Ülevaade oikumeenilisest tööst EELKs
Eesti delegatsiooni esindajana pidas XIII soome-ugri vaimulike konverentsil ettekande Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur, kellel on pikaaegsed kogemused tööst rahvusvahelistes ja oikumeenilistes organisatsioonides.
Tema ettekanne «Luterlik ja oikumeeniline», mis leidis konverentsil väga elavat vastuvõttu, tekitas küsimusi ja arutlusi, haakus otseselt konverentsi peateemaga. Peeter Kaldur ütles: «Eesti kristlased on ikka olnud oikumeeniline rahvas ja meile on omane olnud ...
Konverentsi raames toimus Petroskoi kirikus kaks jumalateenistust, mille korraldamise eest vastutasid Ingeri kiriku vaimulikud. Viimasel päeval sõitsid delegaadid kogudustesse jumalateenistustele.
Jumalateenistused olid kakskeelsed, siis kas eesti-vene või soome-vene keeles. Kasutati Soome kiriku vana jumalateenistuskorda, mitte uuendatud, 2000. aastal vastuvõetud käsiraamatut. Vana Soome jumalateenistuse kord tuletas väga meelde meie vana agendat, aga vastulaulude ...
17.–21. augustini peeti Karjala vabariigis Petrozavodskis (Petroskois) XIII soome-ugri vaimulike konverents.
Onega (Äänisjärv) järve ääres paiknevasse 260 000 elanikuga linna saabus 70 delegaati neljast riigist. Kolmel töisel päeval arutleti luterluse ja oikumeenia teemadel. Esmakordselt võõrustas juba 1930ndatel alguse saanud soome-ugri vaimulike konverentsi Ingeri kirik Venemaal.
Kõige suurem delegatsioon oli saabunud Soomest, aga ka Ingeri kirikust ja Ungarist ...
Rapla kihelkonnapäevad said 24. juulil piduliku lõpu Maarja-Magdaleena kirikus, kus kuldleerilaste hulgas oli piiskop Einar Soone, kes kogudusele ka jutlustas.
Jumalateenistus algas koguduselauluga (KLPR 384) «Ei mitte meile, mitte meile», mille sõnade autoriks Rapla koguduse õpetaja Joosep Liiv (Raplas aastail 1907–1941). Kogudust teenisid piiskop Einar Soone, õpetajad Mihkel Kukk, Ants Leedjärv ja Kalju Kukk. Laulsid Rapla ja Hageri segakoor Aivi Otsniku juhatamisel, ...
16. juulil tähistasid Anne-Mai ja Ivar-Jaak Salumäe koos lähedastega Kuusalu kirikus kuldpulmapäeva.
Kui pojapoeg Georg Jakob palus vanavanematel pildistamiseks tulla pastoraadi õues samasse paika tiigi kaldale, kus sai tehtud pilt pulmapäeval, näis, et midagi pole muutunud. Kirik taustaks, selja taga lopsakad tiigitaimed, mille ees kaks õnnelikult naeratavat inimest.
Ometi on aastad läinud. Kui üks päev. Noorpaari pulmapäeva järel 50 aastat tagasi on Jaagu isa Eduard ...
Eelmisel nädalal saime kuulda kahest heast uudisest.
Valitsus otsustas osta koos EELKga Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja. Konsistooriumi otsusega määrati Narvas eestlaste vaimulikku teenimist ja uue luterliku koguduse rajamist koordineerima õpetaja Urmas Karileet (fotol), kes on Viru praostkonna Käsmu koguduse õpetaja ja Viru praostkonna nõukogu liige.
Usutluses tunnistas Urmas Karileet, et läheb Narva Jumala ja kaastööliste abiga, sest «tegu on väga ...
Janne Kütimaa, kes just oma esimest raamatut «Minu Ahvenamaa» esitledes mööda Eestit sõidab, ütleb, et raamatu jagu teksti pidi ta kõrvale tõstma. Sest seda, mida öelda tahtis, oli nii palju. «Ma kuidagi tunnen, et see on esimene raamat, et see ei ole viimane. Aga kõik on Jumala kätes …»
Raamatu sünnilugu
Istume Tartus Eesti Kiriku toimetuses. Meie vestlus kujuneb pikemaks, kui oli plaanitud. Püüan aru saada, kuidas ühest «raadiohäälest», kellena mina Jannet tema ...
