Uhke tulevärk ja naabrite abi
Aastakümneid tagasi räägiti meie kodudes vaid vargsi soomlaste abist Vabadussõjas ja kadestati neid vabaduse pärast, millest siinpool Läänemerd vaid und nähti. Laste unistused olid maisemat laadi ja väiksemad. Kui saaks nätsugi proovida! Oli ju vahel mõnel klassikaaslasel Soomest saadud nätsu ja kuuldud, kui hea see ikka on. Siis hakkas aga koolilaste seas levima kuuldus, et nätsu saab ka ise teha. Pole ju midagi keerulist – tuleb vaid suusamääret keeta. Mõeldud-tehtud. Kui ...
Ülemerenaabrid on remontinud Äksi pastoraadi saali. Erakogu
Äksi kogudusel on pikki aastaid olnud südamlikud sidemed ülemerenaabrite, sealhulgas misjoniühinguga Rahu Sõna, kes on jaganud nii vaimset kui ka majanduslikku tuge.
Kui Äksi koguduse rahvalt küsida, kuidas nad imedesse suhtuvad, siis võib kindel olla, et nende juures sünnib imesid kogu aeg. Imede allikaks on Soome Rahu Sõna ühendusega seotud kristlased, kes oktoobris taas Äksis olid.
Kui Jaakko ...
Nii kirjutas pika elu elanud luuletaja Heljo Mänd (fotol) (11.02.1926−6.12.2020). Tema hiljuti ilmunud luulekogu „Üheks maa ja taevaga“ lugedes tajun, et just nii armastatud kirjanik oma mõtte järgi ka elas.
Omal ajal kirjutas Heljo Mänd lastele: „Ja kui ma õpin tähed selgeks, siis veelgi targemaks ma saan.“ See Karu-aabitsa laul on tänu telelavastusele helisenud mu peas pikki aastaid, esmalt lastele ja nüüd juba lastelastele tähti õpetades. Aabitsa esmatrükist ...
Elavas vestlusringis arutleti Annika Laatsi juhtimisel surmaga seotud teemadel. Rita Puidet.
Mõnikümmend inimest kogunes läinud neljapäeval Tartu ülikooli peahoonesse kunstimuuseumi arutlema koos hingehoidja Annika Laatsiga leina üle.
Kui armastus ja lein on protsess, siis selleks on ka surmaks valmistumine. Kogemusi seoses leinaga jagas nii mõnigi, otsides kinnitust varasemale kogemusele ja oma mõtetele tulevikuvaates. Keegi meenutas, et oli lubanud oma isale ...
Jõulumark.
Peagi jõuavad postkastidesse Eesti Piibliseltsi selleaastased piiblimargid, mida kaunistab kunstnik Uno Roosvalti linoollõige aastast 1975.
Vahva rätsep lõi Grimmide muinasjutus seitse kärbest ühe hoobiga, mitut tähtpäeva märgib Eesti Piibliselts selleaastaste piiblimarkidega, ei hakka kokku lugema. Ent päris mitut siiski. Näiteks kunstnik Uno Roosvalti augustis olnud 80. sünnipäeva, aga ennekõike emakeelse pühakirja vajadust.
Piibli kirjakoht ...
Kindlust tulevikuks jagasid kaplan Henno Saks (vasakult), vanemkaplan Ago Lilleorg, kaplanid Arvet Ollino, Ants Kiviloo jt. Kuvatõmmis.
Tänavune advendiaeg algas eriliselt ja seda märkis ka Toris toimunud oikumeeniline jumalateenistus.
Kuupäev 28. november on Eesti ajaloos märgiline – sel päeval algas teadupärast Vabadussõda. Seepärast oli enesestmõistetav pidada advendiaja algust tähistav jumalateenistus just Tori kirikus, Eesti sõjameeste mälestuskirikus. ...
Jane Vain teenib novembrist Järva-Madise kirikus. Koguduse arhiiv.
Järva-Madise kogudus valis endale õpetajaks usupuhastuspühal preestriks ordineeritud Jane Vainu.
Viimastel aastatel on Jane Vain teinud kannapöördeid ja ületanud tõkkeid, et jõuda preestriordinatsioonini. Tema käesolevat aastat võib vabalt ka pühaks nimetada, nagu paavst Franciscus on selle teema-aasta välja kuulutanud. 14. novembri jumalateenistuse järel valis Järva-Madise koguduse nõukogu Jane ...
