Tõde on muutumatu nii ajas kui ruumis. Tõde on konstantne. Tõde ei ole teooria, filosoofia ega ideoloogia. Tõde on isik. Vastavalt pühakirjale on tõde Jeesus Kristus, kelle sõnade aktuaalsus ning täitumine pole viimase 2000 aasta jooksul muutunud, vaid elanud üle erinevad ajastud ning tõekspidamised. Siiani on Kristuse sõnad kõik tõeks osutunud. Kinnitagu seda arheoloogilised väljakaevamised, fossiilide leiud või globaalsed ja lokaal­sed sündmused – ja seda aukartust ...

Kett on nii tugev, kui tugev on keti kõige nõrgem lüli. Eesti vabariigis on nõrgimaks lüliks perekond. Perekond on meie riigis kõige haavatavam institutsioon. Pole mõtet rääkida riigikaitsest, kui pere on kaitseta. Konservatiivne peremudel (ema + isa + laps) on Eestis sattunud tugeva rünnaku ning turmtule alla. Sisuliselt pole meil olukord sugugi ohutum kui Ukrainas. Kõik on poliitiliste otsustajate tahte või tahtmatuse küsimus. Me saeme oksa, mille peal mõnusalt istume. ...

Üks Antiik-Kreeka filosoof on öelnud: «Küll on hea, et maailmas on nii palju asju, mida ma ei vaja.» Asjade soetamisest võib saada sõltuvus. Mida rohkem asju meil on, seda enam tajume, kui vähe meil neid on. Eriti võrreldes teistega. Kas õnn peitub asjade omamises? Selline nn asine õnn on suhteliselt kasin ning vaid hetkeemotsiooni tekitav. Kommertsreklaamid ärgitavad õnne otsima suurema ostlemise ning tarbimise kaudu. Kui ma saan rikkaks, kas saan siis õnnelikuks? Kui ma ...

Kõigile on tuntud ütlus: lootus sureb viimasena. Või teinegi ütlus: lootus on lolli lohutus. Miks ainult lollid lohutust vajavad või on lootus lihtsalt ilus ja müstiline termin, fiktsioon, mida tegelikult ei eksisteeri? Need on küsimused, millele vastuseid otsides läbin mina 2013. aasta 365 päeva. Paljud inimesed elavad ja surevad lootusetult, vaatavad päevadele lootusetult. Miks? Kõik oleneb sellest, kellele või millele me oma lootuse rajame. Kui rajame kogu lootuse ...

Sõnad, sõjad ja sõnasõjad. Sõnade (kasutamise) pärast on peetud (sõna)sõdu. Sõnaga saab luua, aga sõnaga saab ka hävitada. Sõnal on jõud ja võim. Kes suudab sõnu paremini kasutada, defineerida, interpreteerida, sellel on suurem võim. Samas ei tähenda see veel, et mida rohkem sõnu, seda enam tarkust. Filosoofid olid tarkuse armastajad ja austajad. Selle väljendamiseks nad kasutasid sõnu – nii vanu, uuemaid kui ka vastlooduid. Filosoofide koolkondades peeti väitlusi, aga ka ...