Emerituuri siirdumise eel vaikselt oma vaimulikutegevust lõpetama hakates olen pidanud vajalikuks käia nendes kohtades, mida olen kunagi ammu külastanud. Peeter Kaldur. FOTO: Arhiiv Sain liituda meie koguduse soomekeelse lauluansambli väikese grupiga, kes võttis ette (25.10–2.11) sõidu Gruusiasse (Georgia) Khuthaisisse ja Bathumisse. Kuna käisin Bathumis 1971. aastal, siis veel 10. klassi õpilasena, oli huvitav näha, mis seal on sama ja mis muutunud. Kuigi ...

IN MEMORIAM Õpetaja ÜLLAR NÕLV 5.12.1961–23.08.2022 Üllar Nõlv kuulub nende inimeste hulka, kes järgnesid Jumala kutsele ilma selle üle pikemalt kaalutlemata. Kuuldes kutset asus ta kohe nurinata Jumala antavaid ülesandeid täitma. Võimalik, et kõiki tema tegusid igaüks ei mõistnud ja kindlasti ei kuulunud ta nende hulka, kelle tegutsemine oli kõigi kaaskristlaste ja kaasvaimulike silmis kiiduväärt. Aga palju olulisem on see, et tema teod olid Jumala ...

1Kr 9:24–27 Ma usun et enamik lugejatest on vähemalt kooliajal võidu jooksnud ja ilmselt teavad kõik, et hea tulemuse saavutamiseks tuleb pingutada ning eeskätt iseennast võita. Mõni on andekam, mõni vähem andekas, aga kõige rohkem sõltub hea tulemus ikkagi treeningust ja võitlusest iseendaga ning selle tulemustest. Nii nagu apostel ütleb: „Ent iga võistleja on kasin kõiges …“ Tänapäeval, kus väga paljud arvavad, et nad on suutelised kõigeks, tuleb seda igal juhul ...

Jõhvi kiriku aknavitraažil on kujutatud peaingel Miikael. Jaak Eelmets. Iga aasta 29. septembril tähistame Jõhvi koguduses mihklipäeva ehk peaingel Miikaeli päeva jumalateenistusega.  Eestis on kümme peaingel Miikaelile pühitsetud kirikut, rahvakeeles nimetatakse neid Mihkli kirikuteks.  Inglitest on pühakirjas vähe juttu, Uus Testament nimetab nimepidi vaid Gabrieli ja Miikaeli. Johannese ilmutuse raamatus on kirjutatud taevas sündinud sõjast Miikaeli ja ...

Detail Ernst von Lipharti poolt 1900. aastal maalitud altarimaalist „Taevaminek“. Erakogu 25. juuli oli Jõhvi Mihkli kogudusele eriline päev, sest pühapäevasel tänujumalateenistusel pidas piiskop Tiit Salumäe renoveeritud altarimaali „Taevaminek“ pühitsemistalituse. Ernst von Lipharti poolt 1900. a maalitud altarimaal ootas juba mõni aeg uuendamist ja kogudusel on väga hea meel, et vajalike rahastusallikate leidmisel see ka nüüdseks õnnestus.  Seda maali ...

Teatud ajad on sobivad mõningate teemade puudutamiseks. Praegu möllava koroonaviiruse tõttu on Eesti vabariigi valitsus keelanud jumalateenistuste pidamise kirikus, aga pühakodasid tohib avatuna pidada, on koguni soovitav. Peapiiskop on määranud ka palvepäevad ning andnud nendeks piiblitekstid. See aga tekitab osas inimestes segadust. Mis on siis jumalateenistus ja kuidas saab kirikutes pidada palvusi, mis on justkui keelatud? Selles segaduses on süüdi 100 aastat ja ...

Viigem siis Jeesuse Kristuse kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:15–16 Sageli mõtleme lõikustänupühale kui põllumeeste pühale, nii nagu nõukogude ajal tähistati oktoobri teist pühapäeva põllumeeste päevana. Aga lõikustänupüha on meie kõikide püha, sest kõik me külvame iga päev oma sõnade ja tegude vilja ning võtame vastu, mis ...

(Mt 5:43–48) Tänapäeva ilmalikuks muutunud maailmas ei saa me sageli enam öelda isegi Vana Testamendi rahvale omaselt: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“ Või kui suudamegi seda öelda südant kõvaks tehes, siis lisame, aga see ei ole ju võimalik, isegi täita selle nõude esimest poolt, rääkimata siis sellest, mida ütleb Jeesus: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma ...

3. jaanuaril, Vabadussõja relvarahu sõlmimise aastapäeva miitingul Jõhvis Vabadussõjas langenute mälestussamba juures nimetasin lühidalt asju, mille eest minu arvates küll ei langenud ega kannatanud need, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, aga mis on praegu muutunud meie ühiskonnas räägitavaks ja rahvale vastu paljude tahtmist pealesurutavaks teemaks. Allpool nimetatud teemade väljatoomine oli igati asjakohane, kuna Vabadussõjas sõdinud, sageli koolipoisid, ei ...

4. Koosolek kandis pealkirja «Evangeelne vabadus – ajalooline ja rahvuslik identiteet» ja eeskätt soomlastest osalejatele pakkus suurt huvi Marianna Matrai-Szabo ettekanne, milles oli põhjalik analüüs sotsialistlikust ajastust Ungaris, mis suuresti kehtis ka teiste postsotsialistlike riikide kohta. Ettekandes kõneldi, kuidas ideoloogilise indoktrinatsiooni tingimustes oli sotsialistlikes riikides võimalik kirikus säilitada evangeelne vabadus. Oluline oli ka Ingeri kiriku ...

3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...

2. Seda on nimetatud ka juba 10 aastat varem käivitunud stipendiaatide vahetuse viljaks, aga kindlasti olid oluliseks ajendiks kasvav hõimutunne ühelt poolt ning poliitiliste pingete kasvamine Euroopas. Sellest kokkutulekust on põhjalikult kirjutanud oma raamatus «Hiiobi õnnistus» tollane Pärnu praostkonna praost August Arumäe, kes ei olnud küll Eesti delegatsiooni juht (selleks oli piiskop Rahamägi), aga ta oli piiskop Rahamäe asetäitjaks. Soome delegatsiooni juhtis Oulu ...

1. EELK osalemine suurtes rahvusvahelistes kiriklikes organisatsioonides on muutunud enesestmõistetavaks. Kuid on ka väiksemad organisatsioonid, mis jäävad tähelepanu fookusest välja. Me osaleme nelja suure oikumeenilise organisatsiooni töös: Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Euroopa Kirikute konverents ja Evangeelsete Kirikute Osaduskond Euroopas (Leuenbergi Konkordia). Peale selle veel soome-ugri teoloogide regulaarne kooskäimine, Hermannsburgi ...

Nõnda ütleb Issand: Ärgu kiidelgu tark oma tarkusest, ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest, ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest, vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:22–23 Tänapäeval on sageli nii, et inimesed on uhked oma teadmiste üle, mis nad on koolis omandanud, mõnikord ka kodunt ja sõprade ringist saanud, ning ei ...

Jeesus ütles oma jüngritele: «Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. (Mt 16:24–25) Jeesuse käsku «salaku oma mina» on tänapäeval palju raskem täita kui varasematel aastakümnetel. ilmselt on juba Jeesuse käsu «armasta oma kaasinimest sama palju kui iseennast» täitmine paljudele inimestele äärmiselt raske, sest ...