Oleme neljandat nädalat eriolukorras. Kui palju me isegi märkame, et nädalad on möödunud ja oleme toimuvaga kohanenud? Loodan, et see kehtib paljude puhul. Esimese hooga meenub Valdur Mikita, kes on kirjutanud, et eestlasi iseloomustab ratsionaalsus ja kohanemisvõime. Kohaneda on tulnud mõnegi asjaga – minul kõige rohkem võib-olla sellega, et päevale annab rütmi mitte tööaeg, vaid pooleteiseaastane lapselaps. Katsu sa tööd teha, kui temal on parasjagu aeg end kuuldavaks ...

Kehtiva eriolukorra ja viiruseohu tõttu lükkas konsistoorium koos kirikupäeva ja laulupeo sihtasutusega edasi juulis toimuma pidanud suur­ürituse. EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse juhatuse esimees Piret Aidulo ütles Eesti Kirikule, et otsust langetada oli emotsionaalselt väga raske. Tööd oli kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo „Rõõm üle maa“ kordamineku nimel tehtud mitu aastat. Viimasel aastal eriti intensiivselt, ja vabatahtlikke, kes kaasa aitasid, oli ...

Helene ja Joona Toivanen kohtusid pärast jumalateenistust Myanmari luteri kiriku piiskopi ja tema abikaasaga. Erakogu Sõnumeid Myanmarist on saatnud misjonärid Helene ja Joona Toivanen, kes on kaugel Aasias tööl möödunud aasta augustist. Helene ja Joona Toivaneni saadetud sõbrakirjas on uudiseid nii sellest, kuidas neil endil läinud on, aga ka olukorrast Hiinaga piirnevas Myanmaris. Viimasest kirjast võib lugeda, et viiruse võimaliku leviku takistamiseks on riigis ...

Titta Hämäläinen oma rõõmsa meele ja avatud suhtlemisega on oodatud koolitaja. Erakogu Märtsi esimesel laupäeval oli Tartus Pauluse koguduses lastetöötegijate koolituspäev. Kahel korral on Laste- ja Noorsootöö Ühendus sel aastal pidanud koolitust, et jagada tarkust, kuidas õpetada lapsi mõistma kirikuaasta sündmusi. Kui kevadine stardipäev toimus jaanuaris Tallinnas Püha Vaimu koguduses, siis teine koolitus toimus lõuna-eestlastele Pauluse koguduse ...

Kaarli koguduse arhiiv on ammendamatu infoallikas, ka Sulase toimetajatele Saima Sellak-Martinsonile (esiplaanil) ja Külli Saardile. Erakogu  Sügisel 1990 hakkas Tallinna Kaarli kogudus välja andma ajakirja Sulane. Algusest peale on toimetusse kuulunud Külli Saard, 2006. aastast ka diakon Saima Sellak-Martinson. Toimetusetöö on osa nende igapäevast. Ajakirja kolm esimest numbrit ilmus 1990. aastal. Külli Saard meenutab, et muutused Eesti ühiskonnas olid viinud ...

Naiste palvepäevaks oli moodustatud projektkoor, et ka lauluga pöörduda Kõigekõrgema poole.  Rita Puidet   Läinud laupäeval oli ülemaailmne naiste oikumeeniline palvepäev. Palvetama koguneti ka Nõo kirikusse, kus oli vähemalt seitsme koguduse naisi. Juba enne algust oli pühakoda saginat täis – kes harjutas viiulimängu, kes tõi suupisteid lauale, harjutas kooslaulmist, kirikumees aga lisas bullerjani ahju halge, et osagi külmast kirikust soojaks saada. ...

Töö sunnib Jaane Lendi ka laaduri rooli. Erakogu Jüri koguduse nõukogu liige ja vennastekoguduse eestseisuse liige Jaane Lend on pälvinud Kiili valla tänukirja. „Kiili on küll väike vald, aga meie suurepärased inimesed ja tugevad kogukonnad teevad meie valla suureks ja tugevaks,“ ütles vabariigi aastapäeva kõnes Kiili vallavolikogu esimees Merje Einmann, võib lugeda Kiili valla lehest.Teiste seas ei jäänud märkamata Nabala palvemaja uue kõrvalhoone ehitus, mis sündis ...