Raamatupoodidesse on jõudnud Roland Tõnissoni ülimahukas teos «Gosudar», mille keskseks tegelaseks on Vene tsaar Ivan Julm.
Ivan Julm (1530–1584), Venemaa esimene tsaar, oli kurikuulus türann ja vereimeja. «See raamat ei ole mõeldud Ivan IV ja Moskoovia puhtakspesemiseks. Liivi sõja ajal toime pandud metsikusi ei ole võimalik unustada. Aga see raamat räägib valitsejast ajal, mil seaduseks oli tsaari sõna ja selle täideviijaks gosudari tahe. Need olid riigi püsimajäämise ...
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu koosolekul tegi kauaaegne esimees Ilmar Tops ettepaneku valida uueks esimeheks Tartu linnapea Urmas Klaas (fotol). Nõukogu kinnitas uue esimehe ühehäälselt.
Urmas Klaas ütles, et võtab Maarja kiriku ülesehitamise kohustust väga tõsiselt ja teeb seda usuga, et «me üheskoos kiriku taastame». Ta lisas, et see on meie suur ülesanne, sest Maarja kiriku ja koguduse jaoks ei ole II maailmasõda veel lõppenud. «Peame kõik jõud ühendama, et ka ...
Kirikumuusika liit valis kaks aasta kirikumuusikut, üks neist on Sigrid Põld.
Sigrid Põllu elu on kirev kui lapitekk: emana ja abikaasana pere eest hoolitsemine, igapäevane töö konsistooriumis, magistriõpingute lõpetamine Tartu ülikoolis ajaloo erialal, kuulumine erinevatesse kiriklikesse komisjonidesse ja töörühmadesse, koorijuhitöö (Sigrid on lõpetanud koorijuhina muusikaakadeemia). Hageris on pühapäeviti kammerkoor Lambertuse proov, kaks korda kuus lastekoori proov, ...
Tartus jagasid teabepäeval infot muinsuskaitseameti ja päästeameti ametnikud.
Seminaril osales EKNi liikmeskirikute vaimulikke ja ilmikuid. Pärast siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au päeva sissejuhatavat tervitust sai sõna päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü. Ettekandes selgitas ta, millised on ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded vastavalt tuleohutuse seadusele. Kui tegemist on mälestisega, siis tuleb koos arutada, milline on parim ...
In memoriam
Jaak Kukk
17.04.1925–6.04.2016
Jaak Kukk sündis Tallinnas 17. aprillil 1925 piiskop Jakob Kuke ja tema abikaasa Melanie (neiuna Kuljus) vanima pojana. Käis seal kooliteed kuni Westholmi gümnaasiumi lõpetamiseni. II maailmasõja lõpuaastatel tegi 19aastane noormees Eesti lennuüksuses taganeva Saksa armee koosseisus läbi sõjakoledused. Saksamaal pääses ta Ameerika tsooni, siis tulid DP-laagrid ja sissesõiduluba San Franciscosse ema õe Elli Elviine juurde, kes ...
Viimsi vald hoiab elavana valla aukodaniku president Lennart Meri mälestust.
President Lennart Meri 87. sünniaastapäeva tähistamine 29. märtsil algas traditsiooniliselt Metsakalmistul tema haual. Mälestuspalve pidas vaimulik Erkki Juhandi, kõneles Siim Kallas, laulis Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoor.
Õhtul kogunesid vallarahvas ja külalised Viimsi kirikusse mälestuskontserdile. Avasõnades ütles koguduse õpetaja Mikk Leedjärv, et rahval on alati vaja juhti, kellega end ...
Piiskop Tiit Salumäe usub, et kevadisel kirikukogu istungil menetletakse EELK diasporaatöö seadust.
Kodu-Eesti kirik on läbi aastakümnete vastavalt oma võimalustele ja poliitilisele olukorrale hoolinud rahvuskaaslastest, olgu nende koduks Eestist ida või lääne poole jääv riik.
Eestlaste arv Soomes kasvab
Kui räägime eestlastest välismaal, täheldame vähemalt kolme suurt Eestimaalt lahkumise lainet. Esimene neist Vene impeeriumi aladelt aastail 1820–1917, teine II maailmasõja ...