Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Mida me vaimulikena vajame?

Küllap on sellele küsimusele sama palju vastuseid, kui on meie kirikus vaimulikke. Samas jällegi tundub, et on siiski võimalik teha ka mingeid üldistusi, sest kuskilt maalt oleme üksteisega sarnased ja sarnane on ka töö, mida teeme. Millised siis võiksid olla meie peamised soovid ja vajadused? Ilmselt üks nendest on ikkagi seotud majanduse ja sissetulekutega, kuigi võiks ju arvata, et see ei ole vaimulike puhul tähtis. Muidugi ei ole see esmatähtis, kuid oluline on see ...

Ukselävel

Jumala armu ja abiga pühitsesime eelmisel nädalal Kristuse taevaminemise püha ning kui Issand annab, siis rõõmustame mõne päeva pärast Püha Vaimu väljavalamisest nelipühal. See omapärane vahepealne aeg võiks meid suunata mõtlema alguse ja lõpu või ka ühe etapi lõpu ja teise alguse vahelisele perioodile meie elus. Võime nimetada neid perioode ukselävel seismiseks või liminaalseks olekuks. See on aeg, mil oleme otsekui kahe maailma vahel, olles lahkunud ühest, kuid pole veel ...

Rohkem evangeeliumi

Kui vaatame oma kirikuelu iseloomustavaid näitajaid viimase paarikümne aasta jooksul, siis näeme kahjuks langustrendi. Tõsi, aeg-ajalt näeme ka tõuse, olgu need siis seotud kiriku majanduselu, keskmise liikmeannetusega või kiriklike talituste arvuga. Üldisemas plaanis ei saa me eitada oluliste arvnäitajate langemist. Samuti on põhjust arvata, et kui oleme peagi tegemas kokkuvõtteid EELK üldaruandlusest, siis vaevalt leiame sealt liikmeskonna või liikmesannetajate arvu ...

Oleme alati Jumala armastavas südames

Jumala arm on meid kandnud kirikuaasta lõppu ning tema armu ja halastusega oleme pea astumas uude kirikuaastasse. Elame otsekui kahe sündmuse ja aja vahel ning need kätkevad endas vastakaid mõtteid ja tundeid. Võib-olla ka kogemust vaimses pingeväljas olemisest. Mõnes mõttes on ju kogu meie elu selline „ukseläve“ kogemus, kus oleme usus juba sisse astunud Jumala riiki, kuid päris nähtavalt me tema riigis veel ei ole.  Millest mõtleme ja mida tunneme tagasivaates? ...

Tuleviku juhid

Lehe ilmumispäeval alustab akadeemilist õppeaastat meie kiriku kõrgkool EELK Usuteaduse Instituut (UI). Vaatamata erialade rohkusele võime siiski öelda, et me koolitame ja kasvatame kristlikke juhte meie kirikule, samas ka ühiskonnale laiemalt.  On igati põhjendatud küsida, mis oleks kristliku juhi peamised tunnusjooned, tema iseloom, hoiakud jms.  Sõltuvalt vastajast ning vastaja seostusest kristluse ja kirikuga on vastustes erinevaid rõhuasetusi, kuid ...

Armastus annab aega juurde

Viimase aasta kohta oleme võinud lugeda, et lisaks koroonaviirusest tingitud füüsilistele ja vaimsetele kannatustele oli kahjuks enam ka lahkumisi ajalikust elust igavesse. Ja seda mitte ainult otseselt koroonast tingituna, vaid mitmetel juhtudel võis viirus anda tausta, mis võis teha inimesi tõsistele terviseriketele vastuvõtlikumaks, nii et oleme saanud sõnumeid võrdlemisi varajases eas lahkumisest. Et see on nõnda, võisin kogeda väga lähedalt eelmise aasta viimastel ...

Kuula päralejõudnut!

Armastatud rännumees Hendrik Relve on sõnastanud oma elu ja rändude juhtlause: „Kõige raskem on märgata kõige tähtsamaid asju. Sest nad asuvad liiga lähedal ja on liiga suured.“ Ilmselt on see kogemus paljudele meist tuttav ja küllap oleme püüdnud ka vastuseid leida, miks see nii kipub olema.  Üks vastustest ongi, et kui inimesed ühes oma imeliste mõtetega on meie juures, võibki juhtuda, et nad on meile liialt lähedal, et me süda suudaks nende mõtteid mõista. Või on ...

Et koguda meid armastuse rüppe

Näib, et inimene ei vaja väga palju oma eluks. Kui leib on laual ja katus pea kohal, sellest peaks justkui piisama. Samas vajame ju palju enamat. Vajame armastust, hellust ja hoolt. Ütleb ka Jeesus, et me ei ela ainult leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust. Kuidas aga see sõna meieni jõuab, meid puudutab, elustab ja hoiab, on ilmselt inimeseti erinev. Üheks viisiks, kuidas ja kus Jumal on mind kätte saanud – ning küllap ka paljusid teisi –, on reisid. ...

