Pühapäeval lõppenud XIV riigikogu valimiste tulemused meenutasid paljuski eelmiste valimiste omi. Suurimaks erinevuseks oli aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esiletõus. Valimisaktiivsus oli seekord peaaegu sama kui neli aastat tagasi – nimelt 63,7%. Varasemast veelgi rohkem oli siiski elektrooniliselt hääletanuid – 247 232 ehk 43,8% valimistel osalenute koguarvust. Ka kaks esimest kohta saavutanud erakonnad olid samad mis eelmisel korral. Sedapuhku kogus ...

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal. Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse ...

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...

Toimetaja Olev Liivik vastilmunud raamatut esitlemas. Urmas Roos Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus. Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud ...

Esinduslikus teaduste akadeemia saalis peetud juubelikonverentsi olid lauluga tulnud tervitama toomkooli lapsed. Urmas Roos 14. veebruaril toimus Tallinnas sisukas hariduskonverents „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“, mis oli pühendatud Tallinna toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale. 3. jaanuaril 1319 andis Taani kuningas Erik VI Menved nimelt toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. Seitsmesaja aasta möödumist sellest sündmusest tähistab toomkool ...

Kalle Kasemaa esinemas Tartu ülikooli 99. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2018, mil talle anti üle ülikooli rahvusmõtte auhind. Andres Tennus / Tartu ülikool Luteri kiriku vaimulike roll pole Eesti ajaloos piirdunud ainult usuelu edendamisega. Kirikutöö kõrvalt on paljud neist andnud kaaluka panuse Eesti ühiskondlikku arengusse ja kultuurilukku. 1. detsembril Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvinud teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa (76) on üks neist, kes seeläbi ka ...

Riigikogu valimistel kandideerib kristlasi eri erakondade nimekirjades. Enamik neist ei rõhuta valimiskampaanias oma usulisi vaateid ega kiriklikku kuuluvust. Leidub ent ka poliitikuid, kes tavatsevad oma lähtumist kristlikest väärtustest igati esile tõsta. Teistest enam on neid Isamaas ja Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas (EKRE), mille juures tegutsevad koguni omaette kristlaste ühendused. Kristlik kampaania EKRE kristlaste ühendus on isegi korraldanud Eesti eri ...

EELK diakooniahaigla on avalikku tähelepanu pälvinud tänu hospiitsile, kuid seal pakutakse ka hooldusravi- ja pansionaaditeenust. Hardushetk EELK diakooniahaigla saalis. Liina Raudvassar EELK diakooniahaigla hospiitsiosakonna tegevuse jätkamise küsimus on avalikkuse tähelepanu tõmmanud hospiitsiteenuse vajalikkuse, aga ka kiriku ühiskondliku rolli teemadele. Väärika eluõhtu nimel Lugu sai alguse sellest, et Keila hooldushaiglat haldav SA PJV Hooldusravi polnud rahul ...

Euroopa Liidu tuleviku teema on valimiste eel kahetsemisväärselt vähe tähelepanu äratanud. Ka torkab silma see, et ükski erakond ei toeta suurema otsustusõiguse andmist Brüsselile, vaid leiab, et jäme ots peaks Euroopa Liidus ka edaspidi jääma rahvusriikide kätte. Ometi tähendab „rahvusriikide Euroopa“ tegelikus elus suurte liikmesmaade domineerimist, kes lähtuvad oma kitsastest rahvuslikest huvidest. Seega pole meil eriti palju kaotada sellest, kui rohkem võimu koonduks ...

Valimisvõitlus riigikogu kohtade pärast on jõudmas otsustavasse järku. 17. jaanuaril oli viimane päev kandidaatide registreerimiseks. Täna algab aga aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil poliitiline välireklaam on keelatud. Valimispäevaks on teatavasti 3. märts, kuid eelhääletamine toimub juba 21.–27. veebruarini. Samadel päevadel on võimalik oma hääl anda interneti teel. Hääletada on võimalik ka välismaal, kuid selleks peab hiljemalt 1. veebruariks olema välisesindusele ...

Konsistooriumis toimunud EELK toetusfondi 2019. aasta esimesel koosolekul 7. jaanuaril tehti kokkuvõtteid möödunud aastast ja plaane eelolevaks. Koosolekut juhatas toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul, osa võtsid peapiiskop Urmas Viilma, minister Janek Mäggi ning ettevõtjad Jüri Ehasalu, Mart-Järvo Hir­ten­treu, Heiti Hääl, Väino Kaldoja ja Marge Sophie Vinkelberg. EELK toetusfond asutati aasta eest 9. jaanuaril ning selle eesmärk on aidata kaasa kristliku ...

Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri kirikus oikumeeniline ...

Iseseisva Ukraina õigeusu kiriku loomine oli kahtlemata möödunud aasta olulisemaid kirikuelu sündmusi Euroopas. 6. jaanuaril anti Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeose poolt uue kiriku juhile metropoliit Epifaniusele üle ka seda kinnitav tomos. Katse moodustada Moskva patriarhaadist sõltumatu nn Kiievi patriarhaadi õigeusu kirik tehti õigupoolest küll juba Ukraina iseseisvumise järel 1990. aastatel, kuid see ei pälvinud tollal teiste maailma õigeusu kirikute tunnustust. ...

Läti ülikooli usuteaduskonna dekaan professor Dace Balode on hästi tuttav ka paljudele eestlastele. Oma doktorikraadi omandas ta nimelt 2006. aastal Tartu ülikoolist Uue Testamendi alal. Läinud suvel ordineeriti Balode aga ka Välis-Läti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetajaks. Niisiis võib jutuajamisest temaga aimu saada, kuidas paistab kirikuelu hiljuti iseseisvusjuubelit tähistanud Lätis inimesele, kes esindab akadeemilist maailma, kuid pole ise kaugeltki mitte ...

10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast. Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain. Aastapäevale ...