. Meie kirikukogu seisab sellega ühenduses jätkuvalt põhimõtteliste ja väga kaalukate valikute ees, ...

Thomas-Andreas Põder. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) asutamisest möödus tänavu mais 75 aastat. Sel puhul on kohane arutleda teoloogilise hariduse tähenduse ja rolli üle.  Alustan lähteolukorra visandamisega, milles me tegelikult oleme, s.t meie tegeliku olukorra põgusa iseloomustamisega. Just see meie tegelik olukord moodustab ruumi, kuhu asetub igasugune haridus, k.a teoloogiline haridus.  Lähteolukord ei ole mitte ...

Möödunud aasta novembris jooksis „EELK põhikirja ja kirikuseadustiku täies mahus kaasajastamise ja revideerimise“ protsess kirikukogul ummikusse.  Käesoleva aasta alguses ilmus ajakirjas Kirik & Teoloogia rida kirjutisi, milles analüüsiti reformiprotsessi käiku, sisu ja olukorda (vt Kadri Lääsi ülevaadet „Kommunikatsioonihäire ja koostöö – arutelu EELK põhikirja ja kirikuseadustiku reformist“, K&T, 30.10.2020). Reformiprotsessi algusfaasi iseloomustas ...

In memoriam Albrecht Schmidt-Brücken  02.03.1938–30.09.2020 Meie hulgast on lahkunud kirikuõpetaja ja suur Eesti sõber Albrecht Schmidt-Brücken. Eesti Kiriku pikemaajalised lugejad mäletavad teda ehk põnevate ja ilusate artiklite autorina kirikulaulude loojatest või kirikulaulude saamisloost. Lugusid, mida ta saatis toimetusele eesti keeles, ilmus aastatel 2007–2015 enam kui tosina jagu. Albrecht sündis Tübingenis, kuid esivanemad von Hallerid olid palju ...

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13) Olles kogunenud oma istungile, rõhutab Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduse juhtorgan, nõukogu, kui oluline on kirikute jaoks hoida kokku ajal, mil riikide vahel luuakse piire ja toimuvad eraldumised. Kolmkümmend aastat pärast Berliini müüri langemist ja kommunistlike režiimide lõppu Kesk- ja Ida-Euroopas meenutab nõukogu, kui tugevalt lõhestas raudne eesriie kontinenti. Aastal ...

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 13.–18.09.2018 Baselis toimunud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) 8. täiskogul osales EELK delegaadina peapiiskop Urmas Viilma. EKOE nõukogus kahe koosseisu vältel (2006–2018) töötanud liikmena osales täiskogul ka õp prof dr Thomas-Andreas Põder, kes nüüd valiti nõukogu asendusliikmeks. EKOE täiskogu kohtub ca iga kuue aasta tagant: valitakse uus nõukogu, mis juhib kirikuosaduse tegevust täiskogudevahelisel perioodil, ...

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...