Rakvere linnavalitsus on otsustanud rekonstrueerida 1940. aastal valminud Pauluse kiriku, mida üle poolesaja aasta kasutati spordisaalina.
Märtsi lõpus kuulutas linnavalitsus välja Vabaduse platsi planeeringu ja 1952. aastast spordisaalina kasutatud Pauluse kiriku rekonstrueerimise ideelahenduse arhitektuurivõistluse riigihanke, mille tulemusi on peatselt oodata.
Pärast rekonstrueerimist, osalist restaureerimist ja sobivas suuruses ...
Kuni laupäevani oodatakse õhtuti kell kuus rahvast kirikusse kuulutuspäevadele.
Õpetaja Mart Jaanson ütleb, et kiriku nimipühaku Laurentsiuse auks peetavad päevad annavad võimaluse kuulata külalisõpetajat ja -organisti ning hiljem nendega kohvilauas tutvuda. Kahel möödunud päeval teenisid külalised Jõhvist ja Koselt, täna ...
17. juunil 20 aastat tagasi tähistati Otepääl üle-eestilise vaimuliku laulupäevaga Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva.
Ühe korraldaja, Marika Kahari sõnul osales seal umbes 800 lauljat. Ta meenutab, et laulupeoks oli pikkade aastate järel võimalik trükkida noodid ja välja anda kogumik, kuhu võimalust kasutades trükiti rohkemgi laule – kokku 28. Repertuaar õpiti selgeks poole ...
Pärast paarikümneaastast elu ja tööd Soomes on sünnilinna naasnud Jüri Kimmeli noorim laps, tütar Kersti. Isa 110. sünniaastapäeva eel oli Kersti Lamp lahkesti nõus oma isa meenutama. Kersti ütleb end olevat Jumalale tänulik, et tal on olnud sellised vanemad. Alljärgnevalt mälestuskillukesi Jüri Kimmeli pikast elust.
Pärast õpetajaordinatsiooni kandideeris isa Pärnu kanti, ent ...
Kiriku ja Eesti riigi ühiskomisjoni järjekordne koosolek, mida juhatasid peapiiskop Andres Põder ja regionaalminister Siim Kiisler, peeti 6. mail konsistooriumis. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats andis koosolekul ülevaate 1. juulist kehtima hakkavast töölepinguseadusest. Seoses sellega on kirikul valida, kas vaimulikega sõlmitakse käsundusleping (EELKs teenistusleping) või tavapärane ...
Exaudi-pühapäeval saab viiekümnes aastaring täis Virumaa juurtega maakoguduse õpetajal Tõnu Taremaal.
Öelda, et Tõnu Taremaa on kirikuõpetaja, on õige, ent ühekülgne. Pigem tahaks ta kohta öelda mats. Mitte nii, nagu me vahel halvustavalt teeme, aga tammsaarelikult, selle sõna tõelises tähenduses. See, kes kella ei vaata ning oma mõtete ja tööde õigsuses ...
Praostkonna sinodil Pärnu-Jaagupis arutati koguduste valupunktide üle, valiti paost ja abipraost ning võeti vastu otsus saata kirikuvalitsusele märgukiri.
Kaheteistkümnest kogudusest kogunes 26 saadikut, tulemata jäi seitse. Sinodit juhatas praost Enn Auksmann, abijuhatajaks oli traditsiooniliselt kohalik juhatuse esimees ehk siis Mati Rosenstein, protokollis praostkonna sekretär Jaanus Torrim.
Lõikust oodates
Neli aastat ...
75 aastat tagasi 3. augustil oli ajaleht Eesti Kirik kantud leinameeleolust ja täis mälestusi vaba rahvakiriku esimesest piiskopist Jakob Kukest. Matusekõne Tallinna Toomkirikus pidas 28. juulil 1933 praost Aleksander Kapp. Toonane ajaleht kirjutas: «Piiskop Jakob Kukk on surnud! See sõnum lendas tuulekiirusega läbi Eestimaa ja äratas igalpool tähelepanu, leina ja kurvastust. Sest meil on ainult üks piiskop olnud, ja see oli Jakob Kukk! Piiskopi ameti mõiste on meil ...
