Teisel nelipühal loosis Eesti Kiriku toimetuses Tartus kolleegiumi esimees Mihkel Kukk lugude kogumise võistlusel žüriilt kõige enam punkte saanud kaheksale osalejale välja auhinnad. Lugude kogumise võistlusele laekus kokku 25 tööd, neist üks Austraaliast. Žürii koosseisus Randar Tasmuth, Priit Rohtmets, Anneli Ammas, Andres Lehestik, Kaido Soom ja Sirje Semm luges läbi kõik tööd ja andis hinnangu. Žürii ei soovinud laekunud töid järjestada, vaid tõstab esile kaheksa enam ...

Ernst Glücki käekirja näidis kohvitassil. Helena Semm Vanal Liivimaal, täpsemalt Alūksnes 17. sajandi lõpus teeninud pastor Johann Ernst Glück (1654–1705) on end ajalukku kirjutanud ühe tähtsa teo ja ühe olulise inimese kaudu. 1689. aastaks oli pastor Glück jõudnud Piibli tõlkida läti keelde ja viis aastat hiljem, 1694. aastaks oli Piibel, millel 2487 lehekülge ja kaalu 4 kilo, ilmunud. Seda trükiti 1500 eksemplari. Alūksnes asuvas väikeses 1990. aastal asutatud Ernst Glücki ...

Luterliku Maailmaliidu XII täiskogul Namiibia pealinnas Windhoekis Safari hotelli konverentsikeskuses 10. mail. EELK delegaadid: assessor Kadri Eliisabet Põder (vasakult), laste- ja noorsootöö ühenduse peasekretär Triin Salmu, peapiiskop Urmas Viilma. Pildil koos EELK vikaarõpetaja Anne Burghardtiga, kes töötab Genfis LMLi oikumeeniliste suhete sekretärina. Erakogu Ajal, mil Eestis tehti viimaseid ettevalmistusi EELK 100. aastapäeva ja reformatsiooni 500. aastapäeva ...

Heiti Hääl: alati ei ole oluline, mida sa teed, vaid kellega koos sa midagi teed. Arhiiv EELK Teeneteristi III järgu orden on määratud Alexela Groupi suuromanikule Heiti Häälele, ettevõtjale ja kiriku kaastöölisele. Kogudusliku kuuluvuseta Heiti Hääl on Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi sõnul võimaluse piires andnud toetust mitmele kirikule ja kogudusele nende vajadusi silmas pidades. Teinud seda silmatorkamatult ja tagasihoidlikult. Urmas Karileet ütleb, et Heiti Hääle ...

Igal paikkonnal on oma suurmehed, keda mäletada. Kolga-Jaani teeb suureks kogudust 31 aastat teeninud Villem Reiman (1889–1917), kelle 100. surma-aastapäeva kohapeal tähistatakse EELK juubelikongressi eel. Villem Reiman oli koostanud eelnõu vaba rahvakiriku kavale, aga ta suri vaid mõni päev enne seda, kui koguduste asemikud Tartusse kokku tulid. Kolga-Jaani koguduse praegune õpetaja Peeter Parts on koos kogudusega hoidmas elavana Villem Reimani mälestust. „Universaal­ne ...

Sellekohase otsuse tegi EELK konsistoorium avalike suhete komisjoni ettepanekul. Tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud (fotol) on kogu oma teadliku elu eesti rahvakunstipärandisse süüvinud ning oma loominguga seda rikastanud. Märkimisväärselt palju on ta oma gobelääne kavandades kasutanud kiriklikku temaatikat. Mitmed kristlikud sümbolid nagu rist, liivakell ja tornikukk on tema loomingus läbivad ja mõnedki töödest on leidnud paikse kodu pühakojas. Näiteks Viljandi Jaani ...

Mihkli kirikusse Koonga valda tuli rahvas ajaloolist sündmust tähistama. Sirje Semm Soode ja metsade tagune Mihkli kirik Pärnumaal (Lääne praostkond) sai Peterburi Jaani kirikus toimunud ürituse järel (8. aprillil) teiseks proloogi paigaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisel. 12. aprilli õhtupoolik tõi 13. sajandist pärit Mihkli kiriku puupüsti rahvast täis. Aukülalisena oli kohal president Arnold Rüütel. Tulijaid võttis vastu vastsillutatud kirikutee ja selle ...

Praost Leevi Reinaru on 12. kuldristi kandmise õiguse saanud vaimulik EELKs. Vastavalt kirikuseadustikule antakse kuldrist „ustavuse märgina vaimulikule, kes vähemalt 25 aastat on vaimuliku ametit laitmatult pidanud ning oma töö ja eluga edendanud EELK ülesehitamist“. Vaimulik saab õiguse kanda kuldristi konsistooriumi otsusega, kuigi tal võib see kuldrist kodus olemas olla. Nii on asjalood ka Leevi Reinaruga, kes sai selle õiguse konsistooriumilt 7. märtsil ja kellele ...

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

1. aprillil läks Välis-Eesti piiskop Andres Taul emerituuri ning andis piiskopkonna juhtimise üle peapiiskop Urmas Viilmale. 3. aprillil toimus Torontos Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi koosolek, millest võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma, kes koosoleku alguses tänas emeriitpiiskop Andres Tauli pikaajalise ustava teenistuse eest eestlaste vaimulikul teenimisel ning andis üle EELK elutööpreemia. Koos konsistooriumi liikmetega arutati seda, kuidas korraldada ...

Mikael Agricola oli Soome kirikus reformatsiooni edendaja ja soome kirjakeele isa. Pekka Vuori Tartu ülikooli Narva kolledžis peeti 6.–8. aprillini viies Mikael Agricola päeva konverents, millega märgiti ära Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäev. Osalejad olid Eestist, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Konverentsil, mis oli pühendatud läti keeleteadlase Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, peeti seminare, kuulati 40 suulist ettekannet ja arutelude käigus ...

„Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma palvepäeva karjasekirjas. Viidates meie praegusele elulaadile: sa kas oled võrgus või võrgust väljas, ühendatud või mitteühendatud. Moodsa aja maailmas jagame oma elu kahe eri maailma vahel. Võrguelu elav inimene ei tunne end üksildasena. Ta võib tunda end hoopis võimsana, kui saab saata „helendavale ekraanile ritta oma ligimese kõik ...

On inimesi, kes üle elanud raskeid õnnetusi või õnnelikke pääsemisi ja ütlevad, et said kingiks uue elu, ka uue sünnipäeva. Sama võib üle kanda ajalehele Eesti Kirik, mis 1990. aasta 4. märtsil ärkas uuele elule, kui pärast 50aastast pausi Eestis taas ilmuma hakkas. Millal on siis Eesti Kiriku esimene sünnipäev? Ajalehe proovinumber ilmus 1923. aasta jõuludeks ja siis juba järjepidevalt 1924. aasta jaanuarist kuni 1940. aasta 22. augustini. Veel viimases lehenumbris ...

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed kokku. Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siimu ...

Väikeses mereäärses Käsmu kirikus on iga päeva hommikul uksed avatud ja inimesed tulevad palvusele. Õpetaja Urmas Karileet ütleb selle võimaluse suureks Jumala imeks olevat. Kuigi ta ise on armulauaga palvust pidamas vähemalt 90% päevadest, ei ole viimase 10 kuuga ühelgi hommikul uksed suletuks jäänud. Õpetaja äraolekul peab kogudus isekeskis palvuse ära. Urmas Karileet ütles, et igatsust päeva Jumala sõna, palve ja lauluga alustada kandis ta südames, aga initsiatiiv ...