Mitte jääda kinni tegude külge
Mt 25:31–46Katoliku preester, mulla ja rabi seisid koos tee ääres plakatiga „Lõpp on lähedal! Peatuge, kuni pole hilja!“. „Jätke meid rahule oma ajupesuga, usufanaatikud!“ karjus neile mööduva auto juht ja lisas kiirust. Masin kadus kurvi taha ja oli kuulda vette kukkuva auto plärtsatust. Seepeale küsis üks vaimulikest teistelt: „Mis te arvate, äkki kirjutaks sildile lihtsalt SILD ON KATKI?“
Oleme jõudnud igavikupühapäevani. Selles sümboolses ajahetkes asetatakse meie ...
Kl 1:19–23
Iisraeli rahvas tüdineb kõrberännakul ning nuriseb, et neid on toodud tundmatule tühermaale nälgima ja vaeva nägema mingi abstraktse unistuse, tõotatud maa pärast, mida isegi Mooses ei tunne. Jumal annab neile lihtsama, ellujäämise sihi. Tulevad mürkmaod ja tapavad paljud. Jumala soovitusel teeb Mooses vaskmao, millega käib kaasas lubadus, et kes seda vaatab, jääb ellu ka vaatamata mürkmao salvamisele. Siis on iisraellastel lihtne, ei pea enam kõrbe kiviklibul ...
Peatumatu oleva ringlus
Päev-päevalt kustuv hingus
Aegade muutuvas pilgus
Ise looklevas lingus
Miski võiks olla ja jääda
Toetavaks sambaks sääda
Miski võiks tulla ja saada
Saabuda tuttavlik kaasas
Täna ma usun ja loodan
Ongi ju hetk mida oodand
Ma kohtamas tõotuse loojat
Elava elu valgele toojat
Rutates aina ja üha
ei taipagi siin paljut.
Plaanidest kuhjatud täna,
homne ju ette valmind.
Oma mõtteist koos elu,
muud sinna ju ei mahuks.
Eluootused ma muutnud
kalksädelevaks merevahuks.
Kas tehtust on leida püha
või hüljatud see valjult?
Ons avali Sulle mu süda
või kirun päevahallust?
Soovin muuta segavat melu,
mu püüd välja igihämust,
olla kohal elamas ses ilus,
et tunda Su loovat eluhaljust.
Liigume välja ja sisse
aegade olemisse.
Kiigume üle ja ümber
soovitu tulemisse.
Tihume pihku ja põue
kaotuste minemisse.
Piilume tasa ja hilju
ootuste saabumisse.
Kas oleme ise ja üksi
imede ime ise? –
Näen pühkmeiks puistatut,
pihust tuulte sisse.
Koos saabujaga ülalt
kõik sesse väelisesse,
kes valmistunud küllalt,
saab astuda sisse!
Kui tõrjutuna end tunnen
inimeste ilmas,
kui arvan, et üksi ma kulgen
ilmast-ilma.
Kui harva oma mõtteid jagada julgen
silmast-silma,
kui end väärtusetuks arvan,
karmilt hindan.
Siis Sa taevastest väega saabud
ja süda saab kergeks sest taagast.
Siis Su inglite seltsis kõik laabub,
Sa lootuse kiirtes mind saadad.