Sada aastat vaimuvalgust – Eesti Kirik 100.
Priit Rohtmets
4.
Jakob Aunver. FOTO: Arhiiv
Kui alates 1926. aastast kaastööde honorarid tasapisi tõusid, siis 1929. aastal otsustas toimetus välja makstavaid summasid langetada. Ajalehe majanduslik seisukord aina halvenes. 1930. aastal otsustati toimetuse koosolekul tegevtoimetaja palga ja honoraride maksmine ajutiselt lõpetada ning küsida kirikupäevalt toetuse tõstmist, et ajalehe väljaandmisega saaks jätkata. Ühtlasi küsiti kirikupäevalt, kas Eesti Kirik ...
3.
Eesti Kiriku levik ja ajalehe ülalpidamine
1924. aasta jaanuaris piiskop Jakob Kuke korteris oma esimesele koosolekule kogunenud Eesti Kiriku toimetus otsustas, et nii nagu toonaseid päevalehti, hakatakse ka kirikulehte välja andma suures formaadis. Nii loodeti kõik kaastööd kenasti ära mahutada. Esimese aasta jooksul ilmuski ajaleht neljaleheküljelisena suures formaadis.
1925. aastast muutis toimetus ajalehe formaadi aga poole väiksemaks ja lehekülgede ...
2.
Eesti Kiriku toimetus
Eesti Kiriku esimese toimetuse moodustasid piiskop Jakob Kukk, Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor Hugo Bernhard Rahamägi, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer (Soomre) ja konsistooriumi sekretär Oskar Villa. Ajalehe peatoimetajaks oli Hugo Bernhard Rahamägi, vastutavaks toimetajaks Artur Sommer ja asjaajajaks Oskar Villa.
Ajalehe esimene vastutav toimetaja õpetaja Artur Sommer (Soomre). ...
1.
Eesti Kiriku eimene peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi. FOTO: Konsistooriumi Arhiiv
1923. aasta detsembris ilmumist alustanud ajaleht Eesti Kirik on saja aasta jooksul olnud kiriku missioonist lähtuva sõnumi edastaja, kirikuelu mõtestaja ja kiriku ühendaja. Kroonikuna on Eesti Kirik vahendanud Eesti ühiskonnale koguduste elus toimuvat ja sel moel olnud ka kirikuelu ajaloo talletaja.
Vaatame Eesti Kiriku saja aasta juubeli puhul natuke lähemalt ajalehe ...
Piiskopkondade ja piiskoppide teema on vabas rahvakirikus kirgi kütnud juba alates Eesti omariikluse alguskümnenditest ja arutelud, kui palju peab piiskoppe olema ja millised peavad olema nende ülesanded, ei ole vaibunud ka viimaste aastakümnete jooksul.
Siinse lühikese artikli eesmärgiks pole võtta seisukohta selle üle, kui palju peaks praegu kirikus piiskoppe olema, ega analüüsida praegusajal peetavaid diskussioone, vaid anda lühiülevaade sellest, kuhu jõuti ...
7.
Selle juures tuleb meeles pidada, et Meie Kiriku näol on jätkuvalt tegemist vaid ühte usulist maailmavaadet esindava väljaandega luteri kirikus. Suurem tähelepanu on lisanud selle tegijatele siiski jõudu ja enesekindlust, et näidata kirikus ja ühiskonnas toimuvat aina teravama võitlusena ning seejuures võtta endale voli kõneleda kõikide kristlaste nimel. Meie Kiriku sõnumit on aidanud võimendada ka Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning väljaanne ...
6.
Küllap võtsid ka Martin Lutheri Ühingu liikmed Martin Lutherit tõsiselt, aga selles ühingus oli usuline mitmekesisus kindlasti palju suurem kui Augsburgi Usutunnistuse Seltsis ja nii nagu ka Veiko Vihuri 2007. aastal sedastas, kuulus Martin Lutheri Ühingusse tegelikult nii alalhoidlikumaid kui ka liberaalsemaid vaimulikke.