Kuidas elada koos nii, et keegi ei tunneks ennast üksikuna või õnnetuna? Vastust neile küsimustele otsiti Eesti Kirikute Nõukogu ja sotsiaalministeeriumi toetusel toimunud isadepäeva konverentsil „Kuidas jääda abielus õnnelikuks“, mida korraldas SA Väärtustades Elu.
Pereteemalisi konverentse on sihtasutus korraldanud nii emade- kui isadepäeval varsti kümmekond aastat.
Kui varasemalt on räägitud näiteks sellest, mis mõtet on üldse abielluda või ...
Piduliku talituse toimetas emeriitpiiskop Einar Soone, osalesid Viru praostkonna vaimulikud. Ulvar Kullerkupp on fotol esireas paremal. Koguduse arhiiv.
Ulvar Kullerkupp seati 7. novembril Lüganuse koguduse diakoniks.
Ulvar Kullerkupu (snd 22.06.1966) nimi on kirikus suhteliselt uus, ent mitte tundmatu. Märtsi alguses 2020 ordineeriti ta Narva koguduses diakoniks, ent on nüüd jõudnud oma kodupaika Lüganusele tagasi. Ta ütleb tagasihoidlikult, et teeb just seda, ...
Rootsi-Mihkli.
Selline mõte jäi kõlama arutlusringis „EELK teiste meelest“, kus teema üle diskuteerisid EKNi liikmeskirikute esindajad.
Paaritunnisel põneval vestlusel toodi esile huvitav võrdlus: pühakojad on nagu saatkonnad, mis on avatud inimeste teenimiseks. Nende üle on Eesti Kirikute Nõukogu, kes väljendab kõigi konfessioonide ühist arvamust ja on usalduse aluseks. See usaldus riigi ja kiriku vahel on kahepoolne ja paistab välja, lisas vestluse käigus ...
Kalender 2022.
Ilusa kingituse on sel aastal kõigi jaoks teinud Kirikufondi meeskond koos Baltimaade suurima kaarditootja Agapicsiga, kes on müügile toonud kaunid postkaardid ja järgmise aasta kalendri.
Kas igal jõulukaardil peab olema ingel? Ei pea, aga kaarte valmistav firma Agapics teab, et inglitega kaardid müüvad hästi. Ometi on nüüd Kirikufond käivitanud pikaaegse koostööprojekti, et koguda vitraažide põhjal valminud kaartide müügiga toetust kirikute ...
Silmast silma kohtusid maailmarändur Tiit Pruuliga ja kuulasid tema reisimuljeid Paldiski kirikusse kohtumisõhtule kogunenud.
Tegu oli Paldiski koguduse selle hooaja viimase kohtumisõhtuga, kus kuulata sai laeva Admiral Bellingshausen reisist Arktikasse. Teadupärast korraldas seda põnevat reisi just Tiit Pruuli (fotol), kes varemgi maailmameredel seilanud.
Koguduse õpetaja Merle Prass-Siim ütleb, et kui alguses ei läinud kohtumisõhtud vähese huvi tõttu käima, ...
Pühitsustalituse toimetas emeriitpeapiiskop Andres Põder, assisteerisid emeriitdiakon Rein Keskpaik ja Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask. Andres Õis.
Kose kiriku torn on märk, mis annab turvatunnet igale teelolijale. Pühapäevase tänujumalateenistusega märgiti neli aastat kestnud tööde lõppu. Emeriitpeapiiskop Andres Põder pühitses tehtu.
Koguduse juhatuse esimees Andres Õis meenutab jutuajamises kaht Kosel tegutsevat vabatahtlikku, kes on öelnud talle, et kui ...
Et usupuhastus võib olla vaimne ja keeleline, sai kuulda piibliseltsi järjekordsel, 28. konverentsil.
Lause „Mees on teise inimese jaoks hunt“ on segadust tekitav. Aga nii kõlab levinud ladinakeelse mõttetera eestikeelne vaste. Teame seda vanasõna kui „Inimene on inimesele hunt“. Aga kas inimesel on maksa- või südamemõtted?
Just sarnaseid keelelisi, aga ka vaimseid karisid tuleb kogu aeg ületada piiblitõlkijatel. Seoses praegu käsil oleva uue ...