Raske aja helgem pool

Meil on tore ütlemine, et igal asjal on vähemalt kaks poolt. Omapärasel kombel maksab see tähelepanek ka praeguse aja kohta. Ühelt poolt ja täiesti arusaadavalt on tegu meie kõigi jaoks raske ajaga, eriti neile, kellel koroonahaiguse kulg on tõsine. Ent ühel või teisel moel oleme kõik sellest traagikast puudutatud. Teisalt aga oleme hakanud ühiskonnas senisest märksa suuremat tähelepanu pöörama vaimse tervise valdkonnale ning seda väga konkreetsete riiklike algatuste ja ...

Vaktsineerimisest vastutustundlikumalt

COVID-19 ning lugematu hulk kaasnevaid teemasid on olnud mu töölaual sotsiaalministeeriumi peakaplanina nüüdseks pea aasta. Hetketeemadest kõige olulisem on vaieldamatult viirusevastane vaktsineerimine, mis aitaks lõpetada selle mõõtmatu kannatuse ja traagika, mida koroonaviirus on kaasa toonud terves maailmas. Vaktsineerimise ilmselge kasu on selleski, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda vähem on ka viirusetüve mutatsioone, mille võimalikult väike arv võib osutuda ...

Kirik viiruse teises laines

Jumala armuga oleme võinud alustada novembrikuud, mille algus on toonud meieni tõsised koroonanäitajad. Ilmselt kellelegi ei jää kahtlust, et oleme jõudnud viiruse teise lainesse. Kahjuks me ei tea, kui kaugele oleme selles laines jõudnud, millisteks kujunevad lähinädalate näitajad, millal koroonahaigestumiste kasv taas Jumala armuga pöördub langusesse ning loomulikult küsime ristirahvana, millisteks kujunevad selle aasta jõulud. Kõik need ja veel paljud teisedki küsimused ...

Viiruseaja usust ja vastutusest

Nädalapäevad tagasi sain kõne inimeselt, kes ütles, et on uuesti­sündinud usklik ning soovib, et annaksin peakaplanina eda­si sõnumi kirikule. Vaatamata sellele, et seda liiki kõ­ne­sid me vaimulikena ikka aeg-ajalt saame, seadsin ennast hoo­le­ga kuulama. Ta jätkas, et tahab öelda midagi seoses ko­roonaviirusega võitlemisega. Suur ja positiivne oli minu ül­latus, kui selle uskliku õe sõnumi sisuks oli, et kristlastena peaksime tavainimestest tundma veelgi suuremat ...

Kristusesse ankurdatud akadeemilisus

Olen viimastel nädalatel palju mõelnud teelõigule oma elus, mis algas 1995. aasta veebruaris toonase pastoraalseminari juhataja Paul-Gerhard Hoerschelmanni abilisena ja saab lõpuni käidud sel laupäeval Tallinna toomkirkus, mil me koos emeriitpiiskop Einar Soonega lõpetame oma teenimise EELK Usuteaduse Instituudis. Piiskop Einar 8 aastat pastoraalseminari juhatajana – ka minul oli võimalus seda ametit pidada 14 aastat – ning mina rektorina, olles juhtinud instituuti 8 ...

Palvetades ja tegutsedes

Martin Luther on andnud meile hea juhtnööri: palveta nii, nagu ükski meie töö ei aitaks, ning tööta nii, nagu meie ühestki palvest ei oleks kasu. Küsimus ei ole selles, milline peaks olema Jumala usaldamise ja meie endi tegevuse vahekord, vaid et mõlemasse tuleb suhtuda täie tõsiduse ja pühendumisega. Seda põhimõtet ja suhtumist oleks väga oluline järgida ajal, mil me kõik ühel või teisel viisil püüame panna piiri koroonaviiruse levikule või vähemasti hoida ennast ja ...

Diakoonia kaks rõõmu ja üks mure

SanderOve_2017marts_TiiuPikkurKindlasti on meie kirikus diakooniavallas rohkem rõõme ja kordaminekuid kui vaid kaks, kuid just kahele neist tahan viidata. Neist esimene on palju palvetatud ja kaua igatsetud haiglakaplanaadi tõekssaamine. Kui meil on praegu hästi korraldatud vaimulik teenimine kaitseväes, politseis ja piirivalves, samuti kinnipidamiskohtades, siis haiglates ja hooldeasutustes pole ühtselt korraldatud ja koordineeritud vaimulikku teenimist. Tõsi, meil on kümmekond hingehoidjat erinevate ...