Ma defineerin end ärakaranud saarlase pojana. Üsna tihedad «juurikad» on vanaema kaudu Kihelkonna kandis. Mingil kombel saab öelda, et olen põlvnemise poolest vandiraiuja. Vandiraiujate ala jääb Kihelkonnast põhja poole – see on Tagamõisa poolsaare ja Veere kant.Üles olen kasvanud Pärnu lähedal – kah mereäärne linn. Kunagi oli jutuks, et Vändra võiks olla see koht, kus teenida. Aga kui mõtlema hakkasin, et meri jääb ikka tervelt 30 km kaugusele, siis jäi mõte katki. Marko ...
Muhu ja Pöide kirik on üheaegselt kaks sarnast, samas vastandlikku näidet: esimene tänu annetusele remonditud, teine juba peaaegu 70 aastat taastamist ootav. Kerge pole olnud ka kogudustel, kus kahe peale liikmeid kokku alla kolmesaja. Pöide kiriku süütas välgunool 1940. aastal, varemete hävimise kaitseks on pühakojale ja selle massiivsele tornile pandud katus. Kirik, mille uksed on enamasti suletud, ootab ikka veel taastamist. Muhu kirik põletati 1941, Rootsi koguduste ...
Karja koguduse juhatuse esimees Tõnu Grepp oli lahkelt valmis allakirjutanu Valjalast põhja poole sõidutama, kirikut näitama ja selgitusi jagama. Karja kiriku uksed olid kutsuvalt lahti ja tulijaid tervitas kirikut valvav, hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Regina Vihuri. Kogudus on teeliste kiriku projektiga liitunud alates selle käivitumisest 2001. aastal. Meie sealviibimise ajal külastas kirikut kolm gruppi rändureid.Omad ja võõradJuhtinud tähelepanu kiriku ...
1991. aastast teenib Karja kogudust Veiko Vihuri, alguses praktikandi ja diakonina, 1992. aasta detsembrist õpetajana. Aastal 2001 valiti Veiko Vihuri Saarte praostiks, möödunud aastal kaitses ta Tartu ülikoolis doktoriväitekirja EELK piiskopist Hugo Bernhard Rahamäest. Saaremaa koguduste arvandmeid vaadates hakkab silma, et ida- ja läänepoolsetes kogudustes on need suhteliselt erinevad. Millest see on tingitud?19. sajandi keskel usuvahetusliikumise ajal läks palju ...
Saaremaa põhjapoolseim, Leisi vald hõlmab endist Karja kihelkonda ja selle pindalaks on 348 ruutkilomeetrit, millel elanikke umbes 2300. Asustuskeskustest eemale Linnaka külla jääb väike Karja kirik, sealsel kogudusel on liikmeid 150, annetajaliikmeid 62. Õpetaja Veiko Vihuri teenitavates kogudustes on Eesti Kiriku tellinud kuus inimest.Karja kirikKarja kiriku ja kihelkonna esmamainimisest möödus sel kevadel 754 aastat. Kunas esimene, ilmselt puukirik Karja püstitati, pole ...
27. juunil pühitseb peapiiskop Andres Põder Narva Suurkiriku torni. Taastatud kirikutorni pidulikuks pühitsemiseks on koguduse organist ja muusikajuht Tuuliki Jürjo koostanud meeleoluka kava. Avamispidustused saavad alguse juba õues, kus kuulatakse tornimuusikat Aavo Otsa puhkpilliansambli esituses. Narvas kauaoodatud sündmuse puhul võtavad sõna linnapea Tarmo Tammiste ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel. Torni pühitseb ...
Alates Ivan IV valitsemisajast on Venemaa võimulolijad inimesi sunniviisiliselt ümber asustanud. Stalinistliku režiimi aastail 1930–1932 pidi Venemaal oma kodudest lahkuma ligikaudu 10 miljonit inimest ja hukkus 40 väikerahvast. Pärast Eesti okupeerimist ja nõukogude võimu kehtestamist algasid küüditamised ka Eestis. Suurküüditamist 1941. aasta 14. juunil meenutame leinapäevana ja 25. märtsi 1949 ...