Veel üks oluline põhjus, miks Martin Lutheri Ühingu tegevus hääbus, peitus tõsiasjas, et naiste ordineerimise küsimuses ei saavutanud ...
5.
Martin Lutheri Ühingu moodustanud vaimulikke ühendas arusaam, et kirik on luterlikust traditsioonist kaugenemas. Ehkki vaimulikud deklareerisid ka ühist evangeelset-luterlikku arusaama pühakirjast, kirikust ja maailmast, tingisid ühingu moodustamise kirikuelu päevakajalised küsimused, mis taandusid peaasjalikult paarile konkreetsele teemale: ühingu üks asutajatest õpetaja Vallo Ehasalu võttis selle lühidalt kokku, mainides, et ühingu loomise ajendiks on see, et kiriku ...
4
Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...
3.
Hugo Bernhard Rahamägi. Erakogu
1928. aasta juunis toimunud kirikupäeval arutusel olnud Vaba Sinodi ettepanek iseseisva praostkonna moodustamiseks ei leidnud aga kirikupäeva heakskiitu ja see kuulutas Vaba Sinodi tegevuse lõppu. Märkimist väärib vaid konservatiivide sekka kuulunud Kuressaare koguduse õpetaja Nikolai Bäuerle, kelle eestvedamisel registreeritud kogudus tegutses iseseisvana kuni 1939. aastani. Ta ei olnud nõus ka pärast protestantliku saba ...
2.
Sabaga või sabata?
Harald Põld ei kavatsenud pealt vaadata, kuidas usuline mitmekesisus kirikus aina enam lõkkele lõi. 1920. aastate alguses leidis ta võitlus sobiva vormi, kui selgus, et kiriku põhikirja redigeerimise käigus oli kiriku õpetusaluste paragrahvi lisandunud viide, mille kohaselt tuli kiriku õpetuslikke aluseid mõista reformatsiooni või protestantismi vaimus (põhikirja redigeeriti mitu korda ja sõnastus muutus). See tähistas Põllu sõnul teoloogilist ...
1.
Harald Põld. Erakogu
Eesti 1920.–1930. aastate luteri kiriku ajaloo lahutamatuks osaks on kiriku koondumine teoloogilistesse vooludesse. Sedalaadi grupeerumine andis hoogu kirikus aset leidnud teravale vastandumisele nii õpetus- kui ka kirikukorraldusküsimustes ja sellel olid kiriku jaoks väga kurvad tagajärjed – ligi saja aasta eest kirik lõhenes.
Sadakond aastat hiljem oleme tagasi samas punktis: viimased aastakümned on elavaks tõestuseks, et kirikus on ...
5.A klass 1927. aastal, hilisem 1933. aasta lend. Vormiriietuseks must põll ning valgete varrukaäärte ja kraega sinine kleit. Foto raamatust „kaarli koguduse gümnaasium“
Eesti riigi algusaastatel pälvis avalikkuses suurt tähelepanu küsimus, kas koolides jätkata laste usulist harimist või mitte. Eesti uut haridussüsteemi puudutavate seaduste menetlemise ajal 1920. aastate alguses suutis see teema põhjustada parlamendi liikmete seas sedavõrd teravat vastandumist, et ...
Grupp konverentsi esinejaid ja kuulajaid Tartus Rüütli tänaval paigas, kus elasid praktilise usuteaduse professor Theodosius Harnack ja ta poeg Adolf von Harnack. Erakogu.
12.–13. septembril toimus Tartu Ülikooli peahoones ülikooli usuteaduskonna ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös rahvusvaheline konverents „Adolf von Harnack – lõhesid ületamas“.
Konverents oli pühendatud Tartus sündinud ja hariduse saanud baltisaksa teoloogi Adolf von Harnacki ...