Alates detsembrist toimuvad Viimsi kirikus teisipäeviti katoliku missad. Viimsi alevikus elab kaks ja pool tuhat inimest, keda vaimulikult teenivad kohalik luteri kogudus ja vabakogudus Haabneemes. Vallas on pühakodasid rohkem, needki kuuluvad luteri kirikule. Möödunud aastal pöördus katoliku piiskop Philippe Jourdan kirikuvalitsuse poole palvega pidada Viimsi kirikus regulaarselt katoliku missat. Siis ei pea inimesed nädalasiseseks teenistuseks katedraali minema. ...

Kui märtsis 1990 hakkas Tartus taas ilmuma kirikuleht, siis kaks aastat hiljem asutati õpetaja Eenok Haameri eestvõttel Tartu Teoloogia Akadeemia. 1995 lisandus akadeemia õppekavva kristliku meedia ja noorsootöö eriala. Koostöö kahe eripalgelise, ent ühise eesmärgi nimel töötava asutuse vahel sai uue sisu. Rektor emeeritus Eenok Haamer ütleb, et juba akadeemia asutamise ajal oli plaan avada kristliku meedia eriala, sest tema eesmärk oli kasvatada põlvkond ...

Tänapäeval käib kõik kiiresti. Justkui märkamatult kasvavad lapsed suureks, linnas kerkib üks maja teise kõrvale kuudega. Paraku juhtub ka seda, et armsast metsatukast on saanud raielank. Samas võib täheldada, et vahel ei pane me aja ruttu aga hoopiski tähele. Väga tore oli sel nädalal lugeda silti Tartu turuhoone uksel: „24. veebruaril tähistab Eesti Vabariik oma saja aasta juubelit. Tartu Turg AS soovib selle suursuguse tähtpäeva puhul kõigile meie külastajatele head ...

Marika Mägi huviobjektiks on viikingiaeg. Kaisa Linno Ajaleht Sõnumitooja on andnud teada, et Kuusalus toimus 8. veebruaril ajalookonverents, mis oli pühendatud 800 aasta möödumisele kihelkonna tekkimisest ja külade ristiusustamisest. Konverentsil said sõna kartograaf Tõnu Raid, arheoloog ja ajaloolane Marika Mägi, ajaloolane Kalle Kroon, arheoloog Gurly Vedru, noorema põlvkonna ajaloolane Piia Sandra Sandrak jt.Konverents oli mõttetihe ja tuntud esinejad tõid ...

Tartu Maarja kirikus oli 9. veebruaril introduktsiooniteenistus – kaheksa kuu järel sai kogudus taas endale õpetaja. Jaanuari keskel oli koguduse nõukogu valinud üksmeelselt koguduse vaimulikuks juhiks Timo Švedko. Kolmas pühapäev enne paastuaega sai Tartu Maarja kogudusele suurpäevaks, sest pärast kuudepikkust mõtlemis- ja ootusaega rõõmustatakse taas oma õpetaja üle. Et pidupäevale oli oodata rohkesti osalisi, peeti teenistus taastatavas kirikus. Ja tõesti – tulijad ei ...

Issand on kinkinud Liive Koppelile erilise ande, millega ta jätkuvalt iga päev inimesi teenib. 4. veebruaril sai tal eluaastaid 80. Laupäeval avas ta suure juubeli puhul Tartus ülikooli raamatukogus isikunäituse. Paljud tunnevad seda kena ja armast inimest. Olgu siis isiklikult või tema maalide või sõna kaudu. Sõnugi ei kasuta ta kuidagi möödaminnes, vaid austusega, mõttega. Võiks öelda, et neis kajastub elukogemus, sest aastatega on seda ju kogunenud. Kuulama paneb Liive ...

Lydia Ader on anderikas inimene, kes oma mõtteid väljendab luules. Ta on välja andnud luulekogu „Pihlakane purre“ (fotol kaanepilt), kuhu on koondatud loomingut aastatest 1965–2019. Ei jäta ühtki inimest ükskõikseks kaunid maastikud, laiaharulised männid või lihtsad lilled. Nii kirjutab Lydia: „Tammik ümiseb kõigile ühtemoodi sosinat peast. / Mida iganes sisaldab puude laulu võrratu sõnum, / seda tunnetab vaid täpselt / üksnes terane kuulaja ...“ (Luuletus ...

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus ... Kui Arno isaga koolimajja jõudis ... Meil lobisemise eest palka ei maksta ... Sarnaseid üldtuntud tsitaate kasutame iga päev, et oma kõnekeelt rikastada. Pärinegu need siis Piiblist, raamatust, filmist või teatrilavalt. „Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: „Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.““ Tõenäoliselt tunnevad paljud ...